Sõnale emake leiti 150 luuletust
Kullake
Ema silmadesse täna
puistan kaunist päiksesära
taevatähti veidikene
kuukilde tükikese
kleidi peale kaunistuse
saaks sest ilusa
Nüüd on aasal ilus olla
lilli noppida
hea koos olla
Lepadriinul kolm on täppi
mett korjab mesilind
lendu tõusvad liblikadki
kauaks meelde jääb see lend
Emake,kas hästi tunned end?
Taevas kõndija
Sõnum kirjutatud seinale, mille taga te kõik end peidate,
võrsub valu, ennast ehk leiate, eirates mu veidratest,
tunnetest kasvanud luulet, une seest, muutumatult,
uutsust kandnud, truudus saabus, untsus kasvul,
juhtub kasu, udu pasun, saamata aru, kuidas see maru,
vere janu, hetke on saabund, miski ei laabund,
leidmata kaaslust, kinni kasvatamas haavu,
maandund, kohas mida keegi omaks nimetada ei tahtnud,
armun, uuesti, nendes tunnetes kuuled mind,
sõnad seal puresid, mõõtmas eal muresid,
tean vaid seda pead, nõnda teda nean, ei miskit head,
välju eal, sealt, kõikide se .....
Kägu
Õhtuhämarusest kostub
kaikuvat käo kukkumist,
kuku,kuku,kuku,kuku,
isaslind emaslindu kutsub nii,
kli,kli,kli,kli,
käoema itsitusega vastab nii.
Kägudel vandenõu on peetud,
pesa üles otsitud,
noka vahel võõras muna,
pesast alla heidetud,
käoema muna aga,
asemele munetud,
vehkat teeb siis minutiga,
jahtima peab pesa uut.
Soolt küll kägu emane ja isane,
mitte iial aga,emake ja isake
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Ema
Maalisin emale ilusaid pilte,
õhina ja kirega,
kirjutasin kirju hoolega,
peenikese sulega,
tint läks vahest laiali,
kui pisar pääses voolama.
Kaugel emakene oled?
Mina aina joonistan ja kirjutan,
kätte saand sa neid ei ole,
veel ei ole vastust saand,
joonistan,kirjutan enesele,
südames neid kaasas kannan endaga.
Ükskord ikka tuled,tulen -
südant puistama...
Võõrsil
Kord läksin kodust kaugele,
mind tee viis ära võõrsile,
ei rääkind sul mu emake,
suu vaikis ka mu pruudile,
Mu jalge all hanged
ja porised teed,
oh, kuhu küll viivad need tundmatud
teed.
Päev ruttu kaob öösse,
kuuvalgus mu teel,
tähti ma korjan,
mu silmades need.
Ma tuleksin tagasi,
kui tulla vaid saaks.
Jälle see päev on käes
Jälle see päev on käes,
kuis toon ma sulle lilli.
Jälle see päev on käes,
kus taevas pole pilvi.
Sa ava minu kink kohe,
kallis emake.
Siis tunned rõõmu sa,
terve emadepäeva!
Kindlasti see meeldib sulle,
kallis emake,
Ja ole rõõmus selle üle,
et sul olen mina!
Kõige pisem
Vaikivatest tähtedest tuhanded;
Vabadust endiselt mulle lubades;
eksisteerib meel värssides puhastes;
Puhates; uhab sealt seest; julmad ideed;
Mis ema kurvaks sul teeks; suunata veel;
Rumal mu keel;miski sütitav sõnadega mängides;
oma sooja embusesse mind mähkides;
tundes end taas väikeselt, siin väiklases;
ajal mil päikese õrnad vihud piilusid pilvedes;
hirmudest sai tee mis kasvatas kurja seal sees;
Kurjam mu meel; enese ja maailmaga võideldes;
Võitjaks ei saa jääda keegi muu kui koletis eneses;
vesteks saab skeem; mis tõelist alati põdedes;
eneses ei leia rav .....
ANNETUSEKS EMA KALMULE
Emakene, hellakene,
kõige armsam emake!
Võta vastu siin mu laulud -
õied oma hauale.
Siin mu laulud: lein ja valu,
pisarad nii palavad.
See on ainukene anne,
mis sa oma pojalt saad.
Ei me taluperes olnud
kokkukõlas kombega
tuua kingitusi sulle,
ilusõnu lausuda.
Mis me tegemata jätnud
eluajal, emake,
luba lihtsas lauluhääles
kanda nüüd su kalmule
EESTI KEEL
ME EMAKEELE VÕLU
MEID SAADAB IGAL POOL
JA ERINEVAID SÕNU
SUL ÕPETAMAS KOOL.
AVADES HOMMIKUL SILMAD
KÕRVUS ON ÄRATAV HÕIK.
EI LOE KA TUISUSED ILMAD,
SES` KEELES SIIN RÄÄGIVAD KÕIK.
JA KUI SA HÄTTA JÄÄD
ON ABIPALVED HUULTEL.
TEIST RÕÕMUSTAMAS NÄED -
SIIS RÕÕMUHÕISKEID KUULED.
ON SÕNU NII PALJU SES` KEELES,
RASKE MÕISTA NII MÕNDAGI NEIST.
PEAD EESTI KEELT ALATI MEELES,
SEST EMAKEELT POLE MEIL TEIST.
Hingele.....
hingetuna ihalevad hinged
rännakust väsinud tiivad
leidmas lähedalt ingleid
kes meenuma neid viivad
peatudes küünalde leegis
kui julge kiigata võid peeglist
läida tuli põlenud tahil
andes puhkust tulevahil
lase hingedel kiigata tuba
rahuks neile anna luba
olgu tulijaks tema või temake
su kadunud isa või emake
Päris kodu
Ma pole iial tahtnud
nõnda ringi rännata,
pakkide ja kohvritega
jännata,
rakettidega võidu
päikest jahtida,
kaugelt-kõrgelt
niidumurru vahtida.
Olen ikka tahtnud olla
seal, kus Sina,
leida üles põld, kus
kasvab lina,
sõber olla sipelga ja
teoga,
allika seest juua
kahe peoga...
Ma pole iial tahtnud
sinna-tänna sebida,
piletite kontse-kandu
rebida,
tarbida fitnessi ja
kultuuri,
näha pilvelõhkujaid
ja tahmalinnu suuri.
Olen ikka tahtnud
joosta paljajalu,
tunda eestlasele omast
hingevalu,
kanda metsa vahel
pitsi ja ka roosat,
mõista mõistukeeles
.....
Emadele
Tahan sind kallistada, sest oled veel siin,
unistuses vabana mõtted lendlema viin.
Tahan tunda, et targasti oma rada olen käinud,
tahan tunda, kui meie aeg on ümber ja läinud.
Nii kindlalt kinnitatud inimlooma teadvuses,
kus supluses on laps, kui suplemas ema headuses.
Aitäh, mis kõik suutnud oled anda,
endas ja edasi antut väärikalt püüan kanda.
Tahan sind kallistada, sest oled veel siin,
unistuses vabana mõtted lendlema viin.
Tahaks nii tahta, võtta, jõuda Sind sülle,
sõnades, see päev, Emake ,on just Sulle
Oled looduse loodud loodus imekena,
Ait .....