Sõnale arust leiti 50 luuletust (copied)
Kõige rohkem
Rohkem kui sekundeid kuus,
rohkem kui baktereid suus,
rohkem kui põhjanabal lund,
rohkem kui unematil und,
rohkem kui piiblis sõnu,
rohkem kui orgasmis mõnu,
rohkem kui leekidel kuumust,
rohkem kui koeral truudust,
rohkem kui miljardis numbreid,
rohkem kui naisel tundeid,
rohkem kui hülgel rasva,
rohkem kui peldikus paska,
rohkem kui jänesel argust,
rohkem kui pööripäeval valgust,
rohkem kui öösel pimedust,
rohkem kui limal libedust,
rohkem kui päevalillel seemneid,
rohkem kui grammatikas reegleid,
rohkem kui peeglis peegeldust,
rohkem kui lohutuses leevendust,
.....
ava(n) ise hetki
valgeneb juba
varese kraaksumine
lõhub vaikuse
*
ülased vihmas
raskete piiskade eest
pead ära on keerand
*
huikab Pikksaares
äkki händkakk märtsiöös
sellest võpatad
*
mäe taga põllul
lõoke õhus lõõritab
puhtevalguses
*
laiali taeva
all kõikjale laotub rõõm
möödunud talvest
*
päikeseloojang
teeäärsel männitüvel
saabumas õhtu
*
hämarust kuulad
krabisedes pojengilt
kukkus õieleht
Juuni
Milleks meile see valguse lein
Pikk ja põhjalik pimedus
Vallutab meeled ja keeled
Saaks sooja ja valgust
Tuleks kevad
Uus algus....
Küll tuleb
Kuid enne naudime antut
Hõbekandikul kantut
Põhjatut avarust väljas ja sees
Tähtede sära pimedas vees
Kahvatut kuukiirt
Ja pimedat pehmust
Enese ehtsust
Ja ülimat tõde
Pimedus on valguse õde
Vaata
Kuis pimedas säravad tuled
Inimmeel mõtiskleb enam
Tähine taevas on kenam
Pimedus paitab ja peidab
Küünlaleek seinale heidab
Varje,mis tantsivad tangot
Sumbudes raugesse hinge
Mis avardund enese sisse
Ilus see õhtu
See tants
Ja see vein
Mil .....
Hingehaigus
Enam ei hooli minust keegi,
hea vähemalt seegi.
Saan ennast tappa
ja siduda end surnute sappa.
Nutan siin nõrkemiseni
ja ootan aega kõngemiseni.
Keegi ei hooli minust,
kuigi mina hoolin sinust.
Olen pettunud ma sinus,
kuid võib olla on viga hoopis minus.
Ma sulle ei meeldi
ja mind sa ei seedi.
On hulluks läinud kõik
nagu on luuletuses see lõik.
Ei taha ma elada,
võiksin vaikselt surnute riiki sulada.
Kõik mind vihkavad, põlgavad,
kuigi küsivad võlga nad.
Ei saa nad aru, et on teinud minu elu võimatuks,
kuid mina pean ennast sõimatuks.
On k .....
suvest väljas
taevasinised ussikeeled
valged raudrohu õied
lompides külatee ääres
jorjenite ehavalgus aias
ainsatena meenutavad
veel meile suves olemist
seda avarust ja vabadust
millest jäime ilma
nüüd mil päikese asemel
päevad vettivad sügise vihmas
vähe on seda mida ahnelt silmad
Tänapäeva noorus
Lapsed kõik tarbivad alkoholi,
kõik on omaarust narkomani moodi
ou anna raha lähme poodi,
lähme voodi
ei viitsi minna jälle kooli,
keegi niikuinii minust ei hooli,
elu lähebki seda loodi.
Aga mind ju ei koti
laseme suitsupakid rotti,
pistame kotti.
