Sõnale hääl leiti 556 luuletust
Suvest võtta on veel palju
Suvest võtta on veel palju,
metsad täis on maasikmarju,
mustikaid ja murakaid,
vaarikaid ja sinikaid.
Linnulaululgi lõppu ei ole,
kõik on nii paganama tore,
helehäälselt vilistab tuuleke soe,
peitu ma enam külma eest ei poe.
Kukeseened samblasüles
pesakonniti on koos,
jõhvikad ja pohlamarjad,
nemad valmivad veel soos.
Päike taevavõlvil ketrab
aina edasi,
vihm ei suvelt rõõme võta,
see on ikka sedasi,
elukene veereb edasi.
Mis sul linnukene muret
Mis sul linnukene muret
siutsud säutsud
lendad keksid
vidistad ja laulad
oksakeselt oksale
päike paistab tuul on soe
Tänan küsimast
mis kosta mees
ehita uus pesa igal aastal
passi, et ei näeks kuhu
munavargad pojakratid
Röögi hääl ära
et mõni emane märkaks
no lapsed
aina karjuvad mu peale
korja tuhat tõuku noka kohta
korja korja korja
Jälgi et sind ei võtaks
kass ei kull
viu ei vares
tuhkur kotkas rebane
Talvel on nii külm
nii külm
toit on lume all
putukaid lihtsalt ei ole
päike ei soojenda
Nii külm
et teeme suure kallipalli
seesmised l .....
Tuhkatriinu kingad*
tuhkatriinu kingad,
mida mulle ulatati
jah, ma olen küürinud seda elu
piisavalt, et osaleda ballil
aitäh, aitäh, aitäh
kutsumast
maalilisse võlumaailma,
kus ma näen, et prints tuleb eesli
mitte hobusega
talutütreks tagasi
oma peenramaale
vagude vahele sibama
maasikaid korjama
ja rohima
rõõmsalt, krapsti
supsti, sapsti
et öösiti käia võluvatel ballidel
kui silmad sulen
ja umbne õhk
läbi toa valgub
nagu udune loor
unenäo ja tegelikkuse vahel
kes ulatas mulle need kingad
et arvas teadvat,
et mina just olen see koristaja,
kellel on potentsiaali maht .....
Laulukaar
Varsti taevani tõuseb lauluhääl,
mis hakkab vastu kajama orus ja mäel
ei vihm lauluhäälel' liiga tee,
ega tuuled murra kaunist keelt.
Eesti keel lööb laulukaare all kõlama,
paneb kuldse päikese taevas särama,
laululinnud terveks suveks rõkkama
ja südameisse kaunid laulud elama.
Kõige külmem suvi
Käime täna õige ära
kasvõi veidike rannaliival
et saaks ära linnakära
ja rutiinist laua taga istuval;
räägid, et kogu aeg on külm
aga kananahka ei näe ihul
kui on jahe praegu ilm
aga oled sellega rahul;
teeks sust pildi, kuidas vaatad
päikest enda ees, seljas fliis
selle hetke kauniks peatad
seista säraga on sinu viis;
ent mida enam aeg mööda läheb
su hääl kaob ja rohkem magad
isegi su pere muudkui mõtleb
et kas hinges on tühjad lüngad;
maininud, et kõik nii vaikne
su ümber ja su sees
sisimas on vihm ja pikne
isegi, kui mina ja päike su ees;
.....
Jokker?!*
kaardilaud ei valeta
ja võin ka jokkeriks hakata
ja naerda oma eksimuste üle
peksa saamiste üle
valede uskumiste üle
võin naerda ja mitte mõelda,
mida teised samal ajal mõtlevad
sest hulluses on teatud geniaalsus
mitte enam olla puudutatud, vaid olla puutumatu
minule jaotati need kaardid
järelikult mängu kestel on need minu mängitavad
seega ma mängin kas geniaalsust või hullumeelset
minu valik
võid piinelda aastaid
aga oma hiirekese häälega ei tõesta sa neile mitte midagi
vastupidi
nad saavad sellest jõudu ja indu juurde
porimatt, kelle peal tallata
kui .....
