Sõnale esimene leiti 133 luuletust
esimene lumi
langeb taevast valgeid tähti
liuglevad tasakesi nad alla
esimene lumi seda aknast nähti
päästis lapsesuul rõõmu valla.
riidesse kiiruga pani poiss
sokid - saapad tõmbas jalga
paistis välja nagu kubujuss
kes külma üldse ei karda
nõnda lumesõda isaga algas.
ehitas oma kindlusele valli
seal oli tema kuningriik
hiljem tegi lepitava kalli
isaga jäi rahulik viik.
Esimene kohtumine
See päiksekiir mis ùleval paistab
See hetk kui suudlesid mind
Su kaunid silmad
MIS vólusid mind
See hetk kui särasin
siin
Su soojad kallistused
Neid just ihkan
Su ilusad huuled neid kogu aeg hindan
Tahaks sulle öelda armasta mind veel ja veel
Su lóbusad naljad
Mind veelkord ajad naerma
Sind suudelda soovin
Su kätevahele soovin
-Gerda
Esimene lumi
Selle talve esimene lumi
oli tulnud ööga vaikselt maha.
Me kõndisime tänavatel hommikuni,
sest bussisõiduks lihtsalt polnud raha.
Meie sees üks imeline tunne
aina sügavamale see rajas rada.
Nähes linna, mis vaikselt vajund unne,
õhus keerles lumehelbeid mitusada.
Esimene lumi
Juba õhtul akna taga
heljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes.
Valged kasukad saand aias
üle öö kõik õunapuud.
Kõnniteel käib kaares laias
vilkalt majahoidja luud.
Meil on juba valmis plaanid,
millest mõeldud, nähtud und:
pea me suusad, pea me saanid
kihutavad mööda lund.
Tali juba teel
Puud ei ole raagus veel,
aga tali juba teel.
Lehed puudel lumekatte all,
kuskil veereb lumepall.
Kas luiged lähevadki nüüd- lumi taga?!
Ei veel kostu luige hüüd,
lund on juurde vaja,
valget lennurada.
Maa peal kohe ära sulab esimene lumi,
puuoksa-ja lehekese peal
ta sulab tasakesi-,
ta sulab tasakesi,
esimene lumi.
Rõõm esimesest lumest
Nii suur rõõm on esimesest lumest,
kogu aja olen palunud, et ta tuleks.
Esimene lumi, mis taevast alla tuleb
on imeline ja vaatele nii põnev.
Esimene lumi kui ta sajab,
meenuvad kõik kaunid jõuluajad.
Ikka lähemale jõuab hingevalgus,
südamest ma usun, suure rahu algust.
Teed
Tipa- tapa kodust,
koduväravast välja
viivad kõik rajad ja teed,
mis nüüd kooliteeks muutuvad ees.
Tipa- tapa sügis ei tee nalja,
vihmalompe aina kallab.
Lombid siin-ja sealpool teed,
lastele see rõõmu teeb.
Kummikud nüüd võta välja,
kuid ka paljajalu võib.
Plärtsti siia, plärtsti sinna,
lompe lugematul arvul näib.
Korja kõik kirjud puulehed kokku,
tunne rõõmu sügisest.
Esimesel kooliteel nad õhku lennuta,
lindudele lehvita,
kes Lõuna poole teel,
soovides:
Head teed!
Head teed!
Stromka
Stromka vees julgad ulbivad
Pole üksi vaid on hulgi nad
Vesi on suht räpane
Madal, külm ja kakane
Isiklikult eelistan Pirita randa
Stromkat nähes pööran kanda
Stromkal rannas kõnnivad vanamehed
Nii pruunid et peaaegu neegrid
Viina joomiseks kasutavad peekrit
Nali tglt pitse
Näitavad oma oldman
Aga su ema siin rannal nii kurvikas
Ilus ja pruunikas
Talle lükkaks hea meelega sisse
Mõlemal pool riista tahaks tunda ta topelt D tisse
Mulle meeldib vaadata rannas pruune kanne
Mõnel lihtsalt kõndides on pead pööritavalt annet
Tahaks krabada peput ahnelt
Tahaks tunda nii .....
