Sõnale enne leiti 540 luuletust
Elukogemus
Anna andeks, et mu
"koledus" hirmutas sind
võib-olla ilmusid sa ajas,
kui mul oli vaja inimest,
kes osutuks mu "päästjaks"
küllap nii vist proovisingi,
et oleksin "päästetava" rollis
Lahkusin kogemuse võrra
targemana
elukogemusega,
aga
sinu brutaalne ausus kangastub vahel mul
veel enne magamaminekut
Küllap sinus otsisin ma kedagi,
kelle kunagi kaotasin
seega see lugu oli algusest peale "võlts"
Armusin sellesse tundesse, mille ise olin loonud
Mehelik austus vähemalt eemalduda
Ei aita siin laibaketid,
kui mõlema südamed on
pommivaringus lagunenud
Ag .....
Mõtisklus
Kui saaksin ennast poolitada
nii meheks kui ka naiseks...
pisar langeb paberile
kui loen uuringuid,
et väga suur protsent naisi elu jooksul
ei kogegi armastust
või hoolivat, toetavat partnerlussuhet
metafüüsiliselt rahustav ratsionaliseerida:
sarnane tõmbab sarnast,
järelikult pole neil seda ka endas
Thomas Moore'i "Utoopia" * polegi nii utoopiline
kui mehed tavaliselt on kursis Platoni* pallikeste
poolitamise ideeega
justkui otsiks yin
oma yangi ja vastupidi
ja nad leiavadki
täpselt sellel ajahetkel
yin või yangi,
oleneb, millega oled nõus
kellele vastupanu e .....
sula
palju sulasid enne
peab ära olema
kui pung oksal
muutub leheks
kõik jäätunud ojad
pääsevad vulama järve
põld ärkab päikesest
toas sumisema hakkab kärbes
lume kõrvale päeva
juurde tuleb teisi värve
koos valgusega aknast
igal hommikul
tuppa tuleb lume
sulamise ootus
alles siis kui lehed puudel
saanud suureks
kaob kurgust
talv otsa olnud
kevadjanu valus
Eesti ajalugu
Ega ei saagi ausalt aru, kuidas me püsima jäime, Brockmann luuletab me lugu.
Ega me muud, kui sajandite tuhk ja tuhandete aastate kaja, tuul puhub tuhka, katel kajab,
See, kes valitseb me minevikku, juhib tulevikku ja olevik on pelgalt hallutsinatsioon,
Tartu linn kannatab Põhjasõjas, Käsu Hans laulab laulu,
Igavesti ootame oma valget laeva, laeva, millest saab meie hukatus ja unustus.
Kristjan Jaak peab end tõeliseks eestlaseks.
Eestlane, ise ei mõista, käib oma aurukatla ümber.
Elu ja surm, me lõpmatu tants ümber aurukatla, surm ja elu.
Looduseusku ennemp kui Juma .....
Miraaž
kõik kirjutavad kellelegi
see kõlab nagu lõputu nutusein
või rõõmuplatform
oleneb, kuidas seda võtta
kas oled ikka peateel
või kaldud rajalt kõrvale
kõik, mis enne olnud tuhastub
ja saab uueks, kui annad sellel loa
loa olla ja loa kasvada
peeglist peegeldub Su nägu
nagu miraaž
isegi silma vikerkestades on näha tuttavat
sära ja sädelust
mingi ühinemine, kus muutud sootuks teiseks
ega pole aimu enam, kumb neist kallistavatest varjudest oled sina
kuidas jagada eluraskuseid nii,
et need ei muutuks koormaks
ka mõlemal lenneldes ka langevari avaneb
ma vaat .....
