Sõnale hele leiti 600 luuletust
lagendik vasikana
hellusega vaatan
lumest vabanenud
end püsti ajanud
lagendik kulus kuis
vasikana päikest
ahnelt joob
okstele kasvama lehed
maha rohu kevad
päeva aralt toob
taeva aluse roheliseks
üleni uuesti loob
jumal tänatud et hing
ei ole enam sellest
helerohelisest vinest
purjus habras valunoor
Jeanne d'Arc
veel hall on taevas, õhk nii rõske,
unistad päikesest, mis paitaks su põske.
ka pehmest tuulest, lainetes veest,
ent soojus ise- see tuleb su enese seest.
su raske töö kandnud on vilja,
sest tõusid vara ja voodisse said hilja.
ometi, vahel ajas kaotasid end ära,
kuid silmist see ikka ei võtnud sinult sära.
sest särad sa endiselt, ja paned tähele
neid linnukesi, väikeseid, tasa lähened.
nad kaunimalt laulavad, kui publikuks sina,
sa tood neile rõõmu, vaikib murede kisa.
et ilm muutub
siiski näo pöörad ära
mis siis et päevas olla saad
kus päikese heldus
taeva alla muudkui
jõena õhtuni voolab
raagus puude asemel
mets peagi saab heleroheliseks
nukruseni seda kuid
olen oodanud
rõõmu õhetamiseni
veres lootnud
ei pilk suuda vaadata
hetke mis kildudeks puruneb
et ilm muutub kogu aeg
aina rohkem rusudeks
*
ah mis
ah mis päikse kuldne tulv mu
päeva täna sisse voolab
mu kõiki meeli
pillavalt õhtuni joodab
samaoodi lumest vabanenud
kulu mändide all saab soojaks
näib kogu ilm pärast
pikka talve värvub peagi
puude lehtimisest heleroheliseks
õitsemisest heleroosaks
*
nagu lapsel pead
käsi silitada tahab
lumest vabanenud
esimest rohelist rohtu
hing millest oli
talv otsa lahus
saab otsa see
kauane valu
mu õhtutes kui
tagasi kuldnoka
rahutu vile öödes
kiivitaja kaeblemine
kevadtuul penina
limpsib nägu magada ei lase
kodumetsa tulnud kägu
.....
mõtlevaks kaaslaseks
teistmoodi kui kuu
elutu maale
oled kaaslaseks
päikese tõusule loojangule
lillele aias õunale oksal
pilvele ülal
sulguvale võilillele
maantee ääres
helendavale Linnuteele
selgetes tähisöödes
liblikale nektari järele
õiele laskuvale
olla selle kõigega koos
aina kangemaks läheb
veres kogu aeg see soov
aprillis
lööb pärast talve
haljendama põld ja nurm
samamoodi heleroheline
nüüd on jälle elu igavene hurm
mul kahju hakkas
et poisieas pajupill
jäi tegemata
pritsmeid pööreldes
vesiveski koduojale
rõõmust kilgates ehitamata
varandus teele mida
võtta jäi kaasa tulemata
vajunud on igaveseks
Elva jõe põhja kõrvus tuul
lahtistel jääpankadel sõitmine
silme ees Peipsi avarus
pähe hakkav vabadus
Lihtsalt kirjuta
nad ütlevad, et kirjuta
ma küsin, et millest
ma räägin ju pool oma jutust kõnes
mida on mul öelda, et paberilehed
seda kannataks?
ja siis vaatas mu raamaturiiulist
otsa Knut Hamsuni "Nälg" *
ja ma hakkasin ta lüürilist enesekirjeldust lugema
enesevaatlust
otsingut millegi järele
kaotanud olen sõpru
lihtsalt seetõttu, et olen teinud valesid
valikuid nende jaoks
aga ometi üks helendav bleiser
üle maanteede jalutamas tuleb meelde
mu visioonid muutuvad nii ehedaks
et ma elan ühe silmaga filmis
teise silmaga reaalses elus
loen enda vanu kirju,
millest saaks .....
