Sõnale elul leiti 247 luuletust (pop)
Sünnipäevasoovid
Õnn õitsegu su eluteel
Ja ärgu mingu uhkeks meel,
sest tihti elulainetes
ka õnnetus võib olla sees.
Õnne,särtsu,kannatust,
lusti,rõõmu,tublidust!
Armastust ja läbisaamist,
salasoovide täitumist!
Uusi mõtteid,visadust,
nooruslikku rahutust!
Õnne,tervist,edu!
Kanget tööd ja hüva pidu!
Õnn ja rõõm sind elus saatku,
kaugel olgu kurvastus.
Päike sinu peale paistku,
südant täitku armastus.
Tuhat tulist õnnesoovi,
hästi tubli olla proovi.
Ole viks ja viisakas,
ära ole tujukas.
Selleks sulle palju jaksu,
Õnne palavat ja p .....
Tänutäht
Mõnikord on tunne mul,
et olen juba läinud...
Sest et nõnda pika tee
olen maha käinud.
Äsja oli juudi juubel,
nelikümmend neli,
õnnitlusi saatsid sõbrad,
tuttavad ja veli...
Kõige rohkem pakub aga
pinget minu pere:
olen andnud neile oma
eluloo ja vere -
nemad mulle unistusi,
lootusi ja usku,
mis ka ainult vaimuna
mu südamest ei kustu!
/Mari*Uri/
Tähista!
Tähista igat sünnipäeva,
et oleks neis kõigis pidu ja rõõm!
Tee tööd, õpi palju, näe vaeva,
ja võta elust üks mehine sõõm...
Siis aastate pärast on vahva
vaadata selja taha,
et mida veel elult võid tahta -
oled saanud ja see pole paha!
Naudi elu, seikle ja soovi,
et elul on varuks veel sulle
palju head - ja kõike proovi!
(nimi), soovin vaid palju õnne!!
Su sünd
Kui suur
on see sünd -
Hinge elulev tung
tulla Praegu ja Siia,
Sind rändama
viia.
Kui suur
on see sünd -
keha Vaimudetund,
Aja leitud Ruum,
kuhu külvata
Tuum.
Kui suur
on see sünd -
Meie ühine Soov,
meie Tarkus ja Õnn,
ühendkooride
proov.
Kui suur
on see sünd -
kui sõnatult Suur!
Nii armas aiaäärne,
nii nutu ja naeru väärne...
Tõeliselt
SUUR.
Kui suur
on see sünd!
Kui suur on see
sünd...
Kui suur on
Su Sünd?
...
Ilma sünni imeta
oleksime nimeta...
Ilma eluvaevata
Kodu, Maa ja Taevata.
(Pühendus: Pärt Uusberg)
/Mari* .....
Ekstaas
Ah!
Toredaim on elamine maine
ja vägev vere surematu püüd!
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd!
Ma iial polnud kaaluv ega kaine.
Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
mu kleidi valkjasroheline siid
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
sest riidetult on siiski kaunim naine.
Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,
et iga meel mul iga ilu joob.
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.
elu on surm ja surm on elu
Keeran elule selja ma
tahan ära minna ma ka
sest elu on raske
ja surm on kerge
ma ei taha enam elada
ja seda rasket kooremat kanda
ma tahan minna
kuhugi kaugele linna,
mis seitsme maa ja mere taga,
kus elu on kerge
ja surm hoopis raskem
kui surm on tõesti see
see unenägude tee
kui tõesti uinudes sureme
ja surres lihtsalt uinume
kui surres näeme und
ja unes näeme surma
siis tahan ma surra
ja mitte kunagi tagasi tulla
sest uni on kerge
ja elu on raskem
elus peab tegema valikuid
unes aga teed mida õigeks pead
unes näed neid keda tahad
elus .....
Mul on unistus
Mõtestan lahti elu, istun pingil paberit vaatan
mul on unistus, kui Luther Kingil 63´ndal aastal,
Kas peace ilutseb sildil, vastus on jaatav,
Tolerants domineerib, süütab pirni
kuna ammendund on elulaad laastav.
Vaata! oleme liialt kaugele läind et naasta
on liiga palju saasta, liiga palju igal aastal
neid kes kirbul hoides meid, hoides käes pidemeid
silmadel sidemeid, propageerides demokraatiat
nii meedia keeris see masse hüpnotiseerides
Rasse diskrimineerides, nii rahvast provotseerides
Sõjaks mitte rahuks, toolileenile ma nõjatun
mõistes et mulle see pähe ei mahu.
