Sõnale hääl leiti 556 luuletust
Ma võin anda käe kui soovid!
Kui sa vaataks üles ja kuulaks mu häält,
Sinu poole vaatan üleval mäelt,
Kas hirm on see mida kuuled ja näed.
Sinu poole sirutan oma käed.
Kuid ei kuula sa häält ega käsi võta,
Ei näe sa mind ja siia ei tõtta.
Ei taha sa tõusta üles,
Muga elu nautida ja istuda mu süles.
All orus sa ringe teed,
Need on sinu valitud teed.
Sul pakkuda saan sõprust ja ise end,
Uhkusest sa üle sa väikene vend.
Tule ja jätkame koos,
Näitame ,et rõõmu on me loos.
Ei seisa ma mäel ,et olla sust üle,
Seisan, sirutan käe ja ütlen tule.
Sul käia on oma rajad,
Vahel ka sina a .....
Mulgi vägilane Koort
Setudel jumalaks Peko
Ja inglastel Robin Hood
Kuid mulkel hoopis vägemad lood
Kes võitleb siis kui kurjus maal
Kes õigust teeb kui võltsib kaal
Kes käendab talule kui laenu vaja
Kes ehitab sotsiaalmaja
Kes kannab Mulgimaa eest hoolt
See on vägilane - me oma Koort
Ehkki mitte ealeski Koorti nähtud pole
Räägib rahvas ikkagi jõudu tal mis kole
Kui ta korra piiksatab on setudega jokk
Ja tervel Võrumaal töllakil on mokk
Kui ta päeval magades veidikene norskab
Koorti vaikne unekaja Linnuteele kostab
Kui ta õues ringutab, Lätimaale näha
Valmiera linnapea käib upakile .....
itked
elada suurelt on hiiglama lihtne
hingelt pead pühkima ahnuse itked
itked mis istutand sinna on hirm
itked mis hōikavad minu ja mind
siirus ja headus need hääbuvad hääled
kallid kui armsama kingitud meened
asjades kinni ei saa käia rada
asju on palju, nii kitsaks jääb lava
radadel kulgedes end vabana tunne
isegi siis, kui uudne saab tunne
itked mis jätada sa kōndides sinna
neid pole vaja saad kergemalt minna
Lubadused
Lubatud palju kuid tehtud on vähe
Istudes labaselt üksteisel pähe
Mōeldes vaid mōtteid mis pandud on pähe
Ōigusi nōudes, hääl sellest kähe
Ikka ja ikka on kōike nii vähe
Puudu on kōigest mis rahata saab
Turjadel tallates kaugeneb maa
Lubases tunda, et lōputult saab
Kuid lōpp saabub ruttu ja enam ei saa
kiirteed
eraklikkus esiviiul
hingesopis viise piilub
poognaid mitmeid sünnist saati
mōned terved mōned praoti
häälekad ja vaiksed nad' ki
salme mitmeid elulaulul
kiirteed siin ja neid on palju
rännakud ja varjupaigad
valgusallikate salud
mina vormi määratledes
vōrdleme ja vōōraks jääme
sisemine vōidutasu
vaikus ürgses mina orus
hobuvanker
veidrad on hääled mis peas teevad teatrit
vedades justnagu hobuste vankrit
vankrit täis suuri ja tahutuid kive
ainult et hobust ei ole, aint ise
ise siis tammud ja tassid vead kive
ülesse mäkke ja alla kui minek
vahel kui kaine ja vahel kui vines
elulavalaudadel häälekalt ise
Limbiline mõtlemine
Naaldan põse vastu oma kätt.
Limbiline ajuosa võtab võimust
ja aju uuskoor, mu mõtlev aju,
teda ei huvita miski eeskätt.
Vana ontlikku tiksu käel kuulen
see mu käekell – sa tiksud!
Sind nüüd tõstan täitsa kõrva juurde
ja kõrva vastu litsun.
Kes teab kui kaua pole mõelnud
siin käsi põse all ma sorakil,
et enne sinu häält ma kuulnud
ma pole mitte iialgi.
Ma istun, mõtlen ja ei mõtle,
on emotsioon, ei ole ratsionaalsust
Ma haaran ja teen õige pika heite
mu mandelkehast mälestus saagu!
Nüüd olen hirmus tark!
Ma olen nagu tehisintellekt.
Ai .....