Ületasin ju täna latti
suitsu vahel polnud vatti
kodus saan jälle piku tatti,
sest külavahel mängisin ma pätti,
kutti, poisiklutti,
nii mu mõtted läksid jälle kilekotti.
too mulle
too Lissabonist mulle
kulunud nurkadega
kohvris kaasa Pessoa
pildiga tass
hommikuti kohvi
millest juues meenuks
plagisevate purjede all
ookeanile pääsemist
kaldal päevi kuis ootasin
silmapiiri tahagi minemist
näha tahtsin avarust
kus sina ei lõpeks
iga päev jätkuks ärgates
see hullutav retk
täitus millest pilgeni hetk
sadamas üles otsisin laeva
mil krigisedes tõuseb
dekile ankrukett
öösel mulle peale koikus
laotub ennegi laeval
kaasas olnud paigatud tekk
Kolm puhkepääva
Nagu kolmas puhkepäe
mes pärast pühabe tulleb
ulatanud jummal umma käe
tüürahvale ta sulleb;
nüt kodos iki viil
siin om kik ääletu
õues võhr, siil
ja kass om eeretu;
ja mis mia tiin?
paras kõiguts saab olla
esä laual viin
äi taha, it ta mulle kalla;
võtsin nüssikutäie vett ojast
pliita pääl audub tönn
umma süük arust ja ajast
äi olle ma abitu könn;
täna pailu kardulat süüme
kona ääd usku om maaubinale
pudruts kokku lüüme
kõrvan piima ja anelihale;
repi pääl mitu pauna
mida vanaesä tuunu
orsti ja kesu meie sauna
sesse lämme em .....
esimene kollane kaseleht
meel hellub
suve heldusest
veres rõõmu kiljumisest
õite pillamisest
puude alla rohtu
mis sala üle läheb
viljumiseks millest
valusalt kohkud
kui trepil leiad juba
kaselt lehe koltund
pea pöörad ära
ei tuhmuks veel
mis päevas nõnda särab
meel arust läheb
millest ära
24.06.
Schwartz
Mis teha, kui kõht koriseb
ning seisad avalikus kohas?
soolestik torkab ja väriseb
sees gaasikogum vohas;
oli vaja avalikult lasta kärtsa
see päev hästi ei alga
kas tunned seda Schwartza
jooksmas mööda su jalga?;
enda arust peeretasid vaikselt
nüüd pellerise põgenedes teed teistele mükse
taandu rahva seast silmapilkselt
kusagil peab vahetama aluspükse;
püksiriie lekib ja haiseb
nagu baleriin, kikivarvukil vaja joosta
rahvas õnnetust pealt vaatab
pärakust kinni hoides annab päästa?;
loodame, et WC - paberit jätkub
kõhulahtisus ohvrit vahet ei tee
e .....
Ulmeline Vend
Kas see on nüüd luuletus,
või see on unetus,
mis edasi veab seda pummelust,
kummaline päev uurida unarust,
keegi oli siin pussanud,
aga ei kõssanud,
kas tuli see sõbra suust,
või sai võimalik just võimatuks,
võigas tuul, lehk läbi luude lõiganud,
paistab, et täna ei tulnud kõva junn
ekskremente terve elu uurind,
Eureka!
Lugupeetud Professor Punnsilm!
Õhus on gaasi! Jah! Mina seda esimesena tundsin!
nõnda said tehtud esimesed sammud-uurida eeterliku olematut,
taevalik ilming alati mu näos asub, kui keegi rõveda käraka
peeru mu akna all pannud, kui hais kadu .....
lumevalgest leheroheliseks
männil maja taga
sulast oksad märjad
okas rohelisem
talv saab otsa viimaks
lumi valge sind enam
piina ta puhtus kiiskav
meeltele tee liiga
taas ilm saab lumevalgest
sumisevaks leheroheliseks
taeva alt kaob lumi
ta õhku tõuseb ära sureb
enda järel ohkega ukse sulgeb
rõõm sind jälle täidab
iga loik kui peegeldab
avarust ja taevast
saad kinni võtta elu kaelast