Sõnale hoolt leiti 38 luuletust (copied)
Emadepäev
Su silmades on naeratust nii palju
ja süda kui päike särab sees.
Sul jätkub rohkelt hoolt ja armu,
oled hingelt õrn, mu emake.
Emake, Sa oled püha,
tähena särad au sees.
Sinust räägivad kõik täna,
taevalael päike kummarduse teeb.
Kõik lilled õitsvad,
linnud laulvad,
ikka Sulle, mu emake,
Ilusat emadepäeva soovin Sulle,
mu armsake, mu kullake!
Pisike puu
On kasvamas kuskil üks pisike puu,
ta rohetav võra on habras ja noor,
veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
nii pehme ja sile ta õhuke koor
kuid temagi loodab, et ükskord on suur.
On kasvamas kuskil üks väikene puu
ja kardab see puuke veel raju ja tuult.
On kasvamas kuskil üks pisike puu
ning vajab see puu sinu sõprust ja hoolt.
Ühe sõbrakese truu süda
On olemas üks loomake,
üks imearmas koerake,
kes ellu palju rõõmu toob
ja tuju hea eest kannab hoolt.
Tark on tema silmavaade,
ta kurb, kui olen õnnetu,
hingest minu rahu valvab,
tal vaade truu ja valvas igati.
Nii truu on üks koera süda,
usaldust ja sõprust täis,
niikaua kuni elan mina,
ta kindlalt minu kõrval käib.
Isa mõtted, kui mitte öelda, et isegi irin.
Töö ja töö, unetud ööd.
Raha ja raha, igaüks tahab.
Kasvab nii konto kui ümbermõõt vööl.
Stressile vastav on õhtune söök.
"Mida sa muretsed, kõik toimib ju hästi?"
Jaa. Lapsed on koolis ja raalis, mobiilis.
Vahel neid näen, kui nad ütlevad "tere".
Meil on selline tore, kokkuhoidev pere.
"Jälle! Mida sa norid?" See on mu naine.Â
Ta on alati optimist ebamaine.Â
Kõigi eest tegutseb, kannab ta hoolt.
Ei turgutust vaja ta sotsiaalne pool.
Jah, kallis, õigus sul. Kõik korras ongi.
Ei miski löö rööpast me suurt elurong .....
Emake
Head emadepäeva hüüan kõrgel taeva
emadele, kes inglitega liitunud on!
Iial ei unusta seda hoolt ja vaeva,
mida emad elus tundnud on.
Ikka südamesse jään ma kandma mälestusi
ja hoidma oma südame peal.
Emakest kui elu andjat, kandjat
ei saa me unustada eal.
emale
Ema Sind kalliks ma pean
Sinu sõnades -
Sinu südames on
armastust ja palju head.
Ema tänan Sind
hommikusöögi
lõunasöögi
ja õhtusöögi eest.
Ema kes Sa oled
õpetanud ja lohutanud
võtnud kurbuse ja valu
oled alati kandnud
hoolt mu eest -
muretsenud mu eest..
Ja tänu Sinule
on kasvanud minust tubli mees.
Ema Sind kalliks ma pean
mõtlen alati Sulle ja
igatsus Sind näha südames
sest nüüd olen kaugel
ja oma elu elan -
Seda kõike vaid Sinule
sest Sina mind iseseisvaks
kasvatasid..
Mind tugevaks ja kindlaks kasvatasid
selle eest Sind tà .....
härrasmees
mul on au olnud kohata
vanat härrasmeest kel
silmis tähtede sära
südames päiksekiirte soojus.
kes on armastanud kõiki
inimesi keda on kohanud
omal pikal ja väärikal teel
vahet tegemata ja jäägitult.
oma pere eest on kandnud hoolt
ja nendesse samuti jaganud
oma heasüdamlikkuse ning siiruse
geenid mis on neid valgustanud
läbi aidanud rasketest aegadest.
mul on olnud au tunda
vanat härrasmeest kelle
käepigistus või õlale
patsutus toob minu
südamesse soojuse
silmi positiivsuse.
keegi kelle silmadest
võin ma lugeda et on
elanud ta pika ning
õnne .....
* * *
Mu südame koduks sai maa, mille loojaks sa said,
Suur maa - keset pisike majake seismas on vaid.
Iga kingitud killuke sära saab tagasi toodud,
Ma kannan sest hoolt, et majaksest kindlus saab loodud.
Kuidas suudad sa kilde hoida kukkumast ära?
Kui mõni on tuhmim, sa lisad just sinna sära,
Paistab kodu mul kaugelt, kui särav päike -
See su süda - see sama majake väike.
Tiina Klemets
Kallis kodu
Koduväravani on jäänud veel üks samm,
juba eemalt paistab tuttav tamm,
tuttav linnulaul mul paitamas on kõrva,
pisar ikka ja jälle kippumas on silma.
Kodu kallist ei unusta ma iial,
ka võõrsil olles,
kõik mõtted koduni mind viivad
ja koju tagasi toovad.