Ärka!!!
Kui ärkad ja silamd avad
Kui terve elu oled magand
Siis elu tunned, kuuled ja näed
Kuid miks...
...ainult siis valu tunned ?
...vaid kohtuotsust kuuled ?
...oma matuseid näed?
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja tunne...
...rõõmu, et kallis sinu kõrval
...uhkust, et pisike su põlvel
...ärevust, mis tulevik hoiab
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
Ja kuule...
...sooje sõnu mis lausutakse
...palveid ja soove, mis palutakse soovitakse
...häält oma hinges , tukseid nende südames
Ärka sina kui seda loed,
Ärka enne kui on hilja
.....
Sa hüüad mind teisel pool vett.
Ma kuulsin Sa hüüdsid
mind teisel pool vett.
Su hääl oli nukker ja hell.
Ma kuulsin, ma seisma
jäin teisel pool vett.
Ei silda, ei paatigi sel.
Sa hüüad, Sa hüüad,
mind teisel pool vett,
vangi mind võttis Su hääl.
Nüüd jooksen ja ahastan
teisel pool vett,
ei parvegi lainete pääl.
Nii palju on vett, et otsa ei näe,
ja ujudes lõppeks mul jaks.
Kui ujuksid vastu ja haaraksid käe,
las põhja siis vajuks me kaks.
Aga ei, aga ei,
Sul teisel pool vett,
on aru ja mõistus veel peas.
Ja ei, ja ei,
mul teisel pool vett,
on aru ja mõistus veel peas.
.....
Mitte, et see midagi ütleks
aga nii see välja tuleb.
Appi, appi appi,
kass on ära läinud....
vist läks kappi.
Koer on sahtlis
taskutes kahvlid.
Riiulitel tähetolm-haldjapuru.
Ära seda küll ninna suru.
Taevas lendleb kiviklibu.
Ülisuur, helesinine tibu
põikleb ja pusib.
Kuid ikka õhus ei püsi.
Lillad elevandid lontidel kükitavad
kohas kus maa ja taeva piiri pole.
Island, kui kole.
Neli näljast nõrkevat nirki niblivad niudevöölt ninanipsu.
Jõllitavad Ilvese kenat kikilipsu.
Kuusikustki kostub hääli.
Dissidendid säälgi.
Ümber nurga ilmub sein, .....
unistan
Ma unistan...
unistan sinust ja minust
saatust palun et koos olla saaksime
sina minuga ja mina sinuga
ma unistan...
et randa viiksin sind
jalutaksime ja räägiksime
räägiksime sinust ja minust
et seal tuules ning päikeses
mängiksime ja naeraksime
üksteist taga ajaksime
ma unistan...
siis metsaonni läheksime
et romantiline oleksin
ja kaminaleegi ees põleksime
et näeksin su leegitsevaid silmi
ja su häält nii mahedat ma kuuleksin
et sind puutuksin, ja nii tunde kestaks kõik
ma unistan
siis terve igavi .....
Uuesti Hetke
ma loobuksin tervest igavikust
loobuksin, et saaksin sind puutuda
lähemal oled taevale kui eal suudaksin ulatuda
kõrgemal kui jaksaksin lennata
suudan maitsta ainult seda hetke
ja hingata kõigest sinu lõhna
sinu pilgust suudan tarduda
ja su häälest joobuda
miks see kõik peab olema nii katki
tahan kõigest sind hoida
enda lähedal tunda
kuni lõpuks me ühte sulame
kuidas eirata saatust
peatada laviini
või keerata aega
et teha terveks mis katki
unistada tähendab uskuda
ei suuda unustada, ei või mitte .....
Päästa mind
Ei suuda leida rahu sinuta
mõtlen kuidas magad üksinda
ei suuda peale valu tunda ma
mõtlen ainiti et ei suuda sinuta
tahan elada
uuesti olla sinuga
aga ei oska aega keerata
saan ainult tulevikku uskuda
tunnen kuidas valu jälle pigistab
igatsus taaskord kägistab
ma ei taha ärgata
ei suuda uskuda
päästa mind !!!
Päästa piinast ja agooniast
valust ja igatsusest
anna lootust jälle uskuda
mu meeleheide on kui vangla
pimedus mu enda ehitatud müürides
su häält ootan kuulda siin
et mind päästaksid .....
