Sõnale eestima leiti 131 luuletust
Daaaaa...
Nägin kord ühte punases kleidis tüdrukut
kellese kohe ma armusin.
Nägin kord ühte tüdrukut
keda ma jumalannaks pidasin.
See tüdruk teadis täpselt mida vajasin,
see tüdruk teadis täpselt mida ihkas mu rind.
See tüdruk usaldas ja uskus mind,
sellel tüdrukul ei andud põhust kahelda mind.
Olin aus ja tegin kõik et ta uskuks mind,
tegin kõik et ta usaldaks mind,
vaatasin teda alati alt üles kui usujünger rooma paavsti,
austasin teda kui Maleva Lembitud iga eestimaalane keskeajast saati.
Palju raskeid aegu üle elasime,
palju kurbust läbi kogesime,
me .....
isale
Sa lahkusid mu elust
kui olin mõnekuune
sulgesid ukse ja
vaikides läksid.
Kõik need tähtsad päevad
sündmused ja hetked mil
oleks soovinud Sinult
sõnu et oled uhke minu üle.
Ãœksikud korrad kui
ristusid me eluteed
ei suutnud Sa ka siis
olla kaine -
vaevlesid endiselt
pidevalt viinakuradi
küüsis ja mina olin
kõigest teisejärguline.
Kas tead mida ootasin?
Et sa viimaks saaksid aru
kusagil Seal väljas
kusagil pudelipõhjast kaugemal
on Sul poeg, kes tahaks kutsuda
Sind oma isaks.
Paar aastat tagasi ilmusid
välja ei kusagilt ja nõudsid
minult va .....
Kauneid jõule Kodumaa
Eesti on mu kodumaa,
siin on ilus elada.
Saja aastaseks ta sai,
talle teen ma pika pai.
Õlgadel tal raske koorem,
välja paistab palju noorem.
Sinine ja must ja valge,
lehvib uhkelt nii suvel ,kui talvel.
Vaikselt,vaikselt lumehelbed -
sadage me maale.
Et jõulurahu tulla saaks
ja pehme,valge lumi .....
Ringkonnakotus
Riigikogus lõõmama lõid lõkked
kehtestati kiirelt mitmed sätted
üheltpoolt seal mitmed haistsid konti
teiseltpoolt seal nähti jälle tonti.
Rahvaliidu esimehe arust
eestimaa on jälle ohus
soiuti seal suurest vene karust
otsapidi europarlamendi kõhus.
Riigijuhid venitasid kummi
proovisid seal üles puhuda üht mulli
rahvaliidu esimehe arust
eestimaa on jälle ohus.
Eestimaa
Mu kallis Eestimaa,
oled mu kodumaa.
Oled päris väike,
aga ilus nagu päike.
Su metsad väga suured,
siin maal on minu juured.
Külm on su meri,
viljapõldudel palju teri,
olen õnnelik, et soontes
voolab mul eesti veri.
Su lipu värvid sini, must ja valge;
kui heiskan ta, see puna toob mul palgeil.
Siin lapsed üles kasvatad
ja kõiki meid sa armastad
ning kui ma õhtul magama,
siis tihti sind ma unes näen.
Pidule
Pidule!
Torupilli kaunis hüüd kaigub üle Eestimaa,
kutsub noori -vanu tantsupidu pidama,
piduriide sätin kambris selga,
leivakoti haaran hõlma,
linna poole sihi sean,kaare poole kõndima.
Kaare all me noored -vanad,
kokku saamas tantsu tavad,
Oma sammud ritta seame,
rõõmsaks saame oma meele,
eha saabudes me kodu teele...
Valvav lumememm.
Lumememme jätsin ma valvama sinna,
ise sõitsin ära ma juba linna.
Valvab ,et saaksid täit naudingut unest,
jah ma tean ,et on tehtud ta vaid lumest.
Killukese endast ta sisse jätsin,
tema sisse osa oma naeratusest peitsin.
Ta seisab ja valvab mu kaunist naist,
Ilusat ,armsat ja eestimaist.
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanikà .....
Sügisehõng
Sügisehõng
Surmale määratud lehed
Tuules tantsivad puud
Maa puhas lõhn
Pilved kingivad aina vett
Hüvastijätukolmnurgad taevateil
Eestimaa sügis
Nukker ja rahulik
Päikese viimane naeratus
Külmetavatele puudele
Külmetavale maale
Sügisehõng
Igal aastal uudne ja erinev
See sügise sünd
Ja mu säravad suvepäevad
Ära lendavad üksteise järel
Lõunamaale
Sooja poole
Päikese paitust otsima
Ãœksi ja alasti
Seisan kui äsja toretsev vaher
Kõik mu kirevpunased lehed
Ära must lendavad
Sügisehõng
Ainult minuga jääb
Jagama homseid päevi
Maren Toom 1981
.....
Heinakuu
Heinakuu värelev kuumus
Metsmaasikate magushullutav lõhn
Toob meelde lapsepõlveraiesmikud
Rammestava päikese
Kihavad sipelgapesad
Väärikad sõnajalapuhmad
Ja veendunud uskumuse –
Nii turvaline ja õnnestav ongi
Maailm
Rampväsinud hallile talvele
Järgneb alati
Iseeneseksolemise aeg –
Üürike Eestimaa suvi
Maren Toom 2005
Kevad sinilille sinises
Ei tea, miks armunud ma taas?
Vist kevad poeb juba põue.
Kuid lumi on ju maas
ja ilmadki ei kisu õue.
Külm näpistab vaikselt tagumikku,
näen lume alt kergelt külmunud lagendikku.
Linnud lendavad meie maale
ning lõõritavad tervele Eestimaale.
Lõõritades ehitava pesa
ja loovad tasapisi pere.
Varsti - varsti hakkab paistma kevadine kesa,
mis paneb poeedil ringi käima vere.
Pungad kikitavad peanuppe
ja varsti korjatakse tuppa nurmenukke.
Kevad sinilille sinises
ning esimene kärbeski juba pinises.
Siniliiliad ja astrid,
mis on kaunid kui delikatessid .....
Igavene kevad
Loodus sünnib taas,
tärkavad tuhanded hinged.
Päikesekiired pimedust hävitavad,
vabastades end talve külmast embusest.
Taevas selgineb.
Silmapiiril virvendavad heledad, õhkõrnad värvid.
Linnud leidsid paari,
liblikad tantsivad.
Metsatukal tärgand esimesed sinilill ja ülane.
Aasal heliseb habras lumikelluke,
habras kui Emake loodus.
Kajana kostus jää raksatus,
jõgi nüüd vabana end tunda saab.
Kaldal aga väiksed kased ja pärnad
mis unised veel,
end taeva poole sirutavad.
Kõik see laulab.
Hingab ja naerab.
Minagi seisan aasal kellukate vahel lillelises kle .....