Sõnale huuled leiti 119 luuletust (uued)
Lõunamaa neid...
Minu unelmate tüdruk ma igatsen sind..
Oma meeltega kompan su keha.
Võrratult oled inspireerinud mind..
Teoks sai mõte sinust lugulaul teha…
Oo kaunis neid sinul ronkmust on juus…
Silmis sädelus........punased huuled…
Õrnalt õõtsumas rind, pisut paljastav pluus…
Sind on vorminud lõunamaa tuuled…
Kaelas ketiga kõlkumas hõbelev rist..
Naudid elumerelainetes vett…
Sulle mõeldes kui südamest läbi käib pist…
Oled miraaž mulle või meelepett….
Naine kui kevadlill
Naine kui kevadlill õitseb,
kui teda puudutanud on soe päikesekiir,
siis süda järjest avanema hakkab,
särama lööb terve ilm.
Naise huuled magusad kui maasikad,
kui suudled neid,
siis liblikad kõhus lendlevad-,
Naised on nii armsad ja edevad.
Mehed õrnust üles näitavad,
naisi armastavad ja hoiavad,
neil' akna all serenaadi laulavad
ja õhusuudlusi saadavad.
Minu õrnahingeline naine
Mu naine kasvult väikene,
kuid süda tal kui kuldne päikene.
Mu naisel on silmad sinimere karva,
tormist meelt tuleb hingest harva.
Mu naisel on kastanpruunid juuksed,
huuled kui tulipunane roos.
Ta töökas on ja nobe,
õrnahingeline, kellesse armuda võid kohe.
Ööpimedas
Universumi seest puhuvates tuultes
ühtäkki sees on midagi sa tead
su poole pöördund silmades ja huultes
on sulle miskit olulist ja head
Hetk oli sulle armuks mitu tundi
need käsivarred salliks ümber põimind
siis miskit üsna tavapärast sündis
siis tuli saatus tavaliselt lõi sind
Sa ärkad mõru pill on maitstud süljes
end väänad kiirelt kaisutavast kaenlast
need käsivarred vaenajal on küljes
ja sina oled magatanud vaenlast
Ööpimeduses lamad- puudub uni
öösisemuses kõnnid- kannad risti
miks puhata ei lastud hommikuni
miks soojast sülest külma kätte ki .....
Taime türa imemine
Ei taha muudmoodi aega veeta
kui seisad õues näpu vahel
sõbraga pulka jagad hääleta
haisu on paksult teil kahel;
huuled ja keel liiguvad
mööda valget kõrt väikest
seda asja muudmoodi ei sööda
huulte vahel juttu põlemisest;
enamus meestest maailmas
ei kujuta ette olla sigaretita
paljud närve rahustamas
aga jätnud tervise hooleta;
ja on veel neid 10 pakis
jagub igaks päevaks
sõltlane näpu külge haakis
igaks ööks ja päevaks;
see taime türa imemine
ehk tubakas, mis muu?
toimub kõris kärssamine
inetu naeratuse paljastab suu;
jobi asemel, valget .....
Eelviimane hetk
Nõnda kui armastatu
kasutab sind
eelviimasel hetkel
on hell
ja osavõtlik
täidab kõik sinu soovid
fantaasiad
hetk enne lõplikku otsust
on sinu vastu nii kena
Nõnda ka elu
ja surm
mängivad
veel eelviimasel päeval
antakse lootust
paranev enesetunne
lubab sirutada huuled
andke mulle klaasitäis vett
sellega ma paranen
Mineja ei tea
ei tea ka ärakasutatu
et see viiv
on üürike preemia
pika truu kannatamise eest
ootamise ja lootmise tasu
uskumise alandlikkuse
See on pisike helge õnnis moment
enne kui lõplikult
vaip jalge alt kaob
ning ta ühes
oma .....
Varemed ja sademed
Päikesekiirte eest põgenev vari,
harjumuspäratu, kriiskav ja vali.
Hõbehall, pilvine, kohev taevas,
kogu maailm nüüd üleni vaevas.
Raagus tammede kuivanud lehed,
üksikud, kurvad ja üdini õnnetud mehed.
Tundrataolised tugevad tuuled,
värvitud, värisevad huuled.
Kuukiirte eest põgenev päike,
harjumuspärane, vaga, ent mitte väike.