Oma kodule au ma annan,
tema eest hoolt kannan,
armastan ja ei vaheta teda iial luksuse vastu-,
Kodus on mu hing ja mu süda,
hea, et ta alles on täna.
Vaba maa ...
Meid ühendab sünnimaa püha, kannab hoolt,
säilitades rahva , kauni keele milles suhelda.
Ta randa , kõrguvaid metsi , viljakast mulda,
vaba meri embamas mitme ilmakaare poolt.
Iidsed veel seisavad linnad , kaitsnud meid,
linnuste ahelad , külad mis toitnud rahvaid.
Talud, kus täna veel tütreid, poegi vahvaid,
õitsengul püsivad , harivad esiisa põllumaid.
Saabunud vabadus tasa unest äratab isamaad,
aastaid elanud võõrvõimu all , eksinuid rajalt.
Kulgeb kust õnnele tee , pärime tuleviku ajalt,
lipp seni sinimustvalge , ehtimas kodumaad.
Hansi!!!
Kirega põhjendatud
Kui ometi puudutaksid mind kirega,
langeksin su käte vahele ja sulaks.
See kõik oleks põhjendatud selle kirega
ning vahel südamehäältki kuulaks.
Sinuga koos tundub aeg ilus -
ilma sinuta olen kui õnnetu lilleke vilus.
Vajan armastust ja hoolt,
mida ei saa igalt poolt.
Kirglikud, romantilised hetked
las tulevad tulevikus otsingu retkel.
Veel üksinda
Veel üksinda ta kõnnib keset tänavaid,
kõnnib mööda inimestest, kes talle tuttavad..
ta ei taha kuulda midagi, ega näha kedagi kes õnnelik,
see haavaks teda ja teeks kurvemaks,
sest ta elu on üksik ja konarlik, kus rõõmu ei eksisteeri.
Veel keset ööd end leida võib,
kaob pimeduse varju, kust teda ei leita,
kus saab ta tunda mis on elu,
kui halb see olla võib, kui valus ja kurb.
Tahab ta leida elu mõtet,
milleks elada ja mille või kelle nimel,
kui leiaks selle mõtte, siis võiks elada edasi,
kuid praegu see üksik hing jalutab öö varjus,
e .....
Kõik tunded paika loksuvad
Kui mu süda nõnda kurb on sees
ja hingel nutt on varuks,
siis päiksel' kummarduse teen,
tema soojusest jõudu ammutan eluks.
Puudega vestlemas käin,
lehesahin nii armsana näib,
linnupojukene pesast mind piidleb,
linnuema pesa kohal tiirleb, kannab hoolt.
Sinitaevas vastu vaatab mulle,
rõõmustab mind oma sinaga,
kinnisilmi mõtlen mere peale,
tunded on nii head ja sügavad.
Tunnetemeres suures ma,
kõik tunded nagu merelained,
südamel paika loksuvad.
Allakäigu Ühiskong
Alla käinud ühiskond,
Vanglaks saanud ühis norm,
Ühed ühel-teised teisel pool,
Jagatud, pole truudust,
pole armastust, halva kasvatus,
sõna vabadus - maha magatud,
mõistan, kuid aru saamatult,
ehk ahastus, mis vallanud,
kui teid vallatuid vaadanud,
tunne kurb, õrn puudutus,
vihaseks pettuseks muutunud,
Paljud suutnud uut,
vana nõnda juurdunud,
juhtugu mis juhtunud,
Ãœhiskond kildudeks murdunud,
Eristatult, lootusi hellitanud,
Et üks päev petlik kadund,
et trellid ei saabund, veri ei valguks,
Lõpust ehk ei saagi uut algust,
Mõtlus avalikult siin mu suurim kaasl .....
Sõnad su kõrvas
Hoolt ja armastust, lootust ning kallistust,
Väikesed asjad mida ma nõuan.
Kuid kas sa jõuad?
Sosistan sõnu su kõrva,
kavandan enda mõrva.
Ja mis siis saab?
Üks päev, me sureme,
kõik siis ära anname.
Ja kui see päev kätte jõuab,
Sa koos minuga lõpuni sõuad.
Liiga hilja
Mis juhtus? Sa küsid siis minult.
Ma sulle midagi vastata võin.
Tahtsin armastust ainult ma sinult,
aga tahta ju paljugi võib.
Nõnda raske on täna mul olla,
sest lahku on läinud me teed.
Nii raske, et nutt tahab tulla.
Ma mõtlen ju sinule veel.
Kas mina siis olengi süüdi,
et tahtsid sa kedagi teist.
Jah tõesti, ma ladusin müüri.
Aga hoolisid vähem sa meist.
Vigu sai paljugi tehtud,
nii minu, kui sinugi poolt.
Kuid kumbki ei pannud meist plehku.
Ega vajanud, võõrast hoolt.
Kõik mis tundus nii tühine enne,
ei tundu nii tühine nüüd.
Me ju tundsime pal .....