Sõnale ga leiti 7422 luuletust
Kärsitus
Suvi jõuab kevadele järele,
kevad juba paigal on.
Kevad oma ilu on laotanud kõikjale,
kuum suvi nüüd liikvel on.
Ahnel pilgul vaatan kaugusse,
igatsen ööbikud.
Toomingas varsti lööb õitsele,
siis palju on laulikuid.
Siis südagi laulab ja joodeldab sees,
hing rahu ja rõõmu saab täis.
Kuum päike mind küpsetab ja kõrvetab,
olen üleni ma suve täis.
järve ääres
kaldal lumest räsitud
roog meelel korraga
meenub jääst vabaks
saanud on järvel lained
vastu paadi külge nende
loksumine pärast talve
nende uuesti sünni ime
tuhandeid aastaid
järv peegeldanud on pilvi
kaldapuid täiskuud
loojangupuna oma ees
näinud kedagi vaatamas
seda kaua vees
Tunnete pult
Kas on olemas pult, et reguleerida saaks tundeid?
Või kuskil ehk on nupp, et välja lülitada südame hääl?
Keegi ju ei küsi mult, kas liiga valjult ma tunnen neid.
Kuigi kurgus on nutt, ma vaikselt oma maailma jään.
Mõistus ehk keeraks kinni mõningaid kanaleid,
Lisaks volüümi seal, kus vajaka näib,
Me juhiks ise oma tundeid neid.
Kuid mis inimhingest nii alles jääda võib?
Vaikuses ole minuga
Olen liigväsinud sõnade jaoks,
Vaikuses ole minuga.
Maailm me ümbert justkui kaoks,
Kui olen koos sinuga.
Meid ümbritseb rahu ja hingel on hea.
Et teineteist mõista, me rääkima ei pea.
Piisab vaid pilgust ja su käest mu peos,
Need tunded ma salaja luulesse seon.
tuumaheidutuse kohta lugedes
kergem hakkab mis
ka ilmas ei juhtuks kestab
miljardeid aastaid taeva
all edasi veel elu ime
avaneb päiksega krookosel
võilillel kraavi pervel rohus
üleni õis
hakkab idanema seeme mullas
päevas tagasi kõik mida
ahnelt eile õhtuni jõid
nähtavaks saab olemise hiigeltung
iga lehe sünd päikeses olemise sund
Ma olen siinsamas,
sinu südames.
Päeval valgustan
su rada,
öösel sulle kaissu
poen tasa.
Sule silmad ja sa näed,
ma olen siin,
sinu südames.
Miski ei peatu,
ära poe veel peitu
pea püsti
ja ära heitu, sest
ma olen siinsamas
sinu südames.
See siin on vaid algus,
iga tunneli lõpus on valgus
me kohtume seal
ning siis ei lahku me eal.
Maskide langemise aegu
Mask langeb
kukub kolinal eest
tagantkätt lendab kaevu
priius valla pääseb seest
Teine alalhoidlik on
katsub ikka heaga,
mis naabrid muidu arvavad,
kui äkki mõtleb oma peaga?
Kord iga pidu otsa saab
ja näidend kavast maha
see maskiball, mis elus käib
ei vääri küünlaid ega raha.
tri:nu
See on hoopis
Õde esinejat nähes ehmatab
kes riided seljast võtab
pole ta mitte räppar
see on hoopis strippar;
Juku nurga tagant trügib
ühest onust räägib
lapsi musitada on ta stiil
see on hoopis pedofiil;
üks mees pärib patsiendi pikkust
haiglas lesides antakse vastust
pole see arst mitte üks tepp
vaid see on hoopis puusepp;
uroloog teeb kannikale valu
auku topib, mida hetero ei talu
ta pole mitte Dr. Boriss
see on hoopis pepupoiss;
seksimüüa kiidab mehe tilli
aga kliendi pilgu ajab ta villi
kõrval ehmatab kauboi
et sängis see on hoopis femboy;
mutike aias kor .....
mis inimene
mis inimene
endaga on teinud
mis elu sõna ajaga
tuhat aastat mööda
mingu hing ei parane
jääb katki seisab lahastes
kosmosestki vaadates
maa üleni rusudes haavades
miljardeid aastaid tähtede
põlemist jäises pimedas
kosmoses selleks oli tarvis
kui õde venda inimene
tapaks enda kõrval teist inimest
Minu päike...
Need meelad söekarva silmad…..
See pilk mis nii siiras ja aval..……
Teeb kaunimaks sombused ilmad…
Huulil naeratus, kelmikas, kaval…
Juustes kevadist kuldkollast sära…
Soojust kiirgamas süda ja hing.
Talv põgeneb kaugele ära…..
Nähes eemalt tulemas sind...
Kaelas kuldsetest kiirtest kee…
Ma tean…....minu päike on see…
Masendav teada
Miks mulle ei meeldi, kui
tuleb rahvas ikka kokku
aga sellel kiiks, ütlen hui
pean idee võtma lahku;
eile oli pensipäev
alles siis oli näha vanakesi
kelle jaoks elamine vaev
jagavad samat toitu mitmekesi;
130 € pensionist maha
tahetakse ju arvestada
kõrge vanus teeb paha
ei lasta tulevikus lõõgastuda;
vanurid tulevad välja, sest
neil pole muud elus teha
poputatakse naist ja meest
1x kuus väikse rahaga oma keha;
muidu muudmoodi pole elada
kui väikese rahaga jälle uut
pensionit ajast aega kannatada
kui utoopiline see marsuut;
aeglane mädanemine, ma üt .....
see hele plikaiga
ka mind on ahnelt kiivalt
suudeldud ja kallistatud
hulluseni armastatud
peopesal hinge kui
portselani läbipaistavat
imehabrast hellalt hoitud
õrnusega toidetud
et juua saaksin elu karikast
Su lembe imet
armsaks kõrva sosistada
tuhat korda öösiti Su nime
Kõigist parem
Tee kerkib hoopis,
Olla kõigist parem,
Olgu mitte hoobilt,
Kas hiljem või varem.
Ees uus uks, taas lukkus,
Peopesad langetavad võtit,
Rõõm mu sees jälle hukkus,
Tungivalt eitab aru eht tõtt.
Ainus liialdamatu ilmsus,
On öeldud üksnes väliselt,
Tunde järgi justkui vale hingus,
Kuid seekord üsna päriselt...
Pikal teel järjekordne lohk,
Ületan niisama, nagu varemalt,
Mõistus ihkab ikkagi rohkemat,
Muidu ei anna ma endast parimat...