Sõnale haiget leiti 185 luuletust
Vaalamehe püünis
Tahan olla kala jäises vees
Ujuda vabana
Tunda enda suurena
Mul pole süda mis puruneks
Mul pole hinge mis põleks
Tahan ujuda põhjas
Haiget saamata
Tunda külma, sooja
Hirmu tundmata
Naerda valuta
Koormat kandmata
Tahan ujuda kaldal
Konksukülge jäämata
Vaalamehe võrgust pääseda
End lahti rebida
Ujuda vees vabana
Hääletult kaugusse sulada
Laineharjalt vaataks maad
Kolme soovi täidaks ma
Ei ole vaja tinast pisaraid, need kuivata
Ei kildusi korjata, lihtsalt elada
Eilsed võlad tasuks, et uuesti alata.
Lugupeetavuse Lõks (2)
suur autoriteet võrdluses kahaned ime väikseks,
et keegi teine teie aja raha, tervisega oma soodu äritseks,
Kuid ma tean, sind ei kotti päriselt, sest mitte keegi olemise ees
-sa värised
Alati sunnitud tõestama, et sa ei sündinud sunnikuks,
inimeste omavahelised suhted kirjeldavad raseda puhitust,
ähivad ohivad ,on kõvad ja siis muutuvad tundlikuks,
Tagajärg Tuimusest tulenenult ummikus,
Kõige suhtes, valitseja neid nuhtles, orjust näha, ei, selleks on liiga uhked,
õhku täis kui teutoonide ordu anastajate purjed, tõest ei räägita,
Räägitakse muljest, "Ma pol .....
Väljapääs
Oled sa kunagi tundnud
Valu
Mis sind närib su hinge ning
Palub
Väljapääsu, mis näib
Võimatu
Sisimas sa tead, et miski pole
Võitmatu
Raske on end kokku
Võtta
Kui südames tunned nagu astuksid
Sõtta
Ãœksindus teeb kohutavalt
Haiget
Näed päevi kõiki nii must-
Valgelt
Võib-olla puudub välja-
Pääs
Võib-olla on juba vastus
Käes
Mine ning ära kunagi tule
Tagasi
Sul ei ole vaja rasket
Pagasit
Et saada lahti raskest
.....
Miks?
Miks vahel on tunne, et enam ei jaksa?
Miks inimese moodi mõelda ma ei oska?
Miks vahel teeb haiget mõni tühine sõna?
Miks homne ei võiks juba saabuda täna?
Miks und näha kergem, kui eksisteerida ilmsi?
Miks rõõmu ei saa tunda, kui süda on kinni?
Miks komistades püsti jääda nii raske?
Miks mõnikord purjus ka täiesti karske?
Miks pisarad vahel nii kibeda maiguga?
Miks päike ei saabugi alati koiduga?
Miks üksindus alati üksinda liigub?
Miks elu kui laev laintepeal kiigub?
Miks küsimusi vahel nii palju mul tekib?
Miks kurbus nii tihti peale mul tükib?
Miks .....
Orja armastus
Ma käitun nagu polekski ori
nagu iial poleks teinudki tööd.
Kortsus kleidis paljajalu tulin,
sassis juuksed puudutamas vööd.
Sa arvasid, et petan sind tulles
justnagu oleks magatanud meest.
Ei teadnud sa, et töötan ka surres,
vaid maltsaga sind petan kõblates.
Ma ei saanud öelda: "Olen ori."
ja purustada vale rikkusest.
Nägin kuidas miski sinus suri,
nii palju haiget said mus pettudes.
Sa vangutasid pead ja lahkusid,
ma üksi tamme alla nutma jäin.
Kõik pisarad mu silmis ohkasid,
mu vale väärtus mulle selgeks sai.
Sellest õhtust sai öà .....
Ära ole õel
Ei taipa,miks sa oled õel
Sa parastad ja põlgad,
Sa ootad halba, muie näol,
Ka nõrgemaid sa solvad.
Ehk oled liiga haiget saanud
või tahadki nii näida?
Sind keegi pole armastanud,
selg sirge püüad hoida.
Nüüd valud,piinad purusta,
saa lahti murekoormast.
Siis saatus sind ei unusta
ja hakkab rõõme tooma!
Ilma Sinuta
olin pime
ei valgust suutnud näha ma
olin kurt
ei häält suutnud kuulata
elasin koopas
ei suutnud midagi tunda
elasin endale
ei suutnud kedagi armastada
tegin haiget
ei olnud sinu vastu hea
tegin liiga
ei hoolinud su tunnetest
**************************************
nüüd näen valgust ma
näen valgust ja sära su silmades
nüüd suudan kuulata
kuulen muusikat su sõnades
elan päikesepaistes
seda kõike seekord tahan tunda
elan sinule
et saaksin oma armastust sulle anda
iial ei tee haiget sinule
igavesti olen .....
Ma vaatan ennast ...
Ma vaatan ennast läbi iseenda
Peegelpildina veel puudutan end
Laiali valgudes mööda vesist pinda
Surun käed tugevalt vastu rinda
Emba mind tugevalt...mina ise
Peegelpildina veel on meid kaks
Silitan juukseid läbi vee minemise
Kumb meist hetkel tunnete ori või saks
Sina tuled ja mina sind näen läbi
Läbi kristall-selge vee loen sind
Kas ei tunne sa mind nähes häbi
Kas päriselt tahad vaadata mind
Astun su peale talludes endal
Kas tunned kuidas mina ise käin
Oleks mul tiivad siis ma lendaks
Ei koormaks sind endaga oleksin läind
Vahest tahaks sind lü .....
Lehkav igatsus
Ma hingan sisse su magusat viha
ja neelan su armastust.
