Sõnale hand leiti 189 luuletust
"Bossy Foxy Woman"
nad ütlevad, et neil on kopp ees
minu nõudmistest ja reeglitest
ometi, nad jälitavad mind
kutsuvad kohtumistele
tahavad minult midagi saada
ja siis ma mõtlen, et mida?
kas alateadvused on nii ühendatud,
et isegi kui ma teadlikult ei taju,
tajuvad nemad, mida ma vajan?
mu vaimne õpetaja ütles mulle kümmekond aastat tagasi
"oled üks kõva pähkel", see tähendab,
et mul on vaja Pähklipurejat
see, kes viitsib süvitsi tegeleda
iseenda avastamislooga
igaüks ei olegi nii julge ja pealehakkaja,
et endasse süveneda naise nõudmis(t)e pärast
ja milleks?
ometi oska .....
The Damned - Life Goes On
Elu läheb edasi
Ja edasi ja edasi
Kui arvad, et kõik on läinud valesti
Mine edasi
Ja edasi ja edasi
Elu on petlik
Ja petlik
Petlik
Kui arvad, et ei suuda enam
Mine edasi
Ja edasi ja edasi
Kuid pea seda meeles
See on sinu elu kõige õnnelikum päev
Elu läheb edasi
Ja edasi ja edasi
Kui arvad, et kõik on läinud valesti
Mine edasi
Ja edasi ja edasi
Elu on petlik
Ja petlik
Petlik
Kui arvad, et ei suuda enam
Mine edasi
Ja edasi ja edasi
Kuid pea seda meeles
See on sinu elu kõige õnnelikum päev
Ja aastate möödudes
Ma näen seda nüüd
Midagi o .....
kui tahad alles
oleks õlgadel kiilanev pea
kõri ei nööriks
kare kanepist silmus
veriseks muutuks
timuka teravaks
ihutud mõõgast
õlut trimpavate linlaste silme all
raeplatsil uus raiepakk linnas
jäta turuplatsil hõikamata
on kuningas halb või hea
mida arvad ei tea
suu hoia lukus
ära tülitse tuhande aastase
krooni kandjate
nende truude lossivardjatega
muud ära palu
sul elamiseks oleks antud
armuline aeg
selles mööduks su rõõm ja vaev
Reedetud sõprus
Kunagi ei tohi reeta sõprust,
see tuhandeks killuks puruneda võib,
neid kilde korjata kokku-
ilmvõimatu näib.
Reedetud sõprusel
pole kohta südamel
ei ta hinge mahuks ära
muserdama, piinama.
Kunagi ei tohi reeta sõprust,
sõprust, mida pead kõige kallimaks.
justnagu ilmsi
aknast paistab ookean
pilliroog õõtsub tuules
toas vaidlus veiniklaasi taga
selle üle mis on kuld
lähen sõnade poolt palavaks
köetud toast välja
tuul jahutab meeli
kõik öeldu muutub korraga
tähtsusetuks ookeani
ja õitsva pilliroo tuules
õõtsumise ees
kaldal barokkstiilis lõpetamata
majade seinad ja katused
müürid nende kaitseks
ja nii juba sajandeid
lõputu taevasina
tuhandete kilomeetrite
viisi ka sealpool silmapiiri
lained loksuvad
ookean on alles
tühjus täidetud
milleks kõik need sõnad
nisu tuleks hakata lõika .....
ava(n) ise hetki
valgeneb juba
varese kraaksumine
lõhub vaikuse
*
ülased vihmas
raskete piiskade eest
pead ära on keerand
*
huikab Pikksaares
äkki händkakk märtsiöös
sellest võpatad
*
mäe taga põllul
lõoke õhus lõõritab
puhtevalguses
*
laiali taeva
all kõikjale laotub rõõm
möödunud talvest
*
päikeseloojang
teeäärsel männitüvel
saabumas õhtu
*
hämarust kuulad
krabisedes pojengilt
kukkus õieleht
Juuni
Lord of the dance'le
Sinuga koos tahaks lennata sinna kus viivad tiivad sinna kus puhub lõunamaa tuul ja säravad kuldselt liivad.
Kõrgemal pilvedest lennates aina edasi minna tahaks lahkuminekud kurvad jääksid siis seljataha kaugele maha.
Maailma tahaks vaadata läbi särava klaasikillu aina võita ja mitte kaotada naerda pisarad tuhandeks killuks.
Sinuga koos tahaks hullata laintes ,mis mõnusalt pehmed.Vetehaldjad siis meie olla saaks juukseid ehtimas vetikaist ehted.
Sinuga koos tahaks tormata mööda teed ,mil ei olegi lõppu. Nagu hulkurid ilma varata,kel vaja vaid metsade õhku.
S .....
