Sõnale hüüd leiti 175 luuletust
Kevad tuli
On kevadine päike
paitamas põske,
luues hetke nii värske,
viies ilma nii rõske.
Ta vaikuses hiilib,
saatjaks linnulaulu kaja,
lendleb okstes tuuleiilil,
eksleb lumisel rajal.
Vaatan ringi ja ootan
õhtust hommikuni,
et lõpuks saaks hüüda:
"Näe, kevad see tuli!"
- Tarmo Selter -
2022
Ma tahan välja oma elust.
Ma tahan välja oma elust,
ma ei suuda seda kutsuda enda omaks,
selles on liiga palju piina ja valu,
et üldse nimetada seda millekski elamisväärseks.
Tahaks karjuda, appi hüüda,
võib-olla, et isegi kedagi karistada või tagasi teha,
hüüdes:
"Miks sa teed mulle nii?!"
See on mu kõige põletavam küsimus.
Kas ma siis i s e lasen?
Miks?
Ma ei jõua, ma ei oska, ma ei saa
ega vahel ka
ma ei ole see entsüklopeediaga tüdruk,
kes teab kõiki vastuseid nagu viieline esireas.
Ja siis ma karjungi, et ma tahan välja, välja, väljaaaa...
mu elu ongi nagu .....
Kütuse hind VS rahakott
On see mustlase nõidus
et ka kütus kallim nüüd?
kõik, kes tihti sõidus
neil kostab kurbuse hüüd;
isegi minu rahakott
peab läbi närima
selle, kui hinnaks on sott
peaks uue kodumaa valima;
Jeff Bezos nimeks pole
ja mida meile tehakse
on ainult kole
ja kannatuse hävitatakse;
Olerex ja Circkle K
ma teid usaldasin ...
reetsite mind - okei
jala tööl käima hakkasin
Slava Ukraina
Varastel on pikad näpud
pikad ahnitsevad käed
varastel on tuumanupud
jõhkrad relvad suured väed
Läksid varastama taevast
võtma tükki jõest ja merest
tankist lennukist ja laevast
kostiks lennutasid terast
Läksid vargad silmad näljas
mõtteis juba jagamas
näpud kuldses viljaväljas
väiteis rahu tagamas
See turulkäik- kui poodisõit
justkui telliks väikse viina
justkui kergendanuks põit
kuid kõlab: "Slava Ukraina"
Metalli verd ja laipu kuhjub
tulgu aina- juurde mahub
iga uuem rünnak luhtub
kallilt saabub lõpuks rahu
Miks sa sõdid vene .....
Elu piir
Kostumas on sõjakära,
kauge kannatuste hüüd,
palju on langenuid täna,
kodu, kallis, kadunud nüüd.
Kõlab laske mitmeid kordi,
oigeid pihtasaanutelt,
mõlemalt poolt vaenujooni
elusid on lahkund veel.
Kas veel tõesti nõnda palju
hukkuma peab noori, vanu,
sõjaloomus katmas välju,
veel elus mõni kannatanu.
Sõjas pole armu enam,
on vaid vaen ja võigas piin,
elades veel ainult täna,
kust küll jookseb elu piir?
- Tarmo Selter -
2022
Taas Toompeal meeled valla
Taas Toompeal meeled valla,
seal hüüded jagavad
kui vahutavad laineharjad,
mis kalda poole laksuvad
Hingehädad, mured,
ühes pajas kõik
Julgem välja tuleb,
hüüdes: "Vabadus on võit"!
Autode sireenid
valjult huilgavad
Sini must valged lipud
tuules lehvivad
Kaua jaksab olla!
Kaua kannatab!
Kurbus läbistab hinge
Oh,taevas halasta!
Pastlad
Leidsin kapinurgast pastlad
vanad,ära kulunud
Vanarahvas rääkis ikka
vastlapäeva tulekust,
kelgumäest ja liust pikast,
lina kasvamise jõust
Pastlad meenutavad viiske
vanast ajast käidud teil,
heinamaadel tehtud käike,
samme raskeid põllumail
Las kapinurgas konutavad
vanad,väsind pastlad nüüd
seniks kuni kätte jõuab
Hõissa!
Meil on vastlad, hüüd!
