Sõnale armsama leiti 60 luuletust (copied)
räpp
Olen psühhopaat, kes ravist ütles lahti
Hadese klient, keda pimeduses nähti
Vaarao, kelle püramiide ei leita
Eksind hing, keda mitte keegi aita
Riimivabrik ja selle ainuke tööline
Kelle eesmärk pole magamine, söömine
Tahan elada ja ellu jääda
Elada, mitte oodata viimset päeva
Taon sõnu seina kui kiviraidur
Kõik otse südamest, valedest ma hoidun
Sõnu küll loobin, a mitte hooletult
Räpin oma moodi, pisut erapooletult
Loen sõnumeid ja kõiges kahtlen
Räppides ma suhtlen, rumalust nuhtlen
Ja südamest suure tüki kingin
Mitte istumiseks vaid seismiseks on pingid
.....
Mul on oma kodu
Mul on oma kodu,
väikene ja suur.
Suur ja lai on Eestimaa,
seal minu armas, väikene kodu.
Kõige suurem igatsus
on koduigatsus,
valu järgi tuleb,
kodu pärast just.
Ei kuskil parem ole,
kui oma kodus- Eestimaal.
Ei paika armsamat ole,
kui on Eesti- Sinu sünnimaa.
Süda rinnus sureb,
kui pean jätma või kaotama ta.
Hirm jälitab alalõpmata
ja sõjakatel keeb ilma kaaneta.
Eestimaa
Eestimaa, su küljes kinni,
lahti lasta ei sinust saa.
Iga päevaga armsamaks saad mulle
iga päev sind rohkem hoian ma.
Läbi teiste kannatuste, valu,
mul vahest süda tahab lõhkeda.
Nii meeleheitlikult siis ma palun,
et võõras vägi ei lammutaks
mu isamaad.
Jõululauakõne
Elus ei tulegi midagi rohkem
kui armastus.
Järgmised jõulud, järgmine hommik
ja rahustav öö.
Järgmine õpipäev, vaheaeg,
vahepeal mure ja rõõmud...
Järgmised plaanid,
järgmine püha ja
asine töö.
Elus ei olegi midagi rohkem
kui armastus.
Tunne - või mõte, või taju või
mõnikord südamesoov.
Kallistus, sõnum, või kõne
või kohtumishetk...
Millal saab üheks ja kokku
su maailm,
tervikuks pool.
Elus ei olegi,
tulegi
midagi rohkem kui armastus.
Sina ja mina - ja meie
ja teie ja nemad...
Kõige armsamad tuttavad,
naabrid ja sõbrad,
vanavanemad, p .....
oma armsamale
kuu paistis Su rindade pääle
olime eluga jõudnud
mere äärde
augusti hiigelkuu
muud midagi polnud
enam taeva all
kui Su rindade
kahvatu kumerus
öö hele sumedus
kuu paistis Su rindade pääle
valgus sosinaks häälde
pani hõõguma
vere kohmetuse
nii valus too valgus
oma otsatuses
ei olnud õhtus
midagi muud
kui mere kohal
see hiigelkuu
me üksteise janus
keha ja suu
Igaühe jaoks kuskil on keegi.....
Sina Üheööliblikas, kaunis kui ingel…
Sulle oodi ma tahaksin laulda…
Lasid tekkida armul ja kuhjuda pingel
Peaaegu viinud mu oleksid hauda
Tahan jälle tunda su kätt oma peos.
Me ainus kiivalt varjatud hetk….
Kahjuks kustus kõik juba eos…
Ennem algust sai lõpu me retk….
Unistada ju tohib ja uskuma peab.
Igaühe jaoks kuskil on keegi…
Kes just sind oma armsamaks peab
Ja sinu südames sütitab leegi….
Tema
Kui Su mõtteid hõivab vaid
üks arm. Kui kogu päeva
särama lööb Ta naer ja Ta
lõhn Su meeltes tungleb.
Kui armsama õnn on päikseks
Sinu päevas ja kurbus Sind
põlvini viib. Kui kõhklemata
Talle tundmatusse järgneksid
ja kuuli rindu püüaksid.
Kui Temaga koos on maailm
nii hea ja Ta käte vahel kurjus
kõik kaob. Kui tunned end
seitsmendas taevas ja miski
Sind alla ei too,
siis haara armsama käest,
vaata tal silma ning lausu:
"Olen sinusse täiesti,
meeletult,
.....
KODU
Armastan ja hoian teda,
kannan oma südames.
Kaitsen kodu, olen valmis
surema ka tema eest.
Ei kodust paika paremat pole
ja ta lõhna armsamat.
Kodu on püha ja kodu on aare,
teda austan sügavalt.
Tuhandeid jälgi võib ilmapeale jätta,
kuid jäljed, mis kodust lähevad
ja koju tulevad, nad jäävad ikka_.
Nad koju tulevad...
Küll vahel
Küll vahel on olla raske,
luua ootusi enda ümber,
olles kaotanud viimase tahte,
saates ära viimsegi tunde,
mida loonud on hetked me elus,
meie lähedased, armsamad need,
ma lähen, enam polegi valus,
olles üksi oma tunnete teel.
Küll vahel on meenumas ajad,
mil´ tundsid end hästi ja elus,
siis oli Sind teistelgi vaja,
elu tõesti oli nii ilus,
olles läitnud südames leegi
armastuse ja tundmuste tahil,
kas nüüd veel on hoolimas keegi
küsimata: "Mis vahid?"
Küll vahel on tugevust vaja,
olla ise iseendale toeks,
luua endal oma tunnete maja,
kus oma hingeraamatus .....
Õhtu lahtise aknaga
kevadel lasin tulla tuppa
pungade paisumisel okstel
märtsi sinitaeval
valgel pilvel
lombis külateel
talv mu sees
saaks minna üleni hukka
lasta tal räästas
tilkudes nutta
kahe käega võiksin
kinni võtta kraavipaju
pärlites kaelast
kõrvus lasta vulada
põldude sulaveel
päev päevalt tund tunnilt
nii taeva all
armsamaks läheks
see kevade tulemise
pladisev ladisev
vulisev keel
20.03. 2022
Sina
Igal ühel oma maitse
Igal ühel oma nägu
Iga üks oma seisukohti kaitseb
Igal ühel oma enda tegu
Minu maitse oled sina
Sest sinust armsamat ma ei tea
Armastastaks sind kuni mu näole tömmatakse lina
Aga töde tunnistama pean...
Ma olen mina ise
Ilus öelda mulle ei saa
Kuid sinu sise- ja välimuse
Ilusamat ma ei tea
Sa oled parem kui hea
Hoides kinni pead
Miks ma selline olema pean?
Miks ei vöiks olla perfektne nagu sina?
Miks selline olema pean?
Miks pean olema mina?
Miks ei vöiks olla maailm aus köigile
Sest hetkel olen oma silmad pöörand ainult sinule