Sõnale hüüd leiti 175 luuletust
Igavene ärkvelolek
Mu põhikooli klassivend
suri eelmine nädalavahetus
ei suutnud ta kaista end
luulude eest, mis pähe mahtus;
ta oli skisofreenik
kes kartis teisikuid
kui klassis iga teine kodanik
kellega koolis kuid;
küllap elu endalt võtiski
kuna kartis võõraid kodus
alati paranoia esineski
enda tuppa luku taha kadus;
vandunud ta naabritele
kuidas nägi muste varju
ja et ta jääks igavesti ärkvele
tema kingades sellega ei harju;
kuulnud koputusi ja hüüdmist
tema nime ning terrorit
psühholoogilise sõjaga murdmist
tehti ja lubati rünnata ka naabrit;
taheti isegi tema .....
Jorupill Jonn
Jorupill Jonn see mossitas
ja hakkas ära minema.
Siis ta aga avastas,
et õues läks nii pimedaks.
Pimedust ju kartis tema,
tahtis olla soojas toas.
Ei osanud ta miskit teha,
hakkas nutma – istus maas.
Lapsed kuulsid kõva nuttu,
kurvaks muutus nende meel.
Jorupilli hüüdsid ruttu:
„Mängida ju saame veel!“
Jorupill Jonnil tuju hea,
lastega sai ta mängida!
Tantsisid nad väga palju,
hüppasid ja tegid nalju.
Jorupillil uued sõbrad –
enam ta ei jonni.
Naerab palju – lausa särab,
lastele teeb kalli.
Inspireerituna Heljo Männi „Jorupill jonnist .....
Teisikud
Olen elus, sest olen ettevaatlik
kui miski koju sisse tungimas
see öö ja hommik
võõras mind vaatamas;
läbi klaasi esmakordselt
kui peldikusse kõndisin
oli võõras nägu koridori ukse aknalt
tõtt tondiga seisin;
see polnud inimene
kui nägu ees kõver
mingi mustasilmne tegelane
tahab, et ma ta uus ohver;
lülitasin tuled välja
ja pimedusse end peitsin
pole vahet, kui on hilja
deemonist eemale hoitsin;
see asi koputas akendele
ja üritas ust murda
hüüdis perele
et tahab sisse saada;
vaikuses tagasi hiilisin
enda ümbrust uurisin
äkki seda irvet aknas .....
Sügismuusika
Hall sügisõhtu nagu mahe viiul,
kust helid pagend külma iili eest.
Täis vihmamärgi lehti laud ja riiul,
neid laperdades keerleb aknasse.
Ja viimseid pihlu rapsib äge vihur,
et koltund rohi rõõmu tunneks neist.
Las sügisõhtu jahenevad pihud
nüüd otsida mu palgeil teineteist.
Rusk udutekk vaob hiilides mu ööle,
sest hellitusest lummub hingelind.
Seon luigehüüdeid ussikirjaks vööle,
jääks muusika et tuisus saatma mind.
Sürrealistlik I
Ma jaotun vahel, visklen siia- sinna.
Kord aated ülevad, kord maoli maas.
Ja sellist rabelemist, laskmist minna,
ma olen pidand kogema nüüd taas.
Just olin orjakaupleja, kes ostis lillehingi,
neid sületäitekaupa kääpailt püüdsin.
Täis õitsemise ilu käisin ringi,
"Siit tuleb kuningas!" Nii hüüdsin.
Kord olin öökull kaarnakarja küüsis,
siis juba valge tuvi kõrgel katusel.
Ja kui mind psühhiaater analüüsis,
siis mõttes laulsin tema matusel...
Tean, ühtseks sulamine ei tee valu,
sest tahan olla tervik, mitte raas.
Just katsetan, kas tuld ja suitsu talun .....
PAIGALOLEK
Paigaltammujate sammul
eluunistuste püüded –
kadunud on ammu
lühitiivuliste hüüded.
Nooruspõlve tegudest
ei saanud kandev tala.
Omaenda eluteelt
sa libisesid maha.
Vahenditest polnud puudus -
malendeid ju küllalt.