kaldapajusid järve ääres vaadates
äkitselt tunned
aeg muutub siin
üksnes
vaid kevade ootuseks
põõsastele koos
kuivanud pillirooga
tuisus seismiseks
lumega rääkimiseks
ööga hommikuni
vaikimiseks
üks hääl sus kuni lausub
mine ära enne kui algab
päris pime sina oled siin
vaid külaliseks keegi sult ei
küsi isegi su nime
mine ära koju
maal kui voolu pole
kuskilt aastate korra alt
tuleb meelde
kuidas vanaema
õlilambil tahi keeras
väikseks puhus
lambi kustu
öö ja pimedus tuleksid
tuppa lapse silmas kestaks
magus uni hommikuni
ega ma hästi siis aru ei saanud
taht alles suitses kust tuli
äkki tuppa pimedus
aastaid võttis enne kui mõistsid
see pole midagi muud
kui üksnes valguse puudumine
Päkapikud, oi päkapikud!
Päkapikud võtnud pausi,
liugu lasta kõrgel mäel.
Ärkavad nad ammu enne teisi,
rõõmuderohke on päkapikkude päev.
Öötundidel liiguvad nad ringi,
siis, kui sina neid ei näe.
Ei koputust aknale mingit,
aknalaual vaid üllatusi näed.
Päkapikud teavad sinust kõike,
kas oled halba teinud või head.
Kas oled terve aasta abivalmis olnud
või äraütlevalt raputanud pead.
Jõuluajal pökapikud poevad hinge,
tunda annavad end seal
Päkapikkudesse usuvad emad, isad
ja armsad lapsukesed head.
ports tankasid, lõpuni pole tarvis lugeda
maha sadanud
lumest esimest korda
öösel ärgates
sel talvel toas on valge
seintel laes lume valgus
*
Õhtust järve vaadates
järv peegelsile
üksteise kõrval kuused
koltund kased vees
mis on tõeline see mis
kaldal peegeldumas vees
*
loikudes näha
veel puude raagund võra
porikuu halli
taevast nii nädalaid
silm sellestki rõõmustub
*
Räästast vihmatilkade kukkumist vaadates
vihmatilgaski
korraks seesama valgus
mis ülal taevas
võta kinni mu kaelast
sülle sügise vaevad
*
Harv sinine ja k .....
Jõuludeks juba rikas
I
Ma muud kingiks ei soovi
kui palju pappi ja värki
ärgu mind ebaõnn proovi
kes segab, kannab puust särki;
pühasi täiesti ei oota
aga mõtted saamise peal
pole niigi paremat loota
mis toimub Riigikogus seal;
teen midagi ulakat, müün maha
oma viimase vara, et lennata
lapimaale, kuusiku taha
kus Joulupukkit saab kohata;
Refr:
ja Grinchi polegi vaja
kui mina kõik ära nussin
põrutan adrenaliiniga üle saja
ära pühadevaimu tassin
jõuludeks juba rikas
ma mõtlen ainult enda peale
andmisrõõm on allikas
ja ei loe minusugusele seale;
II
kuna Eesti ainul .....
Kallile laul
Kallile hingele öelda taht salaja
midagi sooja meil värelend teel
sina mu sõbrake, õnnetee valaja
oled mu tugi mu valguslaik eel
kallile hingele meenutan tänagi
aegu, mil elu nii lõpmatu näis
olime julged siis, isegi vägagi
ilusaid hetki meil pildipank täis
kallile hingele laulugi pühendaks
viisiks kui oskaks ma siduda end
sedasi lenneldes sinugi ühendaks
üheskoos ülesse - oleks vast lend
kallile hingele palve üks ainuke
valva neid päevi, mis edasi käid
aastate pingele vastu mu kaimuke
hoia end noorena vähe kui täid
Rambi-krambid
Tahad julgeda, aga see tuleb.
Tuleb sala kui spioon.
Ei teagi, et on siin, meie seas.
Ja luurab sind, otsib oma hetke.
Lõpuks kohal: värisevad käed,
palavikus mõtted kui teod.
Otsused on lollid
ja ratsionaalsusest kaugel.
Poob, poob, poob. Ei saa hingata.
