Sõnale haprus leiti 5 luuletust
Esmakohtumine
Habras ja samas nii elujõuline
vastsündinud veresugulase tekki mähitud koguke,
esmakohtumisel kui kätele pandi,
silmad vaatamas otse mu südamesse
uskumatult läbinägelikult ja kõiketeadvalt.
Enne kui elu oma arenguetappidega vahele tuleb
ja inimeseks olemise töö tuleb väärikalt ära teha,
tuletab ta oma pilguga mulle meelde,
et me kõik teame sündides elu saladust
mille elades unustame,
ja mille üles leidmine jääbki elutööks.
Sulle kes sa oled Lissabonis
sidrunite asemel õitsevad meil
mändide all nüüd longus
peaga karukellad
taevas on hall ja pilvine
ka see meele teeb hellaks
mis sest pole kõrge sinine
*
kirsside valgesse pitsi
mähkumist Fuji mäe taustal
koduaia niitmata murus
ootan juba pikisilmi
nende õitsemise haprus ja sitkus
Fuji mäe vägevus kevadel
hetkes selles korraks on koos
Kurbuse ookean
Miks Sa pidid mind jätma?
Ja ka teisi?
Kas see on viisakas?
Ei, ma ei noomi ega pole pahane
Aga Sa tead, et Sa oled liider
ja Sa näitad suuna ette
...
Ja mida mina peaksin nüüd tegema?
Kas ootama ka niitide katkemist?
Mida peaks tegema Su naine, Su ema?
Kuhu see kurbus peaks laotuma?
Üle maa ja mere...
Läbi Su sõprade südamete...
Ma tahan ja soovin hingerahu,
kõik, mida ma olen päeva jooksul peitnud endasse,
saab öövalguses uue kuju...
Ma nii palun, et Sa tuleksid tagasi...
Ja ütleksid, et see kõik on ainult nali...
Ma olen kaotanud, kes minule kalli .....
Inimene
Sina,INIMENE vahel vaatad mööda
su mõistus tihti kinni mätsib tõed
sageli sa teistest teinud sööda
su elu tundub läbi prisma üpris õel
Sina ,INIMENE midagi ei karda
su illusioon võib purustada mäed
endale sa päevast päeva kordad
et oma nõrkuseski tugevust sa näed
Sina,INIMENE oled loonud enda
su valu haprusest on saanud jõud
mitteoluline sinust läbi lendab
ja vahel sinu sisse ära kaob
Sina,INIMENE võid olla päris kuri
kui sapist saastatud on sinu meel
ent löögi alla jääb siiski su enda turi
sest headus ei lase võtta võimu kurjusel
Sina,INIMEN .....