Sõnale helge leiti 125 luuletust
Testament
Elus tundma sain õisi ja okkaid,
sestap tuhk heitke roosipuu alla.
Ãœmberringi las kastehein lokkab
ja tee olgu tuultele valla.
Minu pärast ei ole teil nutta!
Kevadvihm peseb pisarad palgeilt.
Elu kiirelt on edasi ruttav,
te püsige kindlana jalgeil!
Andestage, kui tegin teil valu,
kui ei mõistnud elu helgemat poolt!
Vahel nähvatud sõnadel alust
ei olnud, aga nüüd tunnen hoolt.
Hingesopis las sügaval settib
Rõõm puhas me kooskäidud teest!
Tean, oli meil ilusaid hetki,
ma tänan teid, kallid, selle eest!
Südame sahvrid on avarad
Kiigun tasa
Õhk liigub tasa
Meeled kui maandatud liinid
Vaikne surin
Nähtamatu jõud
Suve lõpu põud
Ei väära midagi
Viljad on valminud
Mõtted on salvimas olnuid
Helgeid suvepäevi
Naeruseid hetki
Lõputuid retki suvetaevas
Ja meres
See on meil veres
Hoidistada ja tallele panna
Südamesahvrid on avarad
23.08.2
midagi helget oma kooliajast
lapsed laulavad aktuse saalis
leevikesed elupuul
nende vahel on aken klaasist
külm veebruari tuul
keelab õpetaja vaatamast
elupuudel leevikesi
kordamööda igat last
lauluviis võib minna segi
ei lakka lapsed vaatamast
elupuudel leevikesi
väsi õpetaja keelamast
nende silmi ja kaelakesi
ideede hullus
ka sulle kauaks
pähe hakkas
vendlus vabadus ja võrdsus
nende ideede hukutav hullus
joobumise sünge julmus
see maruna käis läbi meele aja
endaga sind kaasa kiskus
see helge tuleviku vedur
tuhat aastat kulus
enne kui said sellest vabaks
küsima hakkasid
milleks elasid ja kannatasid siis
need miljonid naised mehed
kellele müünud nad olid
kord oma hinge ja vere
01.09.2022
Ilus uni
Nii ilus kuulata ja vaadata oli unes...
Kuidas seda edasi anda ma saan?
Päike tukkus mägede süles,
ilm õitses ja õlmitses maa,
kastetilgad värelesid lehti täis okstel,
linnud mitmehäälselt laulsid,
hõiskasid kevadet taas.
taevas suples vatises udus,
värvides mängles vikerkaar.
See uni oli nii valge,
nii helge, selge ja nii klaar.
Kui ärkasin, kadus kõik nii äkki,
meeles enam ei olnudki...
Kuid tunne hea jäi südamele alles
ja kestis päeva lõpuni.
Elu päevad
Elul antud lugematul arvul päevi,
antud kõigi elava jaoks.
Elu andnud meile selgeid, helgeid, valgeid, musti päevi,
valikud on sinul enesel.
Elul päevapikkuski on paika pandud,
vahest soovid, et lühem oleks see,
vahest pikemat päeva endale soovid,
tuleb öö jätta vahele.
Elu päevad ja elupäevad-,
üks ja sama ei ole see,
pole see....
Küsimus
Mõni küsimus raskem kui teine,
mõni lihsamast lihtsamgi veel,
aga mõtete jaoks annab ainest
iga küsimus me rajal ja teel.
Vahel pole kõik vastused selged,
ei tea, mida oodata, loota,
ehk süttimas lootused helged,
seda igüks ajas veel vaatab.
Kui elus Sa edasi minna
tahad, olles lootust täis veel,
ikka vastuseid vaja on sinna
kus küsimusi tekib Su teel.
- Tarmo Selter -
2022
Nagu sõnajalaõis
Olen nagu mees kuult
minu soovid täituvad suult
kõik see juhtus Jaanipäeval
kui kohtasin sind lõbusõidul laeval;
su pilk jõel püüdis mind ja ei saa eirata
pole pühadel ilu ühegi sõnajalaõieta
tema kutsung on mulle see lüke
mis veel kuumem kui jaanilõke;
sa oled nagu sõnajalaõis
saatus meid kokku püüda võis
olen valgus taevast sind hoidmas
sinuga samat energiat tundmas;
ja ta ütles (refr):
"kui ma kuulen siinu häält
oled mees, kes püüdnud minu poolt
kui vaatan su silma ja kuulan
siis mees kuult on see, kellele sulan
tee mu pühad võim .....
Ei tolereeri
ma ei tolereeri eriti stressi
seda teavad kõik
ma hea meelega põgeneks kuskile helgesse maailmasse
aga tugevad on need, kes püsivad paigal
ega anna alla, vaid oskavad vajadusel ka koduaia õunad mõelda
eksootilisteks apelsinideks kuumal päeval
ma põgenesin nende poistega
ükskõik, et üks räuskas liiga valjusti
toetusin teistele liiga ehk
kõik oli viisakas
peole mindud, tuldud - liigne punane valgus
kallid taksoarved
kaotatud abielusõrmused ja -vanded teel,
et pääseda ahelaist,
mille ise inimesed endale pununud on
kõledatel sügisõhtudel
see pole luuletus, vaid tänu
Lembit!
Ma olen väga tänulik, Sulle, nende imeliste värsside eest. Oled andnud mullegi julgust olla avatum ja helgem. Olgugi, et tajun: oled pidanud välja tulema sellisest mustast august, mille ära talumine ja üle elamine nõuab aastaid.
Su viimane luuletus annab tunnistust sellest, et oled lastekodus oma lapsepõlve ja poisiea pidanud elama. Tean pisut, mida see tähendab.
Su värssidesse võib armuda. Aga ma ei tee seda. Ei luba seda endale. Kui oleksin noorem ja vaba, poleks armumisest ilmselt pääsu. Nüüd aga olen väga rõõmus, et saan Sinuga luuletuste abil kohtuda.
.....
Mai
Täna taas on hommik helge,
taevas selge,
loodus õitsel.
Minu väike tütar Mai
kahe aastaseks täna sai.
Mai on armas looduslaps,
armastust vaid õhkub tast.
Tantsib, keerleb kevade-
Mai jagab rõõmu kõigile.
Lilleaias armas Mai
ta kingituseks kastekannu sai.
Lilled armastavad Maid
ja noogutavad õrnalt päid.
Üks eriline õienupuke,
kord õitsele lõi mais...
Uus hommik
Uus hommik käes on juba,
milline rõõm teda tervitada.
Taas üks öö on jäänud seljataha,
painavad unenäod teistpoolsusesse
maha.
Kuid uudisteankur ei maga,
aina uusi uudiseid rindejoonelt
jagab.
Kui meie peade kohal sinitaevas on vait ja vaga,
on siiski kuskil taevas must
ja õudustäratavad.
Ma siiski rahustada püüan oma südant,
kuigi vahest see nii raske näib.
Igal hommikul ma kohvi endal keedan,
kohvipaksult ennustusi loen.
Uut ja helget hommikut ta lubab,
veel ei ole otsas kõik.
Varsti sinitaevas kõikjal päike särab,
siis rahuhommikut me tervitame kà .....
Kallis sõber
Kustutatud sai üks lehekülg
mu elust,
seda kalli sõbra abiga
Nüüd helgemana ja rõõmsamana
näen ja tunnen valu,
mis istus hinges sügavas.
Hingesõbraks-tohtriks,
jääd Sa mulle alati
Sind väga tänan, kallis Sõber!
Jään truuks sul' surmani!
Head sõbrapäeva kõigile!
Öös
Mustas öös on mustad varjud,
mustad muremõtted ka,
pimeduses silm see harjub,
et siis öös saaks tõtelda.
Nõnda leiad oma hetke -
helge ja nii särava,
ununevad mustad mõtted,
mustad varjud hajuvad.
Vahel öös on peidus asju,
varjudest need välja too,
astu julgelt neile vastu,
nii pimedusse valgust lood...
- Tarmo Selter -
2022
Nemunas
Need olid sinu silmad
teispool laia Nemunase jõge
teispool musta magamata ööd
Miks olid enne helged- täna julmad
miks heledad nüüd endas kandmas nõge
kui vaatangi- miks pilgu vette lööd
Sa teadsid ju et anda polnud voli
mul ennast sul ei sel ei teisel ööl
ma ise nutsin ilma seatud kombeid
Su nutust auras mustav veteväli
siis aga astud vette- kandis vool
su meeleheitel rahulikke tõmbeid
Need olid sinu silmad keset jõge
mis andsid mulle julgustavalt märku
need silmad mis veel viimse pilgu saatsid
Nad kutsusid: "nüüd tule sina siia ka kui sõge"
ma .....
Vana-aasta jäänud vanaks
Vana-aasta jäänud vanaks
küür tal seljas, tönts on jalg
Terve aasta teda piinand
vähehaaval kadund ramm
Helgeid hetkeidki on olnud
kurva vana-aasta sees
Inimesed,kui on teinud,
head puhtast südamest
Jäänud on veel mõned sammud
jõudmaks uue aastani
Aasta uus, ei tea,kus piilub,
ootab vana lõpuni