Aga kuidagi ikkagi.
Lamp süttib, aeg on käes.
Tuleb minna ja teha.
Päev säravaks ja korda.
Kui tead, millest see tuleb,
saab sellega ka rahu teha.
Anda sellele andeks,
et tuli aga jälle.
Kuigi - tegin sellega rahu
juba ka mitu korda enne.
(1.8.2022)
Ootusärevus
Miskit minu hinges toimub,
süda ärevalt, ärevalt lööb.
Ei saa magusast tundest lahti,
ootusärevust täis on päevad ja ööd.
Nüüd ta jõuab, aina jõuab,
lähemale südamel.
Valge ingel taevas liigub,
kiigub lumepilvedel.
Minu süda on nii vaba,
rõõm on valla tunnetel.
Ei ma rahus enne maga,
kui saan olla jõuludes.
Valge ja must
Lumi tuli maha
ja valgeks läks maa
aga asi on paha
sest neegrit puhtaks ei saa;
on valge ja must
ehk kahe maailma ühinenime
tulevab võõrad ei tea kust
toimub Soomes piiriületamine;
maa värvivad mustaks
nendeks šokolaadist "turistid"
mida Venemaa kasutab relvaks
et survestada nagu torutangid;
juba õues sulab
halb enne on see
must mass tuleb ja möllab
kui piirivalve välja ei tee;
meil siis lastakse neid siia?
nagu on seda lugeda, kuidas
ei ole tuge ääremaale viia
Musta Surma ründesiht on idas;
samal ajal tšurkad külmetavad
põtrade maal, jäine pis .....
Naudin, aga ei tunne
Esmakordselt piparkooke tegin
tänavu ja olin sellega rahul
aga kui muud kaupa nägin
on vihast mu suu vahul;
sest juba enne novembrit
aastalõppu peale surutakse
tögan ka fanaatilist naabrit
sest kaunistusi majale pannakse;
ostnud ka glögi ja mandariine
mulle meeldib eestkätt see toit
talveks varun vitamiine
ja ahjus välgub loit;
ma naudin jõulusööki
aga ei tunne pühadest sittagi
tehakse poodides müügilööki
aga mulle ei anna juurde midagi;
kui närin verivorsti ja mandleid
ning ingveriteed joon
see "good shit" serveerib meid
kuid vaevalt endale atmosfä .....
Oh, kooliaeg
raamatukogu
ma armastasin raamatukogusid
seal õppimine ja olemine
ja see raamatute hulk
püüd saada hästi-hästi targaks
mitte olla mahajääja
või kasvõi kogeda seda
ma sulan Tartuga üheks
ma olen korraga Kodus ja kuskil mujal
nii palju mälestusi
ja see kaugvaade, mis esmakursuslasena tekkis
ei ole seesama, mis nende seinte vahel istudes
ma sain vist tohutu laksu adrenaliini
selline tunne, et lõpuks-lõpuks
kõik mu unistused saavad teoks
ja ometi on keegi, kes mõistab,
nad saavad aru, nad justkui räägivad sama keelt
nagu enne oleks ma olnud kõnevõimetu v .....
Salatõbras
Elasivad suured sõbrad
kandsid palgeil sõbrasuhet
üks ent oli salatõbras
varjas tegelikku tahet
Salasõber salatõbras
kuid ei teatud kumb on kumb
isegi ei teadnud sõbrad
üks on tõre teine lemb
Ükskord prahvatas ent vimm
ootamatult otsas sõprus
suhtevaikus- tumm on tumm
levis hoogsalt salatõprus
Elasivad salatõprad
kõrvuti kui ennemuist
üks neist siiski tahtis sõpra
sala armastada teist
Pettunud on salatõbras
sala sigatseda vanded
avastades salasõbras
salaigatsevad tunded
Kõik on jälle taaskord sõbrad
õhtust öösse kannab lemb
üks on siisk .....