Sõnale arust leiti 50 luuletust (parimad)
Schwartz
Mis teha, kui kõht koriseb
ning seisad avalikus kohas?
soolestik torkab ja väriseb
sees gaasikogum vohas;
oli vaja avalikult lasta kärtsa
see päev hästi ei alga
kas tunned seda Schwartza
jooksmas mööda su jalga?;
enda arust peeretasid vaikselt
nüüd pellerise põgenedes teed teistele mükse
taandu rahva seast silmapilkselt
kusagil peab vahetama aluspükse;
püksiriie lekib ja haiseb
nagu baleriin, kikivarvukil vaja joosta
rahvas õnnetust pealt vaatab
pärakust kinni hoides annab päästa?;
loodame, et WC - paberit jätkub
kõhulahtisus ohvrit vahet ei tee
e .....
suvest väljas
taevasinised ussikeeled
valged raudrohu õied
lompides külatee ääres
jorjenite ehavalgus aias
ainsatena meenutavad
veel meile suves olemist
seda avarust ja vabadust
millest jäime ilma
nüüd mil päikese asemel
päevad vettivad sügise vihmas
vähe on seda mida ahnelt silmad
isale
Sa lahkusid mu elust
kui olin mõnekuune
sulgesid ukse ja
vaikides läksid.
Kõik need tähtsad päevad
sündmused ja hetked mil
oleks soovinud Sinult
sõnu et oled uhke minu üle.
Üksikud korrad kui
ristusid me eluteed
ei suutnud Sa ka siis
olla kaine -
vaevlesid endiselt
pidevalt viinakuradi
küüsis ja mina olin
kõigest teisejärguline.
Kas tead mida ootasin?
Et sa viimaks saaksid aru
kusagil Seal väljas
kusagil pudelipõhjast kaugemal
on Sul poeg, kes tahaks kutsuda
Sind oma isaks.
Paar aastat tagasi ilmusid
välja ei kusagilt ja nõudsid
minult va .....
too mulle
too Lissabonist mulle
kulunud nurkadega
kohvris kaasa Pessoa
pildiga tass
hommikuti kohvi
millest juues meenuks
plagisevate purjede all
ookeanile pääsemist
kaldal päevi kuis ootasin
silmapiiri tahagi minemist
näha tahtsin avarust
kus sina ei lõpeks
iga päev jätkuks ärgates
see hullutav retk
täitus millest pilgeni hetk
sadamas üles otsisin laeva
mil krigisedes tõuseb
dekile ankrukett
öösel mulle peale koikus
laotub ennegi laeval
kaasas olnud paigatud tekk
ava(n) ise hetki
valgeneb juba
varese kraaksumine
lõhub vaikuse
*
ülased vihmas
raskete piiskade eest
pead ära on keerand
*
huikab Pikksaares
äkki händkakk märtsiöös
sellest võpatad
*
mäe taga põllul
lõoke õhus lõõritab
puhtevalguses
*
laiali taeva
all kõikjale laotub rõõm
möödunud talvest
*
päikeseloojang
teeäärsel männitüvel
saabumas õhtu
*
hämarust kuulad
krabisedes pojengilt
kukkus õieleht
Juuni
Viimati esinev fenomen
Ma näpin mobla regulaarselt
sest on tihti igav isegi tööl
tekib huvitavat ettevaatamatuselt
igat fantaasiat minu vööl;
raadiost olen kuulnud
et selfie oma "kaptenist"
mehed võõrastele teinud
ja saanud selle eest rahuldust;
isegi mulle jõudis kohale
viimati esinev fenomen
klikin whatsappi lingile
kus kirjas "wilkommen";
ja see teise mehe munn
vertikaalselt sirutab ekraanis
enda arust ta räige kunn
kuid valele võõrale selle saatis;
sest, kui mõõdan pöidlaga
enda oma võrdluseks
võtan kuriteo lahti naljaga
kuna ta suurus jääb väikeseks;
isegi naine .....
lumevalgest leheroheliseks
männil maja taga
sulast oksad märjad
okas rohelisem
talv saab otsa viimaks
lumi valge sind enam
piina ta puhtus kiiskav
meeltele tee liiga
taas ilm saab lumevalgest
sumisevaks leheroheliseks
taeva alt kaob lumi
ta õhku tõuseb ära sureb
enda järel ohkega ukse sulgeb
rõõm sind jälle täidab
iga loik kui peegeldab
avarust ja taevast
saad kinni võtta elu kaelast
Milleks meile see valguse lein
Pikk ja põhjalik pimedus
Vallutab meeled ja keeled
Saaks sooja ja valgust
Tuleks kevad
Uus algus....
Küll tuleb
Kuid enne naudime antut
Hõbekandikul kantut
Põhjatut avarust väljas ja sees
Tähtede sära pimedas vees
Kahvatut kuukiirt
Ja pimedat pehmust
Enese ehtsust
Ja ülimat tõde
Pimedus on valguse õde
Vaata
Kuis pimedas säravad tuled
Inimmeel mõtiskleb enam
Tähine taevas on kenam
Pimedus paitab ja peidab
Küünlaleek seinale heidab
Varje,mis tantsivad tangot
Sumbudes raugesse hinge
Mis avardund enese sisse
Ilus see õhtu
See tants
Ja see vein
Mil .....
Karu teene
Me teame muinasjuttu Karu majast
ainult talle oma pesake meeldib
see teema vaba ajust ja ajast
kuidas idanaaber sõdib;
et võita kasakaid
loeb strateegia teha varalist kahju
mõned irooniliselt andekaid
võib panna põlema tuumaahju;
puhka rahus Kahovka tamm
kes ei ohverda, see šampust ei joo
otsa sulle tegi pomm
aga, ega Karule see kasu too;
sest see oli põhimõtteliselt ainus
mis Krimmi veega varustab
nüüd ongi see miinus
kuidas füüsika rahvast karistab;
oleks Noa siin, ta laeva teeks
nagu maailmalõpp ja 7 nuhtlust
kõikjal poolsaarel suplust suveks
jätku .....
hetk sellest õnnest
ei täitu iial sellest
enam nõnda hing
kui käsi puudutas
kogemata Su õlga põske
sõnu kuumi sosistas siis
Sul kõrva mu janus meel
pilk õitsemisest säras
me olime kui arust ära
me armastuse kuldne valgus
hetk sellest õnnest
kui veelkord päevas tarduks
Tänapäeva noorus
Lapsed kõik tarbivad alkoholi,
kõik on omaarust narkomani moodi
ou anna raha lähme poodi,
lähme voodi
ei viitsi minna jälle kooli,
keegi niikuinii minust ei hooli,
elu lähebki seda loodi.
Aga mind ju ei koti
laseme suitsupakid rotti,
pistame kotti.
Ületasin ju täna latti
suitsu vahel polnud vatti
kodus saan jälle piku tatti,
sest külavahel mängisin ma pätti,
kutti, poisiklutti,
nii mu mõtted läksid jälle kilekotti.