Sõnale hool leiti 634 luuletust
Linnuke
Marjapõõsas linnuke kössitab,
lehekesed sulgede peal.
Kes-teab kaua nõnda kössitand
ja hirmul olnud seal.
Sõstrad kobaras on koos
allpool linnu suud.
Põõsalt marjad raputand
on mahe sügistuul.
Rännuteele hiljaks jäänud
on linnukene vist,
või on haige tiivakene,
mis segand rändamist.
Siutsugi ei tule enam,
värin on ta peal.
Jätan marja-korjamise,
päästan linnu sealt.
Üks ettevaatlik väike siuts
on kuulda noka pealt.
Ma linnukese kaasa viin,
tal leian pesa hea.
Koltund sügislehekene
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene.
Tuule kanda, jalge alla,
reha hammaste vahele.
Koltund sügislehekene,
kurvameelne, nukrakene,
Alles oli roheline,
oksa küljes turvaline.
Kes on Sull liiga teinud?
Kes on Sulle liiga teinud
minu väikene lill,
et nõnda nukker ja pisarais
on Sinu silm?
Kas keegi pritsis Sind üle mürki täis sõnadega,
et oma hellas hinges sellist valu
pead kannatama?
Minu kaunis õienupukene
ava mure oma südamest
tahan Sulle kui päikene soojust anda
ja kui vihmapilvekene Sind ma kasta,
et põletav tunne kaoks Su südamest.
.
Metsõunapuu
Metsõunapuu täis on tooreid õunavisse,
iga oks ägab suure raskuse all.
Oma vilju kanda on tal raske,..
Nii üksi seisab-,kibe on ta and.
Metsõunapuul kibestunud ilme,
ei keegi hooli tast,
ei õunu korja puult.
Ainult tugev tuul ja rajuilmad,
raputavad saaki suurt.
Kurb on metsõunapuul olla,
ükski suu ei maitse tema vilja.
Metsõunapuul parem on olla,
kui ta vaikselt saab pehme ja valge lumeteki alla.
Igatsus rukkililledega rukkipõllu järele
Üks vanaproua igatses
tõelises tuules sinetava rukkipõllu järele.
Ta rääkis mulle sellest kogu aeg,
ühtegi päeva ei jätnud vahele.
Ta rääkis sellest mõttest oma pojale,
et see oleks suurimaks sünnipäevakingiks temale.
Jaanipäeva üritusel jälle, alustas vanaproa juttu,
kuidas ikka tahaks näha, tuules õõtsuvat sinetavat rukkipõldu.
Pärast seda ei saanud ma enam vaiki olla,
suur pisar voolama hakkas põsilt alla.
Üheksakümne üheksa aastane vanaprouake,
nii härdaks muutis minu südame.
Saabuski pilvitu ja päikeseküllane päev,
rukkipõld haljendas ja .....
Naudi
Naudi kõiki neid ilusaid päevi,
neid hetki, mida kord näedki
enda ümber ja südame sees,
oma lähedaste silmades.
Naudi naeratust enese sees,
teiste huulil ja tunnetes veel,
püüa särada päikesena päevas,
kuuvalguses öises tähistaevas.
Naudi kõike, mida teed, ole ise,
tuues välja endast hetke õnnelise,
jagades hellust ja hoolivust ilma,
luues sära ka kõige kurvemasse silma.
- Tarmo Selter -
2022
Vanaema, kaunishing
Mu vanaema,
kaunishing,
jäi vanaduse varju.
Temast jäänud tühjusega
tänini ei harju.
See oli juba ammu,
kui hea mälestus ta mattis,
lillepärja valgusega
igatsuse kattis.
Siiski mäletan ta samme,
toovaid trepist üles,
tasakesi tatsudes,
käes toidukott ja
süles
armastus, mis mulle tõi
ta soojuse ja hoole...
Vanaema kallis,
täna
naeratan Su poole.
/Mari*Uri/
Emasid on mitut sorti
Emasid on mitut sorti,
halbu, hoolivaid ja häid,
mõni tegemas on sporti,
mõni lihtsalt ringi käib,
siiski hooli, ole ise
lapse hetkes, südames,
olles EMA nimeline
lapse elus, tunnetes,
armastades väikest hinge,
kellega siin maaiilmas
läbid mitmeid aastaringe,
nähes teda kasvamas,
õpetades teda elus
tulevikku astuma,
luues hetki, luues melu
mälestusi maailmas..
T. S.
Isikliku õnne retsept
Armastav pere. Lapsed, isa ja ema.
Pidulauas kartulid kuldpruunilt kenad.
Mamma teab, kuidas neid tuleb teha.
Ta teab palju, oleks terve vaid keha.
Üksteisest hool, viisakus, rõõm edu üle.
Toetus siis, kui teisel jaksu suurt pole.
Kaasa naeratus, kallistus, hommiku "tere!"
See on see võti, mis koos hoiab pere.
Kullake
Ema silmadesse täna
puistan kaunist päiksesära
taevatähti veidikene
kuukilde tükikese
kleidi peale kaunistuse
saaks sest ilusa
Nüüd on aasal ilus olla
lilli noppida
hea koos olla
Lepadriinul kolm on täppi
mett korjab mesilind
lendu tõusvad liblikadki
kauaks meelde jääb see lend
Emake,kas hästi tunned end?
8.märts
Iga mehe huulil Naine
jäägu täna kõlama!
Ülivõrdes ülistused
naisi tuleb austada!
Täna mehed, kätel kandke
oma kalleid kaasasid!
Lubadused nüüd kõik täitke
homme juba unub kõik!
Pole täna raske kanda
kätel ühte naisuket
Rohkem kallistusi anda
kasvõi ühte lillekest
Kaeblev lillekene
Lillekene kaebles lillepotis,
kitsaks jäänud tema pott.
Pea mul longu vajunud,
kehv on mullatoit.
Kastekannu tilast vett,
ei tule tilkagi.
Päikesevalgust näinud pole,
juba ammugi.
Roniks välja oma potist,
kuid juured nõrgad all.
Kes mind üldse pistis potti?
mul hea oli metsa all
Sammal toitis,
vihm mind kastis,päike soojendas.
Väikses potis nüüd ma närtsin,
milles süüdi ma??
Olen seltsiks sinule
Miks sa nutad,
Vissikene?
Suured silmad pisarais.
Kakane on väike ase,
piima viimati,mil said?
Oota, kohendan sul aset,
allapanu puhastan.
Sooja piima mannerguga,
tüki leiba,peale saad.
Jõuluöö on imeline,
koos meil täna olla hea.
Kordki Jõululapsukene,
sündis sõimes,heinte peal.
Muu,muu!
Möö,möö!
Saabunud on jõuluöö!