Sõnale hingan leiti 43 luuletust (parimad)
Eesti muld ja Eesti süda
Süda kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnus tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti - isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota,
mõnda elus jätta maha -
sind ei iial unusta!
Sinu rinnal olen hingand,
kui ma vaevalt astusin,
sinu õhku olen joonud,
kui ma rõõmust hõiskasin,
minu pisaraid sa näinud,
minu muret kuuulnud sa -
Eestimaa mu tööd, mu laulu,
sul neid tulin rääkima.
Oh ei jõua iial öelda ma,
kuis täidad südame!
Sinu rüppe tahan heita ma
kord viims .....
Värvid me hingedes
see pitsitav igatsus,
mul rinnus kui vigastus,
sisimas, seal ihaldus,
palun hoia mind.
näed, ei saa ma rahu,
see tunne on nii suur,
ei südamesse ära mahu.
ootan, et valla pääseks tuul,
teele saadan siis sul' suudluse,
loovutan oma nooreliku vooruse,
sulle, sest sa kuulud mulle.
su pärast jookseksin ma tulle,
et veel vaid säraksin su silmis.
algul tundus kõik kui filmis,
mustrid pilvedes, värvid me hingedes,
nüüd hävid sa kogu selle pinge sees,
mis ma sulle iseendaga tekitan.
nii ma püüdlen, rapsin
ja oma painajaid lepitan.
hingan vaiksemalt, kui oled mulle l .....
Elu, ülistan sind...
Elu, ülistan sind taevani,
kiidan maailma otsani,
armastan sind elu lõpuni,
sind sisse hingan viimse hingetõmbeni.
Elu, vahest oled tundnud häbi,
kiirel sammul jooksnud silme-eest läbi,
siiski oma tugevust ja tahtejõudu andnud mul,
loodan, et armsaks saanud minagi sul.
Elu, nüüd iga sekund ja minut oled vajalik mul!
Sa olemises alles oleks
Sind kõikjalt taeva alt
igatsus otsima hakkas
see ööselgi ei lakka
muud endale ei enam soovi
Sa alles oleks ilmas
nagu valgus hommikul
mis päeva tuleb
tõuseb üles öö kui
tema järel ukse suleb
Sa olemises alles oleks
nagu mais lehtiv mets
päikse käes küntud põld
pilvi peegeldav järv
lõhki läinud pungades
teeäärne leeder
õites kuldkollane paju
vihma sajus
hing kuulab
kuidas sellest kergelt
sisse ja välja hingan
millestki pole elus
jäänud päriselt ilma
mis siis et vahel
kurvad on mu silmad
S.O.A
Sa oled armastus, kas Sa tead…
Kui südantsoojendav lõputu päev.
Sa oled ime, millesse uskuma pean,
Sest seda kristallselgelt enda ees näen
Sa elad mu südames tasa ja vaikselt,
Täidad hinge ebamaise rõõmuga.
Sa annad mu elule lõhna ja maitse,
Sind hingan ahnelt iga sõõmuga.
Sa oled mu tõeline teine pool,
Minu hinge ja südame hoidja.
Heledalt särav täht minu elulool
Põletav-tulise kireleegi loitja.
Jah, armastus, see oled SA!
Kõige võimsam ja tugevam tunne,
Mida eales ilmsi olen tundnud ma
Või siis, kui suikunud unne.
Minu ühendus Jumalaga
LÃ .....
