Sõnale bu leiti 2460 luuletust
Sõbrake hea
Sa ei jää üksi oma murega,
nii see ei pea ju olema.
Sõber hea appi on tulemas,
hea, kui ta Sul olemas.
Sõbraga on üks Sul mõte,
kurbuse-ja rõmupisarad ühised on.
Koos sõbraga ületad kõik tõkked,
mis eluteele veeretatud on.
Kõik päevad on sõbraga toredad,
kuid sõbrapäev tuleb kõige säravam.
Kuum limonaad
Ükskord ei saanud ma vetsu
pk klassiga ekskursioonil tallinas
öövalve ei jaga matsu
et lapsi on ööselgi vetsus käimas;
passib keegi bürrokraat
kuri onu laua taga
äkki lõhkeb ta nagu kranaat
et mittekeegi maga;
rihm tuli sahtlist välja
laksatas vastu lauda
kui juba on nii hilja
pm. võib püksi kuseda;
minulgi põis lõhkeb
haaran tühja pudeli
tilli ots kaelas põikleb
alla kostub kusemisheli;
hommikul, kui proovile läksime
laulukaare alla klassiga
oma asjad laiali jätsime
tuli vaatama onu, kui miskit viga;
et mõni 8-9 aastane illegaalseid
aineid jub .....
Mehe kõige soojem koht
Päeval sulab, aga õhtul külm
see ongi ikka ju talvine ilm
eelmisest nädalast temperatuur põrkub
aasta pikk, kõike veel juhtub;
ja ma ootasin üks päev bussi
rahulik tööpäev läks vussi
-16, sõrmed - varbad külmad
külmapoisid on julmad;
hüppasin, et sooja saada
nüüd on all keemist tunda
sest põie üles äratasin
kusemiseks kindad käest ära võtsin;
siis nurga tagant tuli masin
nii tilli püksi toppisin
õuest sisse plagasin
ja tahaistmele istusin;
ja, ai raisk, mu sõrmed
nii valusad, sõlme ajab juhtmed
nagu otsast need kukuksid
annab märku, et .....
Crickle K susserdamine
Hommikusöögiks suubusin tanklasse
kus täna sõbrapäeva matkimine
sain kohvi, esimesena järjekorda sisse
toimunud kliendiga venimine;
mindki võttis vastu naine
keda enne näinud polnud
see päev eriline ebamaine
ta säravalt naeratanud;
"sõbralt - sõbrale" tehing
teed võõrale kohvi välja
ei mõistnud mis on see ring
see süvendanud mu nälja;
sest susserdamine segadusse ajas
mingi kohvi välja tegemine teistele
millega firma raha teenida vajas
mil, pidi tasuta kohvi niigi olema mulle;
sai valida, kas ei tee nii
tädi manipulatsioon viisakusest
kestis ja os .....
Mõte...
Minu vaiksetel uneta öödel,
sa piinanud oled mind kaua…
Ilmselt säravaim naeratus huulil…
Tantsid rõõmsalt üle mu haua….
Ma ei saa sinna midagi teha..
Mu viimnegi mõte on sinust..
On letargia haarand mu keha…
Et sa välja ei tee enam minust…
Kas vihal või armul on vahet..
Üks tundub ei välista teist…
Selleks vaja on kindlamat tahet..
Lõpuks loobuda mõtetest neist….
TALV
Taamal lumelongus puud
kui su "tiivad sorgus" õlad.
Nurgad alla suud
veel vaevu veavad jalad.
Leek su silmis hajub -
kustub pikkamisi taht.
Oma kurbusesse vajud
nagu üksi hääbuv täht.
Kadunud mõtete seas
veel viimaste vete vulin.
Leidsid mind peitumas peas
just enne seda kui surin.
Ebaharilik
Ent kes on hull
kui kogu maailm
ise seda on
ma mõtlen sul
Too vastupäeva käiv
üks üksik erand kas
siis mitte vast
nii eemalolev
ebaharilik ei näi
Ehk kogu ilma väike näpp
tal näitab
nähke ebard
ta püüdke teiste lõbuks
no on vast värd ta
siis oleks märkamatu täpp
jah ilmast irduda
Ses oma väikses ilmalohus
end peita
varjata
vast ainult võid
jah oma rada
põhilised mõtted
jah oma jäljed
lilledes ja rohus
ent siiski
imelik
ja ligitõmbav näid
Mina....