Ilma Sinuta
olin pime
ei valgust suutnud näha ma
olin kurt
ei häält suutnud kuulata
elasin koopas
ei suutnud midagi tunda
elasin endale
ei suutnud kedagi armastada
tegin haiget
ei olnud sinu vastu hea
tegin liiga
ei hoolinud su tunnetest
**************************************
nüüd näen valgust ma
näen valgust ja sära su silmades
nüüd suudan kuulata
kuulen muusikat su sõnades
elan päikesepaistes
seda kõike seekord tahan tunda
elan sinule
et saaksin oma armastust sulle anda
iial ei tee haiget sinule
igavesti olen .....
Sina
Mõtlen sinust
sinust ja su silmadest
su juustest ja su kurvidest
huultest ning jalgadest
kuulen sind
sind ja su südame tukseid
su häält ja su sõnu
naeru ning mõtteid
näen sind
sind ja su sära
su soove ja su unistusi
pisaraid ning mõtisklusi
tunnen sind
sind ja su soojust
su südant ja su hinge
muret ning rõõmu
ootan sind
sind ja su samme
su kõnet või kirja
pilku ning puudutust
hoian sind
sind ja su lähedust
su armastust ja igatsust
igavesti ning alati
...m
Lai leht
Kas meelega sa endast laia lehte kujutad
või tahtmatult kõik ruumid endast üle ujutad?
Su kohalolu märkamata kellelgi ei jää.
Kõigist üle käib su tegu, kavatsus ja hääl.
Just vastupidiselt ma soovin endast mõelda,
et kellelgi mu kohta justkui miskit pole öelda.
ja kui keegi juhtus märkamagi mind,
siis ilmselt sellepärast, et enne nägi sind.
Nii ma käin su sabas ühtelugu nagu vari
ja usun südamest ja mõtlen - OLED PARIM!
Kas on see halb või hea, et liigud tähesäras
- see ehk selgub siis, kui tuled kustunud on ära.
Rännak
Su häälekõla saatis mind mu sisekaemuses
kui kelgul lohistas mind võõras vana mees.
Süsimustas tunnelis mind pikalt saatsid teel
-rahustades, lohutades, turvates mu meelt.
Tundsin rahu südames ja tänu kauni eest
ja samal ajal ükstapuha oli see, mis ootab ees.
Arvasid siis paremaks mind jätta omapäi
ja ütlesid, et vahelduseks kuskil mujal käid.
Kohe sellest hetkest siis hirm ja üksindus
said mu tundepärlikeele otsa lükitud.
Mõistsin siis, et sinuta ei soovi elada,
ja sinuga ka põrgus koos on olla hea.
Sinule...
KEVADE HÄÄBUVAS ÕHTUS
SU HÄÄLETUT KUTSET MA KUULEN
KUID SAMAS MA TAJUN -
SEE POLNUDKI SINA
VAID MU ENESE IGATSEV LUULE
SUVE HOMMIKUVALGUSES
TUNNEN SU IHARAT SUUDLUST
SILMI AVADES PETTUSIN -
SEE POLNUDKI SINA
LIHTSALT TUNNEN SUST PUUDUST
MA EI TEA, KAS TULED
KORD KEVADE HÄÄBUVAS ÕHTUS
VÕI ÄRKAD MU HOMMIKUVALGUSES
MA EI TEA, KAS KORD KUULEN SU SOSINAID
JA OLEME TAAS KORD ALGUSES
TEAN VAID, ET MINEVIK PITSITAB MEELT
JA PABER KANNATAB VALUSAT KEELT
MUL SÜDAMES HAAV,
MIS ULATUB LINNUTEENI
AEG TEAB, MIS MINUST KORD SAAB
HEA SEEGI…
Elu kiirteel...
elu kiirteel ruttame ajas
annaks aeg hetke peatuseks
hüüda häälega mis kajas
ehk teeks me möödunud veatuteks
anda luba saatusel vaadelda
piiluda su teedel ja merel
kas mõistlik on õnne eest maadelda
seni kuni huuled ja rusikad verel
lollusest uskuda uskumatut
vihaselt võidelda vastu
eksides endale lubamatult
kes nii su kaitseks välja astus
anna aega ajal end sättida
ära hinda vaid tänast hetke
üle piiride vahest ehk läheb ta jaa
ainult selleks et kaunistada retke