T .....
††† Kadunud Õekesele ††
Algul, kui läksid,
Kui sa läksid ja mu üksi jätsid.
Pidin vastu astuma karmile elule,
Ja kõike seda nüüd ilma sinuta.
See valu mida taluma pidin,
Need pisarad mida valasin ma.
Igatsus nii tohutu ja need
Mälestused, mis eal ei unune.
Sa olid mulle nii üüratult kallis,
Sa hoidsid mind juba hällist.
Kaidsesid mind maailma eest,
Hoidsid kõiki, kui vati sees.
Sa olid nii noor ja ilus ja hea,
Headust täis oli su pea.
Sa olid kindel kui kalju,
Sa teadsid kõigest niii palju.
Tunded!
1)Armastus annab elus jõudu,
hoolitsus annab elule oma võlu.
Tunded annavad elule imelise sära,
sõprus viib kõik kurva ära.
2) Lootused annavad elus oma tee,
unistused annavad elus oma raja.
Unenäod sillutavad ja viivad tee,
just sinna kuhu on minna vaja.
3) Elus jätta tuleb valu ja vale,
tuleb jätta viha ja piinad.
Elus tuleb jätta õelad sõnad,
tuleb jätta valu ja vale.
4) Ainult nii leiame tee tunnete teele,
ning saame elus edasi minna.
Ainult nii leiame tee armastuse teele,
ning saame leida elus õige raja.
5) Ainult armastus annab elus jõudu,
ainult .....
Elulill
Südamel on serv,
on keskpaik, peidus koht.
Liig avatuna olles
suur kahjutuleoht.
Sest südamel on serv,
seal aknad, avat’ uks,
mis teatud kindlal juhul
peab jääma suletuks.
Sest keha salasopid
ei ole iga jaoks...
mil hiigelsiseruumid
muudetakse praoks.
Tapjatega koos
ei õitse elulill.
Ja ühes pajas õigust
pole kummagil.
/Mari*Uri/
tänades mälestusi
ma lihtsalt seisin ja jälgisin ruumi
oli aeg, kui naerdud sai seal koos
aeg, mis õpetas kõige rohkem
ja tänulik selle eest olen
aitäh sulle südamest
näitasid suunda elule
tegema vahet valel ja õigel
ja palju muudki, mida-sa kindlasti tead
suutsid jääda pisikeseks osaks mu südames
kuid aeg nüüd jätta oli, ma tean.
Viiul mängis kurba viit
Viiul mängis kurba viit,
paradiisi läksin siit.
Miks vaatavad mind kõik?
See ju ettenähtud elulõik!
Ärge kurvastage nüüd!
Milleks kannatate nüüd?
Rõõmustage!
Naeratage!
Lõpp on ju igal lool!
Ei takista ka ajavool!
Viiul mängis kurba viit!
Alaku nüüd sõprusliit!
Kairi Kuusemaa
Looduslaps
Ärkan elule
kasvaval kuul,
olen ladvaõun
pirnipuul,
räägin siilide-
usside keelt,
olen alati
oma meelt.
Ei ole ma
erudeeritud,
teadusteostest
maha kopeeritud,
kirjatükkidest
üles tsiteeritud,
vägitegude eest
premeeritud.
Siiski
olen Triinu kas
õnne- või tuhka-,
kes kunagi parsil
ei puhka,
kes loorberit taga
ei aja -
sest seda ma lihtsalt
ei vaja.
/Mari*Uri/
Eluline olu
Õhtust rada hommikusse sõtkub väsind jalg
Varvastele astumata õrnalt komistab
Ühtne tõde kahestub, jääb „hea“ või ainult „halb“
Täna mõistus eilsest arusaama omistab
Suutmata end pidurdada robot naerab nukku
Ometi on mõlemad vaid osa mängutoosist
Olevik end koondab homseks aega- see jääb lukku
Tegelikult nelk ei muutu mõttejõuga roosiks
Kõik on liiga keeruline. Tegelikult mõistus
Ise tõrgub mõtlemast. On lihtsam voolul kanda
Üks lõi rahu, ometi üks teine ihkas võistlust
Võeti kõik. Ka sellelt, kellel polnudki ju anda.
Heliriin Puistamaa