Talv tuleb
Hall varasügisene hommik koidab
on mööda läind mind kätel kandnud suvi
surm ümber maja- esikuski roidab
vaid piilub/riivab- veel ei ole huvi
Ma tean veel korraks enne sügistalve
sa tuled- korraks ilmad on veel kenad
sul hingan kõrva tulikirjas palve
mul hõiska laula tantsi- justkui kevad
Meil pidu- homset pole- eks hiljem puhka
ma süttin saame leegitsedes üheks
talv tuleb- õnnelikult poeme tuhka
nii lähme rõõmuga- kes siis ei läheks
Su tulikirjad hingan sinu ängist
ma igavesti ihumärjas kaisus
ei tõuse enam soojusest ja sängist
me elu poleks väärt k .....
avameri
julgusega võideledes avamerele sõudsin
avastama põhjatult läbipaistvaid randu
teadmata kui sügavale ma välja jõudsin
kas maapealne taevas puudutab veel kandu
väikene pudelist mudellaevuke öös randub.
ilmastiku tuju laineid meres vahustab
loodus püüab säilitada endas tasakaalu
inimestele veekogud joodavaks lahustab
siin kohata võib elusid päästvaid vaalu
delfiinide lauluhääl meelteolu rahustab.
silmad sulgedes.. meresoolast õhku hingan
paitab sisemuses kopsusid ja väljast nina
sammaldunud jälgede vetikatest puhastan kinga
elu - hinge vaheline lepitus l .....
EI
EI - mul pole kuuske üleval
kui, siis ainult ahju kütta
naabril niigi 1 saadaval
öösel ta kodust saab ära võtta;
EI - mul pole tulesi
see mõtetu raha raiskamine
kergelt purunevalt imepisikesi
tükke põrandal, toimub koristamine;
EI - ei saa istuda toas valgelt
ei suuda arvetega võidelda
panen pihta küünlad kalmistult
sest "ei" pole surnu osanud öelda;
EI - mul pole hea olla
käin õnnetult kuluvate asjadega ringi
pole pappi, ei saa jõuluvana tulla
1 paar riietega igal pool käingi;
EI - ma ei tunne end hubaselt
kütan vanat ahju, hingan vingu
elan vaeselt .....
Armunud
ma tunnen, et hakkan endasse armuma.
tunnen, kuidas saan sooja endale kingitud kallistusest,
kuidas võtan hingamiseks aega seinalt kella pilkamata,
kuidas hellitan end toitudega, mis mulle maistevad,
kuidas joonistan mõtteis oma sünnimärkidest kujundeid,
kuidas kiidan end,
kuidas armastan põleva leegiga, mitte leige ahjuna,
kuidas lasen vihmal pesta oma nägu,
kuidas julgen lasta muusikal end kanda,
ja Jumalal end hoida,
kuidas tean, et suudan anda,
ja lepin tasuks tee äärest korjatud õiega,
kuidas usaldan õhku, mida sügavalt hingan,
kuidas olen tänulik iga päikesekiir .....
Armastan Sind nii väga, kallis
Ma pole lubanud endal armastada
Olen olnud 24/7 alati kohal
ja valmis
Unustades oma tunnete maailma
Aitäh, et tuletad mulle meelde
Aitäh, et hoiad mu käest
Aitäh, et hoiad mu unistusi elus veel
Aitäh, et Sinuga koos hingan ma paradiisiaias
Ma armastan Sind nii väga,
loodan, et tead,
kallis
Vabariigi aastapäeval
Hingan sisse vabadust
kui kevadõhku ma,
süda rinnus taob,
ei taha vaibuda.
Vabariigi aastapäev
on kiire tulema,
sel tähtsal päeval igati,
pean valmis olema.
Mina valmis, sina valmis,
valmis kogu rahvaga
head tahet üles näitama-
Eestimaal, me sünnimaal.
Siis laulud hakkavad kõlama,
ühest suust rõkkama,
sinitaevas päike kuldama ja laiutama,
soojust südameisse pillutama...
Helge õpetaja
Õpetajal oli õigus.
Puhastada laused prügist.
Need kirjanduslikud liialdused ei anna midagi juurde,
kui nendes pole sisu.
Olen elu lõpuni tänulik Sulle selle juhatuse eest,
et juhatasid mind oma kirjanduse õpetajani,
kelle kaudu sai mulle selgeks nii eetilisus kui ka moraal.