Kui vaid oskaks sõnadesse panna
oma pisaraid ja kannatust.
Sosistades kuulama sind sunnin
Vaata- mul on valus!
Andesta mu nõrkused.
Andesta, et armastan.
Ma enam ei plaanigi end peita-
su ette seisan,
tahaks end kui paberkirju
Su südamesse köita
Murra mind kui haiget teen,
ja halasta kui murdun.
Ma kui liblikas,
minevikust põgenen.
Unustada soovin sind-
vaata kuidas lagunen!
Mu read on tühised
täis igatsuse lehka.
Ma proovin edastada sõnumit,
millest väljagi ei tehta.
Armastus käib mööda kummalisi radu
Armastus käib
mööda kummalisi radu.
Vahel end ilmutab, siis
tükiks ajaks jälle on kadund.
Vahel teeb haiget
ja vahel teeb pai.
Kuid iial ei küsi
kas piisavalt said.
Vahel ta jääb, kuniks hommikukohvi
ja vahel ta lahkub keset ööd.
Kuid takistada teda iial ei tohi.
Ka tema puhkama peab tööst.
Kuues Dimensioon
Ma ei taha olla üksi
Ma ei taha ka olla kellegiga
Ma ei taha et valu sönu keegi mulle trükkiks
Aga valu kaasneb ka sellegagi
Ma ei taha olla mina minuga
Ma ei taha ka kedagi enda ligi
Ma tahan olla koos sinuga
Kuid haiget teed kui kuum pigi
Ma ei taha olla selles momendis siin
Ma tahan olla koos selle nunnukaga
Ausöna, neljandasse dimensiooni sind viin
Kuigi ka sellel oleks mittu aga
Jah kunst oled ilusaim
Kuid iga moment saab teha haiget
Tänu sinule ilu tunda sain
Ja nüüd ei suuda hoida möistust kainet
Jah... Ma kardan saada haiget
Kardan olla siin
Miski ei suudaks .....
Kas iga hing on sama pind?
Las ma süütan tule,
Ning vötan ette järgmised luule read
Panen kirja oma mured
Mured... Mida keegi teadma ei pea
Ma igatsen teid köiki...
Jah... Ka teid kes teinud mul haiget.
Jookstes läbi rägastiku ristipöiki.
Üritades säilitada möistust kainet
Eriti igatsen ma sind
Teades et mind sa ei igatse.
Mis on selle elu hind?
Langedes tagasi täielikku masesse.
Ma küsisin sult mis on elu mötte!
Sa ei vastanud...
Küsisin sult mis on elus püsimise vötted.
Nüüdseks olen lihtsalt maha lastud!
Küsisin miks elus ei vöiks olla rohkem sind!
Sa lahkusid!
Küsisin miks .....
Headaega....
Headaega....
Ma ei suuda enam
Sest kogu aeg ma
Saan haiget ja siis ma ei suuda leida teda
Hüvasti...
Ma igatsen sind
Hüüdes metsa kövasti
Kuid sa lendad nagu lind
Tean et vihmavesi
Sind ära viis
Kuid tean et igavesti
Oled mu südames siin
Palun vabandust
Et ei olnud parem
Sest tundsin liialt vabadust
Ja ei taiband end muuta varem
Palun naase
Sest ilma sinuta
Jään üksi kaevatuna maasse
Sest igatsen ribadeks end
Miks niivisi metsa sa tormad?!
Igatsen sindSellele maale ilma iluta
Palun hoia end
Vaata et suga oleks köik korras
-Sofile
Kärbsed
Kustutan tule, lambipirnis hõõgub
miski oranžikalt ja kustub.
Siin pimedas toas tunnen end löödult,
lendab kärbes aknaklaasi vastu.
Ma ei küsi, kas ta sai haiget,
sest peagi uuesti ta seda teeb.
Me, inimvared kõik igatsusest haiged
ja mõte sellest meid haigemaks veel teeb.
Me nagu kari kärbseid lendame
ja lööme end vastu teiste laotud seinu.
Ja mitte ainu - korduvalt leiame
end läbi elamas kord tuntud leinu.
Me sumiseda terve öö pimedas toas
ülimalt valjusti võime
mõistmata, kui naeruväärne olla saab,
teha end kuuldavaks püüe.
Kedagi ei huv .....
Karma
Loll tüdruk, kes sa mind solvasid.
Tea ´, et kõik tuleb kunagi sinu juurde tagasi.
Sinu jaoks võivad need sõnad olla ainult nali
aga minu jaoks mitte
Sul võib olla halb tuju
aga miks sa seda minu peal välja elad?
mis ma sulle teinud olen?
Miks sa levitad minust kuulu jutte?
MIKS? MIKS? MIKS?
Arvad, et minul on nende mälestustega hea elada?
Ei need kripeldavad mu südamel ikka ja veel.
Arvad et ma veel usaldan sind?
ei selle sa oled igaveseks kaotanud.
Arvad, et andestan sulle kunagi?
ei, haiget tegevad laused ei unune.
Loll tüdruk, kes sa mind solvasid.
tea, et kõik .....
Raske koorem
Nii raske on öelda
Et ma olen Sinusse kiindunud
Sa oled põhjus, miks elada
Kuid liiga kallis on see hind
Ei taha ma kaotada Sind
Kui avaldan kord tõe
Mu südamel on raske koorem...
Ma tahaksin öelda Sulle nii palju
Kuid kardan ainult halvimat
Sa oled kaunim Inimene
Kes pakub paradiisist parimat
Aga ma tõesti ei suuda enam
Sinu olemustki ma imetlen ju iga päev
Ning pikisilmi ootan, mil me teed taas ristuvad
Kardan Sinust lahkuda
Kuid ma ei taha Sulle haiget teha...