Hapnikust tulvil on inimtühjade linnade varemed,
puhtaks pesevad tolmust rünkpilvede sademed.
Ma ütlen, ei hakka tundmagi
Kuusk on püsti ja lumi maas
aga mul pole pühade tunnet olla
üks tüütu aasta lõppemas taas
kus kõik ainult käinud alla;
ja kellel on pappi
et jõuluvana tuleks?
Vaesus suur, et karju appi
peaasi, et soe kodu pühadel oleks;
ja toit ka laual ja riided pestud
sest kingitusi ei saa teha
paljud pered, kui raha haihtunud
näljast paistes on keha;
mul nimelt 8 sugulast
kes elavad suhtelises vaesuses
peetakse meeles vanat naist
kes üksi korteris elab laste abitoetuses;
2 sugulast elab Narvas
elu tõesti sitt, kui jääpurikas
ripub isegi kubemekarvas
ja arveid maks .....
küberruumis
kübersuudlus küberruumis, küberkallistus - kõik muu
on vaid osaliselt elu - läbi plasti - külm su suu
kübersuudlus päris hale, nagu kumminaine - kalk
asja ajab korraks ära, aga huultel maitseks – talk
küberruumis toimetame, mina ka - see tore paik
sõpru täis mu kodulehed - suhte kinnituseks laik
kübertere sulle sõber, mida tegid, nägid head
igapäevaselt mu share ikka tunnustama pead
kübersuudlus küberruumis, küberkallistus - kõik muu
on vaid poolenisti elu, kuskil päris - huuled, suu
küberruumist välja päästes, kohmetuna vaatan sind
ebalevalt lähen .....
Kadunud maailm
jah nii juba tuhandeid
aastaid kokku saavad
talv lumi mets
öösel kuu valgus
külmunud põld
sääl kuskil kauguses
räästate tilkumine
oksal pungast saab leht
teises ilmas see vist oli
sind uksel nähes laudas
ammus lehm
karjamaale minnes
lohiseb rohus järgi
talle rauast kett
*
mu õlad on unustanud
Su käte kallistused
silmad pilkude paitused
sõrmed puudutuste janu
huuled Su hinge puhtuse maitse
meel sõnade haprad
palistused igatsuste
piinava valu
lahusolu kõigest sellest
nagu otsatu talve
siiski tänus ära talun
hingel jaksata palun
.....
Ootus
Tule tagasi mu juurde,
õrnalt sosistavad huuled.
Kuhu viinud on Sind tuuled,
kas armastad veel mind?
Saadan kuumad suudlused kõik Sinu poole,
lasen tuultel kanda neid.
Jõuluaeg tõttab hinge poole,
Süda kisub Sinu juurde.
Tulemas on ööd valged,
vähem pisaraid siis palgel.
Lapsuke kui kaunis ingel,
magab, õrn naeratus ta suul.
ÖÖS
Mina. Sina. Öös.
Kahekesi koos.
Vaikselt lähestikku.
Teineteise hingeõhku
hingates ja tundes.
Vihmasadu.
Nii märg.
Piisk su ninal.
Tilkus.
Lähemale. Sina.
Nihkud.
Aeg kadus.
Mõistus hajus.
Sina. Mina. Meie.
Huuled. Sõrmed. Reied.
Mõnus.
Pärast vihma.
Piinlikkus.
Ja vabandused.
Sina ei.
Mina ei.
Ei tahtnud me.
Ja kogemata...
Peites tõde.
Meie kohta.
Siis kui algas sadu.
Olid märg.
Juba ammu enne seda.
Ilu õitseb hinges ja südames
Su huuled on kui roosipunased õied
Su silmad on kui sügavsinine ookean
Su juuksed
on kui siidjas sulepadi
Su hing on kui kaunil inglil taeva all
Su süda on kui päikese särav päev.
Tahan olla alati Su kõrval
Minu Ingrid!
Tahan hoida ja kallistada Sind
iga päev.
Mõtted
Ilusate mõtete saatel
hea on uinuda,
rõõmu on olnud kogu päeva kestel,
sest suvest ainult rõõme noppida saab.
Päevad kõik liuglevad
soojas suvetuules,
öödes vaikseid serenaade kuuled,
õrnalt sosistavad armunute huuled.
Mõelda on pehme padja peal hea,
mida toob homnepäev, ei me tea,
aga hetkel on olla paganama hea,
unes olles muret tundma ei pea.