midagi kosmilist
osmilist
(jäta vahele või
tee ümber) Midagi k
mäed varisevad
taevas jõed muutuvad
orkaani pilvedeks
maapõues kus
kus kõik kivid on sulanud
lendab aeg-ajalt õhku kaas
kõik kogu aeg selleks
et elu saaks toimida
lill õitseda lind lennata
inimene olla õe-vennana
mina uut hommikut
jälle emmata
vulkaani jalamile
püstitasid koja
kuristiku servale
milleks küll sääraselt
endale
02.02.2024
Kultuurišokk
Läks õue üle linna
ja nii päeval ja pimedas
võttis mu pilgu sinna
kuidas kuusk endiselt helendas;
no, misasja te teete, värdjad
üle - eelmine nädal pidanud
võtma tuled, päkapikud ja küünlad
kooli ees, kodudes ja ka näinud;
et linnaplatsil seisab roheline
haljaste okstega, lumine ja särav
kuju, mis nüüd ebadavaline
aga uus kuu on kõike määrav;
küllap taak on seal
kus on eelmise kuu märk
mul kultuurišokk peal
kui toimub nii sitt värk;
nahhui toimub, ma küsin
pidanud ammu ahju ajama
sellega nii arvasin
et peab ise pihta hakkama;
kes see debiil .....
Rändaja
Rännumehele kuuluvad kõik teed ja laevad,
lennukid ja rattad.
Rännumehel kaasas on kõik vajalik ja soe.
Ta valmis sügiseks ja suveks, ei aastaaegu põe.
Rändajatel endi sõnul muresid ei ole,
nad ei põe, ei köhi, tuulerõugeidki neil pole.
Sest nad lähevad eest ära.
Haigused toob hädine seltskond,
suhterägastikud, makse- ja tahtejõuetus.
Neid aga poleks vaja - rändaks neist eemale.
Nii nagu teebki rändaja - vaba hing.
Kandes kaasas vaid iseennast.
(30.7.2022)
Eesti laul jälle
Oiii, neetud, läheb lahti
mingit jama on telerist
ja mul pole vaadata mahti
kui see taas saast;
nädala pärast EE TEE VEES
esineb mõtetu kultuur
on hõbeekraan ees
rahva tähelepanu ümber puur;
ärikad ei viitsinud oodata
et JUBA peale suruvad
Eesti Laulu, millega tüüdata
oma kiiksuga head kanalit mõrvavad;
märtsis harilikult see olnud
ja saab 10 a. Vanamehe multikast
peaasi, et see oleks lisatud
muidu ei tee ÜLDSE välja pasast;
mis iga aastaga hullemaks läheb
hea, et meil ei esine
neeger või pilukas
moslem, või keegi sookesine;
häid laule on và .....
Sünnipäeva hommik
Väljas krõbe on küll ilm,
kuid minu tütrel särab silm,
päikesekiir helendab südames,
rõõm vaatab vastu hinge seest.
Hommik on valge ja lumi on särav,
linnuke oksal, tema laul on kõlav,
külmapoiss aknaklaasile maalib jäälilli,
tuul lõõtsub ja puhub pilli.
Käes on sünnipäeva hommik kaunis,
see kuulub Sulle,
mu tütreke kallis!
Olgu ilu ja rõõm Su silmades ja südames, täna
ja kestku see kogu eluaja!
Lumememmed
Lumememmedel on pidu,
neid teede ääres seisab ridu.
Ãœhtegi sammu nad ei tee,
neil sütest suu, naeratav on see.
Mõnel kaabulott,
mõnel ämber on peas,
porgandist ninad,
mis ei tilgu eal.
Hele päikesekiir
mängleb lumest kuue peal,
kuu valgust kannab juurde,
lumehelbed langevad
lunememmede naerul suule.
Libe ilm
Jälle libedad on teed,
teedel vulisevad veed.
Ettearvamatut ilma,
saad sa omal nahal tunda.
Tasa ja targu astub samm
kõnniteel, mis libe jalge all.
Mõte vasarana pähe taob
autojuhil: Tasa sõuad, kaugele jõuad:!
Udu kardinana laiutab teel,
piirab aega ja tähelepanelikuks teeb.
Hoiatusmärke on teedel veel-,
neid on veel....
Mida?
Tuli kiri, soovitakse head uut aastat
ei pannud aega tähele
et jaanuarit kaheksat
on ja aeg uuele nädalale;
mina mingit soove ei usu
ärkasin alles viinauimast
laua all metanool ei rusu
nii hullusti, mida oodata uuest aastast;
mul pole vaja mingeid sõnu
mida automaatne server saadab
päriselust ei tunne mõnu
soovid facebookist ootusi reedab;
juba enne uut aastat võtsin
kuuse maha ja ahju ajasin
nagu sitt pilpa peal, ma vaatasin
ainult 1 nädal seda püsti hoidsin;
mida - mul külm hakkas
mida - on boheemlase elu
mida - optimism lakkas
mida - töönädal ja pask .....