Ta lubas mind nutma ajada, ma alguses kahtlesin,
kuid ma nutsin, kui kirjand oli liiga halb.
Ma olin nii ambitsioonikas, et olin nõus võtma eratunde,
(ma pole kunagi pöördunud võimalusest õppida topelt)
siiani vahel mõtlen ta peale ja tuleb meelde helgus ja suursugusus.
Ma ei teadnud veel siis, .....
Minu kallis tuul
Ma ootan sadamakai ääres
Sinu valget laeva
Aegajalt vaatan pilvi üles taeva
Kas südamega kuju paistab
Seal? Kas oled ikka
Kindlalt selle laeva peal?
Ma mõtlen et kui sind näen
Kas torman sinu juurde
Käed harali sind haaran
Kalistusse suurde
Ja suudlen pikalt sinu huuli
Põski käsi...
Sa tead, et sellest ma ei väsi..
Sest olen oodanud sind pikalt,
Kalendrisse kriipse vean
Sinust sissekanded-
Päevikus on read
Ma armastan sind suurelt
Ja sinust hingan tundes
Tasa mälestuse lõhna
Avatud südame aknast,
Mis on Sinu jaoks alati valla
Ka tuules vihmas, kui
Vihma .....
Kohus
Mind suleti kongi kuid miks
anti hallikas räbaldund rüü
kas aastaks või kaheks- või sajandiks
ei öeldud- ei öeldud mis süü
Vangla müürid ja trellid on näivus
sulen silmad ja usun end vabaks
unes elan ja hingan ja käin kus
vanglaülem mul iial ei lubaks
Mõrkja õliga määritud raudu
kannan kui hõbejaid ehteid
rüü sätendab mõtete kaudu
täna auklikud püksid on uhked
Vangla katuselt kurgede kannul
lendan- õitsen ka ülaste kõrval
leban kivina loksuvail rannul
laskun tagasi katuste tõrval
Nokk kinni ja saba on lahti
kõik näivuses seisneb ja ongi
.....
Süda
Südame kägardunud haavatud südamikuks
tahaksin kirjutada enda flegmaatilised read
Mu süda on õrn ja kohmetunud
arglik nagu mu ema ja isa silmavaade, pilguheide üksteisele
Nad on põimunud, aga avatud
nad ammu enam ei vaata samas suunas,
nad on eraldunud
Mina nende alge peaks olema nende liitjaks
aga liigraske on see koorem mulle
et liigutada rändrahnu,
mis puudutab taevakarva vett
Ma olen hinganud oma isa astmaatilist õhku
kus mul jääb hing kinni,
sest ma ei saa hapnikku, et olla selles kurbuses
et matta selles kurbuses oma lähedasi,
korduvalt ja korduvalt loobuda,
.....
Unetud ööd
Pime tuba ja rutiin töötab
et aeg päevale joon alla tõmmata
kuid jälle põhkumineja ootab
et miks Unemati jätnud tulemata;
pööran külge ühest teise
ja piidlen eikuhugile
möödub tund pooleteise
ja ei lähe puhkus eikuhugile;
on miskit, mis mind painab
salaja sisimas, mida ei mõista?
iga päev küll miski piinab
aga nüüd ikka und tulema ei paista;
on miskit, mida ma iga päev eiran
ja mida, millest üle minevikust saa?
uuesti külje nüüd pööran
miski valge katab aseme ümbritseva maa;
avanevad silmad seinas ja laes, vast neid sadu
ning rinnas lööb s .....
Ma salaja sosistan
Ma salaja sosistan sulle,
Kuis nähes sind põleb mu meel,
Ja langedes kirgede tulle,
Sind hingan ma veel ja veel.
Sinuga lendaksin kuule,
Mu hinges sa koidu eel...
Me laseme kanda end tuulel
Ja hellitada soojal veel.
Kui lähen, sa järgned mulle,
Kus iganes oleksin teel.
Ma hingates mõtlen sulle,
Mind reedab vaid kehakeel.