Laiskusele kiitsid truudust,
ei nõudnud rohkem endalt.
Ehkki elus puudus vaev,
siis hetkeseis on sünge:
otsa saanud sinu aeg
ning tühjus matmas hinge.
Uus ajajärk
Ilma äärtpidi tiirutab
valvsalt üüratu lohe.
Aja hambumust ähvardab
muuta täielik kaos.
Tundmatuid teidpidi tulijaid
ehmatab sajandi ohe,
nad ootavad lõpmatust
suletud silmil vaikuse paos.
Jäämägi mureneb
vetevoo pilgaris tolmuks.
Laienev silmapiir
igatseb vabadust püüda.
Tippu ei ole,
on koskede avatud uks,
ainus pargaselt pääsenu
tulutult appi võib hüüda.
Elu ehedat värvi
jätkub vaid määratud ajaks,
sest pindmiste kihtide jäävus
on kahtluse all.
Kuristik annetab ohvrite hõikeid
sumbunud kajaks,
laviini kaob jäljetult
viimsena visatud pall.. .....
Sügismuusika
Hiiliv sügisenukrus
mus tiksub kui metronoom,
ta kulunud pendel
vaikust laiali laotab.
Tuulelaul pilvekukrust
ergult lippab kui metsloom,
viimsed lehed kui ended
raagund okstesse laotab.
Külmast lõdisev tohu
tuulepesisse voolab,
vihur pillutab oksi,
luigehüüdeis on rutt.
Katab nõlvad ja lohud
harmjas tühjusestoola,
rähni asemel toksib
vihma lõputu nutt.
Vaikus
On vaikuseski paju erinevaid hääli.
On hääli kurbi ja ka rõõmsaid neid.
On häälteski ju pisut vaikust seeski.
Kui kuulata, siis erilisi hääli kostub neis.
On kurbuses ju kuulda tihti kisa.
Kuid pigem vaikus kostub kõigest üle neist.
Ka rõõmustades vaikus vaikselt kisab.
Sa rõõmuhüüde kuula parem neis.
Maailmapilt
Värve segab muutuv maailmapilt
varjunurkade ampluaas.
Halli pliiatsijoonist näeb napilt,
kinni klõpsatab pinali kaas.
Pintslitõmme, ja kõrbest saab lamm,
hüüdu lajatab ehmunud tüll.
See pastelsete toonide sulam
silmakirjalik, lääge idüll.
Mitu erimõõtmelist tahku
üles sulatab värvide vool.
Kihid ükshaaval hargnevad lahku,
pildist alles jääb OREOOL.
Nägin suve nutuseid silmi
Nägin suve nutuseid silmi
tuul puhkus pilvedest pisaraid.
Päike taevakaare alt madalamale hiilis
päeva samm muutus lühemaks.
Linnud traatidel üheskoos laulsid
juba lõunamaad igatsesid nad.
Häälekalt ühe korra veel hüüdis
suvi, sügisele kätt ulatas.
Oligi minu hingest pühitud suvi
sügis on mu hingele lähemal.
Siis ma kurvastada ja igatseda tohin
mõtteid korrigeerin ja puhastan.
Mees ja Pepik
Mees kes ükskord istus
lepikus lehtede peal,
mees kes istudes lepikus
sepikut mugides seal,
nägi pealt
kuidas teine
mees peksa sai
kahelt kahupealt.
Lepikus.
Sepikuga sai ta
vastu pead.
See juhtus Tšehhimaal
ainuüksi sellepärast,
et tolle mehe nimi oli Pepik.
Püüdis see Pepik
haleda näljaga
püüda sepikut
lepikus
enda juurde hüüda,
ent sellega ta tegi vea,
et lepikus ta
sepikut püüdis.
Teda märkas kaks kahupead,
Pepik end tunnistas süüdi.
Saigi vastu pead see vaene Pepik
kohas, millel nimeks
lepik,
toiduga, mil nimeks sepik.
Mees kes e .....
Ema-isa silmatera
Laps on ema-isa silmatera,
laps on rõõmus, laps on elav.
