Sõnale emotsioonid leiti 73 luuletust (parimad)
Armastuserongis pole ajal kiire
Unenäo puudutusest
äratasid mind üles.
Oma ajatu hinge väega,
puudutades mind,
armastava käega!
Kas kuuled? Ma armastan sind
Tões ja usu Jõuga
Jumalikkuse sillal.
Kõik see juhtub täna, mitte, millal?
Tõin su siia vaatama öötähtede sära,
Et olla sinuga eemal
Seal kus pole kära.
Ma puudutasin sind
Et ära segada meeled
Ja üheskoos põimida keeled
Et üheskoos teha asju
Siin ja sealpoole piire
Ajal ei ole meie jaoks enam kiire.
Sest igavese armastuse rongis peatub
Alati ruttav aeg, mis üritab sind
Emotsioonide tulva matta,
Halli ürpi katta
ja armastuse e .....
Armastust otsides.
Vahel tunnen ma siirast rõõmu,
vahel mure mul südant kriibib,
vahel maitsta saan kibeduse sõõmu,
vahel hirm mu põue hiilib.
Vahel tunnen naeratuse maitset,
vahel pisaraidki tunda saan,
vahel viha eest ma vajan kaitset!
Kuid millal armastust ma tunnen taas?
Hinges
Hinges ma hoian ja tean,
et talletub sinna see kõik,
mida südames meeles ma pean -
iga valusaim kaotus ja võit...
Hinges ma hoian, kui olen
emotsioonidest üles köetud,
ei siiski ma unusta, kui tuleb
me lõpp, need hetked on loetud...
Hinges ma hoian ja kogun
headust ja kurbust ning neid,
kes osalenud on minu elus,
igatsema jääda neid võin...
Hinges ma hoian ja tean,
et edasi liikudes hing
seda kõike ju meeleski peab
ka siis, kui tuleb uus sünd...
- Tarmo Selter -
Elu retsept
Kui võtta pisikene
sõrmeotsatäis naeratust,
valada veidikene
juurde hellust ja soojust,
tilgutada sekka
veel rõõmu ja armastust,
raputada hulka
veidi kurbust ja igatsust,
segada sisse
emotsioonide pisaraid,
puistata peale
eluhetki nii säravaid.
Nii igaüks ise oma elu loob,
elades hetkes oma eluloos...
- Tarmo Selter -
Tuul
Täna tõukab tuul mis kole
ja tasakaalu mul ei ole,
tugev on ta tuulesuu,
mul kaduma läks õige suund.
Tuul ei anna ikka järgi,
arvab, et on naljakas,
kui minu kulul naljatab,
mu emotsioone kõigutab.
Tuhiseb mul ikka sabas,
lisab juurde viletki,
juuksed peas kõik sassi ajab,
pühib viimsed mõttedki.
Veel sündimata
Käes on õhtu.
Tunnen magusaid lõhnu, mis emotsioonidest pääsenud õhku.
Kogu maailm pugenud kõhtu.
Silitan jalga.
Ei tea ehk tundsin sinu kanda.
Poksid kuid vaata et emme kõhu vastu ei löö varbaid.
Muudad meid hellaks, kui sirutad ennast.
Teen kõike sulle, sulle olen kõige julgem. Kogu maailm kasvõi tulge.
Kaitsen ja söödan sind.
Juhendan ja õpetan mis särab öötaevas kaunilt kui emme naeratus.
Annan kasvatust mis raskes veab sind ja avab igat ust, et oleksid parem elu juht.
Et su mälestustes oleks sambaks ka mina.
Pisikene, see on minu väärtuste rida
Penni isandad
Kõik teavad, et mul on raha suhtes eriline armastus
kõigutamatu armastus,
mingi tugisamba efekt, et saada seda kõike,
mis mul lapsena puudu oli
Ma pean saama edukaks
Iga kord kui nii loodan ja soovin ja pingutan,
jooksen peaga vastu betoonplokki
ja siis kahtlen iseendas, oma väärtustes, oma pingutustes
kõiges,
mida olen loonud
Ma võin ümbrikutes soove panna padja alla,
aga kui miski ei ole loodud juhtuma mu jaoks, siis
see ei juhtu
Eelmises elus võib-olla olin kuninganna,
selles elus pigem talutütre rollis
koos oma lõputute matuste ja raamatupidamisega
naljak .....
As the crow flies....
Sa ei julge enam mulle halvasti öelda,
sest ma andestan Sulle,
et ma ennast ei väärtustanud,
et oleksin võinud küsida rohkem palka,
paremat mees,
suuremat korterit,
tõukassi ja
mida kõike veel.
Kõik on andeks antud,
ma ei pea elama teie emotsionaalse sodi sees,
sest mul puudub huvi tegeleda teiste emotsioonidega,
ma olen ise.
