Sõnale hommik leiti 734 luuletust
Taas teretan sind talv
No tere talv!
Sa täies jõus veel!
Pilvist lund juurde ketrad,
hõbehärma puudel' puistad,
manad naeratuse suule,
kuule kõversuule.
Ära ole kurb, mu kutsake,
mul mure on, kuid veidike.
Tõmban kohe mantli selga,
külma, tuisku ma ei pelga.
Tule, panen sulle vesti selga,
võtan pekitüki kaasa linnukestele, kes näljas on.
Rõõmsa tuju peidan põue,
mure heidan lumehange.
Külmas jalutades pea on selge,
eilne päev oli päris helge.
Nii hea on rõõme tabada
ja rõõmude keskel elada!
Balti jaam on tuhas
Balti jaam on täna tuhas.
Tuhatud lood tuhat aastaid.
See valu mida ta armastab kõige rohekm.
Nagu suhrukupulbrist toos käes linnale ja olgu teed lumes ilmale.
Soojenda ennast kuidas tahad, hinga sisse aga mitte välja, teistele.
Eira inimesi talvel, et kingitusi mitte teha.
Lõppuks köhi lörtsi välja, sa oleksid kuuldud.
Balti jaam on täna tuhas inimestega kell 6:00.
Sa maga veel
Kallis sünnipäevalaps Sa maga veel,
ilus päev Sind ootamas on ees,
Päike tõuseb koos linnulauluga,
rõõmus päev saab Sul olema.
Rõõmustagu Su süda täna,
hinge tulgu Sul palju sära
ja õnnesoovidest saagu suur kuhi!
Maga sünnipäevalaps veel,
kaunis aeg Sind ootamas on ees!
Igal hommikul
Igal hommikul, kui padjalt tõstad pea,
istud voodil, mõeldes, mida unes nägid,
kas siis tuleb pisar, hoopis naeratad
kõige selle peale, mida Sa seal tegid.
Igal hommikul, kui ärkad uimasena,
ennast siruta ja veri keema löö,
vahet pole, kas Sul vaba päev on täna
või siis õhtuni Sa veedad aega tööl.
Igal hommikul, kui särad nagu päike,
oled rõõmukiireks iseenda sees,
luues naeratuse, rõõmust silmaläike,
enda ümbert positiivsust leiad veel.
- Tarmo Selter -
2023
Hommikul
Igal hommikul naerata endale
kas siis mõttes või päriselt peeglis,
tõustes jäta vaid omale kanda veel
elu ilu, sest on ju veel keegi,
kes naeratust Sinu suul naudib,
silmisse sära veel toob,
minnes ta juurde, tee kalli,
positiivsust nii juurdegi lood.
- Tarmo Selter -
2023
Taas särab päike taevalael
Taas särab päike taevalael,
taevas sinine kui meri.
Rõõmsalt siutsub linnupaar,
pesas poegi kolm või neli.
Metsa all on maasikmarjad,
magusasti lõhnavad.
Suvi kuum käib kuumalt ringi,
küpsetab ja küpsetab.
Iga päev toob rõõmu juurde,
kui vaid oskad märgata.
Sukelduda ellu suurde,
midagi ilusat ja head sealt endale noppida.
Soe suvehommik
Suvi on täies hiilguses,
pärnad kummardavad maani,
hommik piilub õhukese udu seest,
tasa sulisevad kraaviveed.
Pilved kui valged vatitupsud taevas,
õhk päikeses virvendab,
avanevad kullerkuppude nupud,
kaunid liblikad lilleõisi valivad.
Soe suvehommik peale hakkab
ikka linnulauluga,
kurb meeleolu lakkab,
suurest suvest rõõmu peab olema.
Hoogu täis on kevade
Pajupõõsa tagant paistab sinitaevas
selge,
ilus kevadhommik on nii
helge,
kastepisar rohututil
helgib,
liblikas oma kollase kleidiga
kelgib.
Kuldse päikese soe süda
armastust kiirgab kõikjale,
turgutab loodust õitsele,
kuumaks kütab rannad ja mereveed.
Õrn õhk kannab linnukeste laulu,
mahe tuul linnupesa hällitab.
Mõnda lindu pole näinud ammu,
nüüd ta oma lauluga mind tervitab.
Küll see kevade on ilus,
köidab meeli rahuga!
Pajupõõsas pajutibud,
jäävad südant paitama.
Neljapäev
Avad silmad veidi varem,
proovid tukkuda,
on äratusega veel parem
üles ärgata.
Ringutades voodi serval,
tead, et homme saad
tulevasel Suure Reedel
rõõmsalt magada.
Lootusrikkalt vaatad välja,
seekord rõõmustad,
kevad pole teinud nalja,
lund ei ole maas.
Hambad pessu, riided selga
miskit hamba alla,
täna kevadjopet kanda
saad Sa mõnuga.
- Tarmo Selter -
2023
Pergelä
Aeglastelgi hommikutel
on mul tihti kiire:
tirin lahti suhtesõlmi,
lükkan argipiire,
katsun püüda süvakalu,
süüdata üht lõket,
ületada harkisjalu
sadat jooksutõket,
tunda südame ja peaga,
millest läksin mööda,
pingutada kogu heaga -
aga kas on mõtet...
Teistelgi on omad soovid,
käivad läbi tahte...
Raskeim ongi
- ehkki proovid -
kokku panna kahte...
Ühenduste lülilisus
muudab keti kuju:
lükkad-tõmbad, aga ikka,
pergelä, ei suju...
Maailm ongi lollidele,
käib taas läbi mõte,
kollidele, trollidele -
tee neist ülesvõte,
et jääks hinge m .....
Hommikusse
Vaikselt ärkan hommikusse
kallimaga mõtetes...
Hoian sind, mu armas, kaisus
armastuse võtetes.
Unes nägin poodud neidu
kiigeplatsi raamile...
Palvetan, et aitaks inglid -
ehk ta jõuab praamile.
Kurbusega näen, et sama
Postimehes uudis:
palub pere annetusi
varjupaika kuudis...
Tõusin tasa hommikusse,
ärganuna varem...
Ja tunnen, et on maailm täna
tuhat kordi parem.
(Pühendus: RIP Eva Elise Oll)
/Mari*Uri/
Kiilukas
Vedelen voodis teleka ees
see on idüll nädalavahetusel
olles range töömees
hommikul siin ülakorrusel;
kass magab rinna peal
ta kasukas ümber mu kaela
otsib seltsi vahepeal
ja ma teda kunagi ei keela;
aga, kui end ma pööran
libiseb kann järele
alukad oma kehaauku keeran
ja see teeb valu persele;
tõmbas munad ja eesnäärme kinni
kui kottis alukad jalas
ajas mu nina valust vinni
kõrge punkt ebamugavuse skaalas;
järgmisena lõi kass küüned
mulle sisse, mil liigutan
said pihta veresooned
üle sängi ääre end veeretan;
oigan ja kannist haaran
rebides .....