Iga teine armastus
Olin õitsele puhkemise ootuses pung
Kirglik ootus päikse järele
Kiir kiire järel mähkis end mu ümber
Täies elujõus kostus mu hingelaul
Äkki
Südamest käis jõnks
Kukkus esimene õieleht
Nutsin lohutamatult
Ja vaikisin pea
Kui teine kukkus
Vaid üks pisar
Kolmanda viis tuul
Ei teadnud mida tunda
Vaikus vaid
Tuli neljandagi kord
Ja ma laulsin
Valust ja õnnest
Täpselt ei tea
Langes viies
Tuimus tardus mu näole
Vaikus taas
Närbus vars
Ja kõik kadus
Valu, õnn, igatsus- kõik
Kas mäletad?
Kas mäletad esimest korda, kui mind suudlesid?
Ei, mina ka mitte, küllap see oli ammu vist.
Kuid kas mäletad suudlust viimast?
See on silme ees elu lõpuni vast…
Saatsin su välja, saatsin su väravani.
Oli see plaanitult viimane, seda ei teagi…
Oleksin ma saanud midagi muuta..?
Tundmaks veel üht suudlust uut ah?
Ta küsib neid küsimus iga päev,
hoolimata, et mind piinlemas näeb.
Ma ei oska talle vastata, ei suuda…
Ootan, millal ta unustab ja muudab-
muudab end lõpuks tagasi minuks…
Mõtleb selgelt, et pilt sinust unuks…
Rutiin
Iga hommik sama jama,
vaja üles tõusta vara.
Sammud kooli poole seada,
valemeid on vaja teada.
Päike juba kõrgel taevas
kui mina ikka unes vaevan.
Miks küll kestab kool nii kaua?
Ega keegi pole rauast.
Pärast kooli paha olla,
pea valutab ja käsi väsind.
Väsimus mind on surund alla
kuid oma rõõmu ma ei varja.
Aga pole hullu!
Ehkki väljas juba pime, jätkub kodus õppimine...
© Peeter Hansen, autor.
Emadepäeva hommik
Emadepäeva hommik on nii ilus,
kook on laual, vaasililledel oma võlu.
Toas on rahu. isa kikivarvul käib,
ema magab kaua, kuniks uneaeg saab täis.
Päikenegi veel magab, aga isa askeldab,
vaasi pandud lilli aina kohendab.
Ei äratada raatsi veel isa emakest,
las esimene päikesekiir paitab ema põsekest.
Loodus minu ümber
Soe tuul mu kõrvu paitab,
lilli täis on metsaviir,
linnupoju pesast ärkab,
kuldne on esimene päikesekiir.
Kasteses rohus jalg astub,
õhk taevalikult värske on,
lombis konnakene krooksub,
ilus tiik ta koduks on.
Lilleõielt lendu tõuseb liblikas
hea tunne hinge silitab,
süda sees mul laulab,
silm ilu kõikjalt püüab,
mul kevad vastu hüüab!
Kevad südant soojendab
Iga päev mul kevad vaatab vastu,
ta esimene, kes mind tervitab.
Kui päikene kaob pilve taha peitu,
siis kevad ikka mu südant soojendab.
Kevad lilli kingib
ja linnulaulu,
kingib päevi ilusaid.
mõtteid kauneid ja toredaid.
Ikka rõõmuga ma kevadesse astun
ja soojal tundel teda tervitan!
Märtsis sajab lund
Pole haruldane nähtus -
märtsis sajab lund,
kui kõik talvetunne lahtus,
kevadest näed und,
kuid võin lohutada, et
mööda saab see ruttu,
ööd ehk ongi külmad veel,
siis talv see läheb tuttu,
lastes rohelusel tulla,
linnulaulul kõlada,
üle ilma õitekullas
kevadel siis saabuda.
- Tarmo Selter -
2024
Igatsus kevade järele
Pilve vahelt juba piilub
esimene kuldne päikesekiir,
metsasülest aga virgub
esimene kevadlill.
Pungad kinni on veel puul,
sealt tulemas õieke uus.
Metsaserval ojakene rajab teed,
kraavis vulisevad sulaveed.
Linnud kodumaale tagasi
alustavad rännuteed-,
niiväga igatsen ma
kärarikast linnulaulu,
mis tühjuse viiks kurvast südamest...