Ja ka mina, muidugi
kogun endasse innovaatilist jõudu, mis
võiks liigutada mägesid,
aga need mäed ei liigu nii kiiresti
ja teised ei taha kapata alati minuga ühes suunas,
siis see jääb see sõit kuidagi aeglaseks minu jaoks...
M .....
Igatsus
Rääkisime teinetesega tunde
Kõik oli päris mis tegin sulle
Me koos kaardistasime tundeid
Nüüd tundub et kaardistame kes on julgem
Meie armastus oli päris
Isegi kui ma ei mõtle sulle ss sügaval sisimas ikkagi hing su järele pärib
Päriselt nagu tükk on südamest puudu
Maagia, armastus, esimene suudlus
Võetud ära see mis kellegile ei kuulu
Vaid mis kahe inimese mõistuses ja südames ajaga juurdub
Probleemid ja segased emotsioonid olid eile
Armastus on veider
Niipalju eluainest annab meile
Mõtlen meile
Kui istun kodus, rulood akende ees, pimedas, trükin neid meile
Nõme olukord ***
alati kui viha ja vastikus kerib ülesse
ma küsin endalt
"Mille või kelle pärast ma tegelikult
pahane olen?"
See inimene, ei ole kunagi süüdi,
see on reaktsioon minus,
mis tekib, kui ma saan aru,
et inimese kihid lagunevad laiali
ja välja tuleb maskide alt päris olemus,
päris inimene, oma postiivsete ja negatiivsete omadustega
Mulle ei ole palju vaja
olen suhteliselt kardinaalne elus olnud
ma tegelikult ei kannata teiste vigu,
tunnistan
see peegeldab mind ennast hästi,
sest ma olen loomult perfektsionist
ja selle piitsa all ennast terve elu treeninud
sest kodust s .....
Õpetaja ütles
ma olin matkalaagris
ma keerlesin kohaliku tiigi peal
võtsin julguse kokku ja hüüdsin treenerile:
"Ma ei oska!"
Ta muheles selle peale kaugelt
ja vastas, et nii õpidki
Korraga muutus mu sisemus veidi kergemaks,
ent ma sain aru, et ma pean ise hakkama saama
vastutust teises paadis olijale ei saa kanda
ja nii korduvalt elus
ma palun juhiseid,
aga mulle neid ei anta lihtsalt kandikul
kui antakse juhised, siis arvan,
et saan ilma nendeta
orienteerumises olin tugev
aga parima sõbra kodu teises vallas ei leidnud
üritasin minna mälu järgi
mis näitab, et ka mälu võib .....
Puhastus*
valged riided kui pühaduse sümbol
nagu ingel või valge tuvi
kes mu aknale lendas
silmapilguks
Vene teatri lavalaudadel
ma tunnen taas, et see, mis on,
on tõde ja kuidagi sellest välja astuda
ei saa
Mu elu läks uperkuuti
tirel ette, tirel taha,
kui ma otsisin mooduseid
korraks siit eksistensist oma jälgi maha jätmata
näha uusi radu
nagu rebane, kes kaua istunud valvel
et saaks õhtuks magusa suutäie
jäi see loom ka minus valvele
et teada saada, et sünteetika ei võrdu iialgi
linase või siidise pehmusega
kõrge vibratsiooniga
või helidega, mis jäävad planeeti .....
Igatsus
Sind igatseda on privileeg.
Nii näib, et oluliselt pikeneb aeg.
Ning see tunne küll kõrvetab,
on tunne – aeg sootuks otsa saab,
kuid ei suudaks iial sellest loobuda…
Lasen sekunditel, minutitel, tundidel koonduda.
Ei väsi ootamast, mil
mu silma vaatab su silm.
Hoiad sama tugevalt oma pilku minul,
kui tugevalt oma käsi ümber minu ihu.
Ümber minu ihu, mis on kõrbenud…
Kõrbenud ihast olla andunud,
ihast Sinu keha järgi, mis mandunud.
Mandunud igatsusest olla mu käte vahel…
See kõik on justkui looduse poolt ettenähtud.
Ma näen ja tajun, kuidas minu läheduses .....
Tahaks põllule
Eesti mees, põline rikas
usin ja parajalt viljakas
meid on vähem kui maad
alati saad otsida, millist saad;
põldu üle 5%, kui on mehi Eestis
mõni osav viljapead mulda saatis
kasvab või ei kasva, pole vahet
ja ei pea pidama ka suhet;
põllud on auklikud
või eri suuruses ja künklikud
saab igaühele seemne puistada
mees oma nokuga töötada;
kuis ukrainlanna asju pakib
rohkem põllumaad ka Eesti mehele tekib
tahaks ka slaavi põllule üle pika aja
kui teha viljalõikust, eks näha ole kui vaja