Lumepulm minu südame sees
Taevas tuhanded tähed mu üle
kõnnin üksinda talvisel teel
lõhnav lumi
need karged kristallid
lumepulm on mu südame sees
Valgelt pruutkleidilt pudeneb pärleid
tähesära saab pruudi diadeem
kaardub taevas kui ehitud kaelus
hõbesärana helmed on keel.
Valgus voogab ja õhkab ja laulab
pruudi kleidiserv puudutab maad
päästab kammitsaist talvise tuisu
kõik on pulmas
nii taevas kui maa.
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
vaade aknast
männi rohelistel okstel
lumi valge seda nähes
elu haljus puhtus valgus
teevad meele tusast malbeks
ka hämaras detsembris
ööl mõnel kargel
kui metsa kohal
Suurt Vankrit härga hunti
peremees Peedut kohtad
nende kannul silm
Linnuteel ehk aastatuhandeid
veel kaasa läheb taevast tonksab
*
nagu majal räästad
millal tilkuma hakkab
mu lumevalge
talvest tardunud meel
puhtaks sulanuna
ta leian eest
kui oksal pung
läheb lõhki tund
aknad pärani on
palavusest valla
meel üleni on selle
hetke sees kuhu päike
valgust aina juurde kallab
.....
kuuvalgus granaatõunte õitsemise ajal
kui öise tähe kauge valgus
jääb igavesti saatma
Sind mu arm samamoodi
nagu pilvi vihm suveõisi
sumisevad mesilased
vett kallaste vahel kuppudes jõgi
Hispaania palavuses
oliivipuu tuhande aastane vari
mägedest alla tulev
higist lõhnav määgiv lambakari
steppides tulpide õitsemine
sinise taeva all silmapiirini
kuu valgus Türgi mägikülades
granaatõunte õitsemise ajal
hing mida näha aeg-ajalt vajab
veel pisut sügisest
koltub jälle taeva alune
nagu tuhandeid aastaid
samamoodi kui lind lill mets ja põld
sa seda ainult nukralt vaatad
peitma hakkad hinge eest
raagus metsa vettinud
kõrrepõldu
kuldseid lehti okste kaelas
tühja taevast
väristama sellest õlgu
*
jääb voolama jõgi
lehtima mets
õitsema lill saab
vihmaküpseks pilv
ka siis kui mind
enam pole siin
minust rääkides
seda saadab vahel
ohe valu hele piin
möödub lein elu
uuesti hetke täidab
siis läidab
13.10.2022
Oma õe mälestuseks
in mem´oriam Aleksandra
nüüd saad Sa siis lõpuks üheks
maa sisse ja välja hingamisega
jõgede voolamise
pilvede tuprumise
tuule pideva muutumise
valguse uuesti tulemisega
igal hommikul taeva alla
metsade kolletumisega
lehtimisega mais
nii öö päeva järel ukse suleb
kui tema aeg saab täis
mis siis et kell toas
endistviisi seinal edasi käib
kõik me saame
tõusta viimaks üles
valgusesse aja kohal
meie aeg teiste kõrval
kui üleni on ära kohand
keegi meie pärast
on öösel nutnud
päeval ohand
me pärast tund on olnud
harrast pal .....
Mälestus
Vähi natuur on nii kütkestav
mälestuste varasalve hoidja
allveehoovustes ujuvatele kaladele
ideaalne paariline
kuni sõnn lääb tantsu
ja kombineerib selle
tulise skorpioni kirega
Julie Andrews ja Andy Willams
Kuu Jõest kuni Do-Re-Mi-ni
Üheksandas Pilves koos
Bryan Adamsiga
lenda linnuke lenda
tunne ennast voolavana
nagu Celine Dion
igavaiku radadel kõndida
Kõrbe Roosist kuni
Tuhande Leo Coheni
Sügava Suudluseni
On meresüda,
mis tuksub vaid asjaosalistele
peotantsu kingade klõbina saatel
kuni bordoo voodilinad
vahetuvad elava elamusega
vikerkaare vär .....
Idüll
justkui oleks ikka veel aeg
kui mu juustes polnud
ühtki hõbedast karva
on õhtu vaatan koos lastega
nende koduseid töid
ülesannet kus Suur Peeter
jagab vennaga õunu
tüssates hõlpsasti teda
pean hakkama säärast ülekohut
parandama et mu poeg ei harjuks sellega
maast madalast kui paratamatusega
ajast milles räägitakse vaarao tuhandest sõjakaarikust
kus juht suunab kaherattalist kaarikut
metsikult kisava ja odasid loopiva vaenlase poole
paariline külvab aga raevukalt
vaenlast üle odade või vibunooltega
jäetakse aga targu rää .....
mõned read
Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul .....