Sõnale hell leiti 385 luuletust
Tõusva päikese säras
Tõusva päikese säras
lume ma lükkasin ära
auto pealt, lumiselt teelt,
et tööle saaks sõitagi veel.
Väljas on tõesti pisut külm,
mõni auto see turtsatas küll,
miinus kaheksa ei tundugi jahe,
kuid tuule käes külmemaks läheb.
Tõusev päike see täna,
kauni ja kullasena,
paitamas hellalt mu põske,
luues sooja, kui väljas on rõske.
- Tarmo Selter -
2023
öösel mere ääres
oo härmahämune öö
meri hingab mu kõrval
pea kohal otsatult kõrge
taevas iial ei tea
millal rõõm on valu
valu rõõm
ära võta minult seda
milleks sa räägid sõnu
mitte iial ei hakka ma enam
kedagi nõnda kallistama
puudutama nõnda kui Sind
Su laugudel unetuna püsima
silmadega hellust küsima
mu arm see lemb
Sinu vastu minus on nii
päratu pime suur nagu meri
mis peksleb vastu kaldakive
nii palju on Sulle veel anda
et hing tardub vahel hirmust
ei jaksa seda endas kanda
Armas naine
Naise hing on õrn
kui habras lilleõieke,
kui tal haiget teed,
siis murrad tema südame.
Kui naise pilgus rõõmu näed,
siis tea, et tuleb õnnelik ta päev.
Kui kuuled naise hella häält,
siis tea, et ta ongi armastust väärt.
Hoia naist
ja paku talle sõnadeta armastust.
Las kuu jääb taevasse olema
ja tähed tema ümber särama,
siis õnne südamesse jagub kuhjaga
ja iga päev saab rõõmupäevaks olema.
tonnide viisi
sõnu olen maitsnud
nad veres lõpuks lahustunud
õhku haihtunud
sõnade asemel
pidanuks olema ma
vaid üleni hellus ja õrnus
andes need aega tagasi
Sinu ja elu
lõputuks embuseks
*
lumist teed mööda
hämaras koju tulles
raagus metsa
valgeid põlde nähes
suu avaneb äkki palveks
Jumal hoia Eestit
ta uuesti poleks
taevani suitsus leekides
surma arutus keerises
Kena kevad
Kena kevad kikitab kõrvu,
puudel pungad puhkevad,
kuulda tuttavat linnulaulu,
lõunakaartest tulevad.
Kena kevad puudeladvus kiigub,
mahe tuul on hellitav,
ojakene vinga- vonga liigub,
kõikjal kuulda kevadvete vulinat.
Kena kevad lilleõiel mängib,
päike südant soojendab,
pilvist viimasagar hiilib,
mängeldes vihmapiisku pillutab.
Meteoriidikild
ööl ühel
mind unest äratasid
Su kasetohule kirjutatud
pikad hellad read
Su hing vastu mu hinge
siis kui liibudes toetus
juuksed ahnelt me
sõrmede poolt olid
tihti soetud
sahtlist üles otsisin
Su kingitud kord
sädemeid pildunud
tähekillu ei nutnud
enam kui hing lahkus
hetkest sellest
sala tasahilju
käsi peatada suutnud
seda viivu lembest
heldet
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme.
Siis oma kuumad huuled surud minu suule .
Ja hellitad mu ootel olnud keha.
Su sõnad kõrvus kõlavad kui luule ja ma ei tea,mis tuleb minul teha.
Ma sulgen silmad,naudin sinu käsi,mis libisevad õrnalt üles ,alla.
Su hellitustest iial ma ei väsi.Akna taga ikka vihma kallab.
Tuuled lendlevad mu akna taha,et näha seda armastuse pidu
On hirm,et jätad minu maha ja unustad ,mis seni on meid sidund.
Pilved taevas sosistavad mulle,sa tuled homme...
Kas ükskord sellest ootamisest väsin,millal saabub homme aru küsin.
Tuulel akna taga vai .....
Lili Marleeni kuulates
kui habras üleni
on elu hurm
hetk tagasi veel elus
siis asemel surm
meil laterna all
on lahku minek
ees öö pilkaspime
vaid üht saan paluda
hääletult anuda
sind kurja eest ilmas
hoidku mu arm
kare suitsune sinel
hellus karm
ära ainult öösse veel mine
limpsa mu nägu Bella
kui meel on
talumatult kurb
hing orb tean
teed seda õrnalt hellalt
kuni meel enam
pole morn
põsedki laku üle
oma jaheda keelega
kõige lõpuks
mu voodis end
nii et maha ei kuku
küljelt küljele veereta
nilpsa vaid ära see kurbus
hing katki ei murduks
kiri
ära ärata mus üles
sõnu helisema
valge pilvena
las lähevad kõrgelt üle
et ma ei saaks neid
sõrmitseda
lasta kõnelda hellusel
mida täis on mälu
mu pihkudel veel
ununenud pole
Su kahvatu nägu
huultel suudlus
jahedal laubal hing
saanuks kui lahtiseks
hauaks väga kauaks
tsüklist „Poisiiga“
Hinge kodu
Hinge rahu hinge kodus,
peidus Sinu südames,
hoia teda heas ja valus,
siia-sinna tunnetes,
helluses ja elu ilus,
hetkis, mis vaid Sinule
andnud rõõmus ja ka valus
head ja halvad sündmused.
Hoides ennast, hoiad hinge,
kannad elu südames,
nõnda aeg teeb omi ringe
läbi aja tunnetes.
- Tarmo Selter -
2023
Õis
Ükski õis ei ole sama,
kipud vahel unustama,
looma seoseid õite vahel,
see on lihtsalt mõtteahel.
Igal õiel oma süda,
mille jaoks on vaja luba,
õielehel oma kuju,
oma arvamus ja tuju.
Õis see õitseb helluses,
hõljub tuule kerguses,
särab siis, kui teda Sa
kastad ainult õnnega.
- Tarmo Selter -
2023
Tartusse
Hommikul siis läbi une
sõidan Tartu poole,
Paides veidi lund veel tuleb,
on teele pandud soola.
Mõnusalt siis sätin ennast
püsikaga sõitma,
rooli keeran hästi hellalt,
pole aega vaja võita.
Siiski mõni auto see
on üliettevaatlik,
poolega sest kiirusest
ta üldse sõita saabki.
Tuleb siis veel mõnel korral
ennast ette seada,
vaikselt oma ritta tulla,
jah, tõesti ainult heaga.
Enne Tartut, oh mis imet,
maa on must kui öö,
ikka lõuna poole minek
jälle pahviks lööb.
- Tarmo Selter -
2023
Sulle
Sa tuled, Sa särad,
Sa oled naine.
Sinu silmade sära
on ebamaine.
Sa naeratad, oled ilus,
tark ja imeline,
see kõik peitub Sinus,
on tunne Sinunimeline.
Sa oled hea, oled soe,
seksikas ja hell.
Sa minu kaissu poed,
Sul käed ümber hoian küll.
Sind näen ja kallistan,
suudlen Su huuli,
hellalt hoian taas
Sind maani ja kuuni.
- Tarmo Selter -
2022