Luumurd
Haaremnaisega suhte leeki lõi
ühe brünetiga, kelle kratt mulle tõi
nüüd uuel aastal õndsust tundsin
paraku nii lihtsalt seda arvasin;
kui läksime uisuväljakule
hüüdsin talle "Tule - tule!"
ta pole ammu uisku kandnud
jääl libistada vähe julgenud;
kukkusime mõlemad
jalad olid valusad
aga ta puudutus nii erutav
voodi minna temaga on kummitav;
tibil on nii lihav mõnus tagumik
saada auku pole kannatlik
mõlemat osapoolt musitan
pistan näo prakku ja väristan;
oma sülle istet pakkusin
ta kukkumisega pistet tundsin
käis raksatus läbi
halvas va .....
Väike maimuke
Enneaegu tahtis tulla
ilmale väike maimuke
Uudistama suurt maailma,
endal silmad kinni veel
Hääl suur ja kõva,
veel ei hüüdnud,Ema!
suur tahtejõud
ta välja tõukas üsast
Kuid enneaegne väike maimuke,
pidi kosuma veel veidike
Inkubaatoris tal ase soojake,
ööd ja päevad valvas
ema silmake
Surnute külaskäik
See on kaunis öö pilvede taga
ning ikka veel ma ei maga
sel pühal ööl
kus võlurid on tööl;
olen saanud oma õnnistuse
üliinimese võimaluse
sündinud teispoolsuse valvuriks
elava ja surnu teejuhiks;
mu voodi kõigub
külm õhk ringi liigub
ei näe toas midagi
lauskpieduses oma ninagi;
mingi hääl kutsub
toas ringi astub
tean see pole uni
see viib mu transsi;
näen midagi alget nüüd
tuleb ta suust hüüd
kas see on mu vanaisa
kes mu ees üksi ei seisa?;
tal on pärandus teistega
kellesse suhtun veel leinaga
nad jätsid lapselapstele laeka
puu alla s .....
Homme sa tuled
Juba homme
Pühin silmist
Talveune unise
Letargia
Juba homme
Näen su silmis
Suvesädemete voogu
Juba homme
Tuled avasüli
Ootan sind ju seal
Oma kallis kohas,
Liivamägede peal.
Kaasas kivi, mille tõid
Mul kaasa kinnituseks
Suureks, et me oleme
Üksteise juures
Siis kui kireb kukk
Või loojub päevakiirte valgus
Meie jaoks
On kõik see alles algus.
Algus tundes, algus mõttes
Tundes sinu hinge varjatud teid
Minu jaoks sa oled,
Universumi parim leid
Mis tähevöös säras!
Ilmatum…. mõõtmatu
Valgus ,öö pimeduse
tagant leidsin sind ja sinu hinge
Enne sed .....
Suvi-Sügis
Suvi keerutab sügise ümber
maheda tuulega silitab
Säraval pilgul ja naerusuiselt
sügisele silma pilgutab
Hiline jaaniusski rohus
sekka laternat vilgutab
Sügis lehti rebib puudelt
suvele kõik kingib need
Sügis suve hala kuuldes
meel tal muutus nukramaks
Suvi mõned päevad saigi
kingituseks sügiselt
Ja siis oma võimsa väega
pühkis suve sootuks teelt
Suvi jõudis vaevu hüüda
Soovin kannatlikku meelt!!
Kui ma Tšernobõlis käisin
Ühe põlvkonna õnnetus
on uue põlvkonna naljaks
katastroof Ukrainas on meile see õpetus
sinna kuluks eksursioon marjaks;
küll on maha jäetud asulad huvitavad
surnute hinged hoonetes kummitavad
loomad seal vabalt jooksevad
ja on kodanike, kes endiselt seal elavad;
läksin jõest kalu püüdma
üks raputas uimede asemel koibi
giid asus mu nime hüüdma
sest mu taga oli paljas mutandist tibi;
hiljem olen teel tagasi koju
reisi ajal on minust saanud paps
sellest on mul jutustada palju
süles rohenahkne sabaga laps
Minestavad neiud
Igal ajastul on minestanud neiud
Kui sajand tagasi võis teha nii kokett.
Ta kätele siis püüdis noormees või ta peiu,
sest liiga pingule sai tõmmatud korsett.
Kuid täna neiu hakkama saab ise.
Kui silmis näljast mustaks läinud pilk,
sest kaloreid on liiga vähe tema söögis
või oli pidu olnud vägev, peas on kilk.
Ja kui ta kukubki siis minestanult maha
Ei torma püüdma teda ükski noormees nüüd
Sest silmi telefonilt tõsta nad ei taha
Ja kõrvaklappidest ei tule läbi neiu appihüüd.