Vahest nutulaul tal kõva,
see ikka appihüüdena kõlab.
Ema arm ja isa hool,
last on saatmas igal pool.
Olgu laps siis suur või väike,
ta ellu vajab ikka päikest.
Nii hea on näha lapse rõõmu,
kui tal naeratus on suul,
Südamesse jookseb soojus,
kui lapsed rõõmust kilkavad.
Lapsed on kõik nunnud, kallid,
ükski laps ei ole halb.
Halb võib vahest keskkond olla,
kus puudub armastava ema- isa roll.
Lapse kasvulava peab olema päikseküllane ja hea,
et ta süda ei tunneks kurbust
ja hirmu kogema ei pea .....
Unenäo unistus täituvas reaalsuses
Sa oled mu unenäo unistus
Mida maises elus näha ma saan
Sa oled mu unenäo nägu
Keda tunnen ja tean
Sa oled mu hinge võbelus
Peegeldus maailmade taga
Sa oled mulle kõik
Ka siis kui mu teadvus magab
Sest magades loodan ma sind kohata
Vahest südamest ohata
Ohata südame põhjast
Tunnete tulva
Trotsida sinuga koos maiset surma
Sest meie armastus elab eludeüleselt igavesti
Siin ja seal…
Ta elab koos sinuga ja minuga hingeääres ja selle põhja peal
Ta on alati meie käte vahel
Puudutuse sees…
Ta on sinu ja minu huulte soojuse leek
.....
Julge armastada
Julge armastada südames kevadet,
julge nautida kuumavat suve,
julge lehvitada lehesajus sügisel,
julge hüüda üle sillerdava lume.
Julge armastada kõike, mis Sinus,
julge olla igas hetkes nii väikses,
julge nautida soojust ja ilu,
julge hoida südames päikest.
- Tarmo Selter -
2022
Kaja
Tühja mahajäetud maja
aknas pole valgust- pime
tänav tühi leian aja
hõikan sisse ema nime
Pöördub nimi tühjast majast
mitu korda kõrvu püüan
tunnen ema nime kajast
veelkord mitu korda hüüan
Ema kordumatut nime
korrutades kostab kaja
majas pime õues pime
viimast korda hüüda vaja
Viimne hüüd on kajastatud
keegi pimedusest tuleb
tulek täpselt ajastatud
akna nime kaja suleb
Ema nimi tühjas majas
metsades ja laantes kõlab
iga kord kui hüüan kajas
mulle vastamiseks elab
Sa oled mulle rohkem kui vend....
Sa oled mulle rohkem kui vend,
tean Sinu kohta kõike,
isegi tabuteemad, ei tundu üldse ebamaised
omavahelises suhtluses
koduloomadki noogutavad nõusolekuks
et neile sobib,
meie omavaheline kooslus ja liit,
sest me harmoniseerume.
Sina valetasid.
Mina valetasin.
Me valetasime koos.
Me oleme algusest peale valetanud.
Eelkõige iseendale.
Ja kui täna tuleksingi nende sõnadega lagedale,
ei tunneks me neid ära,
aga miks siis teised haistavad kurja?
Miks ma olen mingi kahtlase hüüdnimega kirjatuvi su salakontaktide
listis?
Kes ma olen Su jaoks?
Kas ka sõbralistis?
.....
riputan vahelduseks mõned peotäied haikusid ja tankasid
varesekarva
ilm sulgunud krookused
päev otsa lörtsi
eest kuis ka ei otsiks silm
muud ei leia miskit eest
*
Augusti lõpp
narmendavate
tiibadega liblikas
teeäärses liivas
*
öö ümberingi
vihmast vettinud ilmaruum
muud ei midagi
ööl sellisel ei olla
tahaks keegi kodutu
*
mäe tagant äkki
sookure trompetihüüd
valusalt veri
talle vastu huikab see
õhtusse heledalt luikab
*
äkki kevadöös
pungade lõhki minek
verele meenus
hing ärgates leebub et
alles veel temas see rõõm
*
mõnel sügisööl
vaim eelnenud ajaga
otsib meis si .....