Üks hetk
üks hetk ja pisaratest saab meri
või üks kaev
kuhu koguda vihmastel päevadel vett
et seda hiljem ämbriga üles tõmmata
puhas allikavesi
milline nauding olla osake loodusest ja
osake vanavanemate tarkusest
leida emakesest maast see ilu ja võlu
millega oma igapäeva toimetusi rikastada
kui hommikul ärkad koos kukega
ja seda sammud lauta
et teha seal toimetusi
toita loomi ja vaadata, et kõik on elus ja hinges
sa tead, et sa oled vastutav
juhtugu, mis tahes
ka nende hingede elu on sinu päranduseks
on inimesi, kes ajavad nutma
kes ei kontrolli enda sõnu
kes ei kont .....
Loreen tuleb Eesti?!
Ei ole see mingi eufooria
vaid paras agoonia
et vääritu võitja tuleb itta
Eurovisioon on tootnud sitta;
kahetsen, et Soomet ei valinud
tema rahva südamed võitnud
kellele žürii siis küll puges?
kriitika altkäemaksu välja luges;
ja nüüd see berber tuleb siia
miks vaja teda mujale viia?
niikuinii ta muul ajal ei laula
korra täitnud rahvast ühe aula;
nej tack, ma ütlen
konserdi juba ette kujutlen
kas muul ajal üldse laulab
ja mitte et niisamu tuulab?;
eelmine kord ta teenis võidu
kes nüüd hääletas, see paras idu
seekord võitu tähelepanust lüpsis
p .....
anna andeks ema
Su päevitunud paljad jalad
nende jäljed märjal külateel
siiani mu mälus alles
saanud helluseks
enam haiget ei tee
pisaradki mis liiva laavana
ikka veel kraatri teevad
ja sina muudkui kaugusesse
lähed ja lähed minust aina
eemale hääl nutmisest kähe
selle valuga magalas viimaks
kasvataja süles silmad suled
aastaid kulub
enne kui miilates kustub
selle valu leek
Vaikus
Näita mulle naeratust
oma tüüneid silmi.
Näita mulle vaevatust
valgeid rahupilvi.
Tunne minu ahastust
halemeele armi.
Tunne minu rahutust
tusameele tormi.
Kuula minu hingetust
unistuste värvi.
Kuula minu hääletust
vaikushetke sarmi.
Jaga mulle lohutust
kasvõi armuveini.
Jaga minu unistust
kus ei oleks teisi.
maihommik
mesilase lennust
kõikuma hakkab
rohus võilill
tuulest õunapuu vari
päikse soojast kirsil
oksal avaneb õis nii kaua
seda oodanud oled et
sellest rõõmust tihkuda
pisut hääletult võib
pärast pikka halli talve
et õitsemine
põsed õhetama lõi
meel seda hommikut
ahnelt jõi
Emadepäev
Emake mu kullakene
hõbehäälne linnukene
päevapaiste päiksekene
kuldse kuu tähekene
Emake mu kullakene
elulätte ojakene
sinitaeva pääsukene
põllu rukkilillekene
Emake mu päevakene
emake mu öökene
täna kõik on imeline
emake mu armsakene
Mõõtmatu on emadepäeva
ilu, võlu
palju õrnust ja armastust
sinna sisse mahub.
Jäämurdja*
pidin sündima jäämurdjana
aga ka jäämurdjal on kevadel
vähe tööd
kui linnukesed siristavad akna taga
ka linnukestel on oma tagasi tulekulennust
nüüd kõri üsna hoolega töös
et tutvustada ja meelitada ligi endale
uusi kaaslasi
jäämurdja suvel puhkab sadamas
pole jääd, mida lõhkuda
pole mida purustada
pole jäätunud vett, mida murda
aga linnukesed siristavad edasi
ja aina valjemini
et nende hääl kevadelgi oleks
valjult kosta
Emake laula mulle
Emake, emake
laula mulle,
lõõrita kui lõoke,
sinitaeva linnuke.
Ema, emake
laula mulle
hõbekeelsel, kuldsel meelel
päikesesooja südame..
Ema, emake
laula mulle
häälel tasasel,
õrnal helil nagu kannel
hinge puudutades.
Ema, emake
laula mulle,
lõõrita kui lõoke,
sinitaeva linnuke.
ärgata ei taha
sajab vihma
ärgata ei tahtnud
avada silmi see
olnuks kui ilmsi
minu pärast unes
õlgade vappudes
öösse nutsid
hääletult kurtsid
nagu lapsel silitasin
Sul kaua pead
mida teha ei teadnud
tundsin vaid nüüdsest
üheks meid seob
ka see valus silmavesi me
hing millega Sind ja mind
ennast öösel puhtaks pesi
õlgu silitades tasakesi