Ma end narri maski taha olen suutnud peita
Kel sarkastiline kõneviis on kujunenud aateks
Ma arrogantselt arvanud mind eales sealt ei leita……
Ja koerad lase hauguvad vaid karavanil saateks…
Aga ikka saabus hetk, see rüü kord endalt heita….
Nüüd ausus......mul on uueks maailmavaateks…
Ja pead ei ole tarvis enam liiva alla peita…
Kevade igatsus
Lumememm hakkas sulama,
järjest kössi vajuma.
Vares kaabuloti peal,
uhkust täis ja kraaksus seal.
Koerakrants tiirles ümber memme,
viimaks ümber lükkas selle.
Varese rõõm valuks sai,
koerakrants sambana seisma jäi.
Lumememmest sai voolav, nirisev oja,
kevade tulek aeglane näib.
Süda on avatud kevadele juba,
päikegi üha kõrgemalt käib.
Grete Lõbu
Iga kord, kui kuulan Ringvaadet
Marko Reikop domineerib oma jutuga
see parem, kui vaadata saadet
sest ta paariline kaeb kurja pilguga;
mil tal suur naeratus
aga silmad nagu kuradil
iga kord mul tekib ehmatus
kui pilku näen sel leedil;
lausa piidleb ta mu hinge
talle vastu vaadates head ei näe
mul tekib peas ja seljas pinge
enesekaitseks tõstan ette käe;
ta nagu neab mind
iga kord, kui kaamerasse vaatab
mis on küll trauma hind?
Juba must mass sisimas katab;
"Head vaatajad!", ja jätkad
enda korda, kui pöörad
APPI, see oli õudne, kas mõikad
mil ise arvad, et .....
Kurbuse Rapsoodia
Läbi käimata jäi mul Arkaadia tee…..
Rist kanda.....Kolgata mäele on kaugel…
Kaelas taak nagu elu hammasratastest kee..
Mul suurest kurbusest pisar on laugel…
Sinul hea on ükskõiksuse kõrgpilotaaž
Ei taha sa minust enam midagi teada…
Minu hing on su jalge ees tallatult maas….
Ei suuda ma mõistuse häält enam seada…
Meie suhtlust tabas hetkega metamorfoos…
Oli suhe teine sul ammugi loodud…
Alles hilja aegu tagasi veel olime koos…
Nüüd ei taha sa teada olen elus või poodud…
Valu
Vaikuses olen vindund.
Jõudnud mu rindu
-tunnen hirmu.
Aju hirmu käes ei joobu
Võid öelda isekas loomus.
Põgenemisteed kasutan,
Et olla valuta.
Kui mõistus ja ego võtavad taas südame ja keha üle kontrolli,
Hakkab mängima viha pearolli.
Mul ei ole mitte midagi psüühikal viga
Aga hirmust saab silmapilkselt viha
Loomulikult olen õnnetult pahurlik,
Aga välja näitan õnnelik ja rahulik.
Ma armastan sind.
Aga selle hind on
Et väga haige hing on.
Traumadesse kuhu laskund
Näen mõistuse raskust
Et usaldust pole kellegi vastu
Luhta läinud soov....
Me suhte alguses mul väga lootust polnud…
Ma võtsin sind kui ükskõik keda teist…
Mul ennem ka….. on tutvumisi olnud…..
Kuni märkasin ….et erinesid neist….
Su kaunis välimus, ja tarkus meeldis mulle
See sulnis kooslus….. see kohe võlus mind…..
Siis saabus aeg , et öelda viimaks sulle…
Ma saanud selgust…..ma tahan ainult sind….
Aga kahjuks tunded alati on kahepoolsed….
Jääb tihti vastuseta julgust nõudev proov…
Ja päevi kurbe…. nüüd pisut melanhoolseid…
Jääb ilmestama ainult luhta läinud soov…
Unenägu
täna öösel unes väisasin üht kauget linna…
see oli koht kuhu tahaks tagasi veel minna..
linnamüürid , kirikud, keskaegsed majad…
ja kõik on seal ju tasuta…. võta palju vajad…..
kus elanikud..neiud, sinisilmsed, malbed…
mul naeratasid kelmikalt…neil õhetasid palged…
kõndimiseks kasutati seal vaid tantsusammu……
minul kõik läks segi…pole tantsind juba ammu…
sel hetkel katkes kõik ja ärkvel olin juba…
No pole antud mulle lõbustusteks luba…
vaid meenutusi helgeid…. peast käib läbi rodu…
kas linnast sellisest võiks saada mulle ko .....