Sõnale igapäeva leiti 50 luuletust (pop)
õnne
siilike väike,
lilleke, mu päike,
õnne sul olgu,
juurde veel tulgu,
õnne sulle ma soovin,
luuletada vaikselt proovin,
kinki mul sulle pole,
ära mind seepärast väga suge,
kuid saadan kallistusi sulle,
miskit muud ei tule pähe mulle,
või siiski veel musi või kaks,
see oleks igapäevane taks,
loodan, et see ei lõpeks,
läbakäega vastu mu nägu - LAKS!
ööst öhe
Tähistaeva valgus kahest kehast ühe voolib
Igihaljas tunne tantsib ümber naba tiire
Argipäeva meenutavad uinund riided toolil
See on meie aeg ja hetked. Austagem neid viive.
Õhtu laulab rahu, poosid ühinevad palveks
Vaikus keset linna. Ainult süda rütmi tuksub
Paljas ihu hinge manu pelgamata talve
Olin sinu, olen sinu.Tule, ma ju kutsun.
Päiksetõus ja tunded teineteise kaisus õrnalt
Uue päeva vastu võtab armastuse soojus
Lähed igapäeva, tööle, lahkumata kõrvalt
Meie tähed meie taevas. Loodan, nad ei looju.
Heliriin Puistamaa
Kurbus on igaveseks minus
Kurbus,mis kunagi oli mulle võõras
on nüüdseks saanud mu igapäevaseks sõbraks
kõndides kilomeetreid,miile kaugemale tunnen,et miski jälitab mind endiselt
tema nimi on kurbus ta ei ole kuhugi kadunud ta on otsustanud siia jääda
kuni minu viimaste elupäevadeni mil ma lõplikult lahkun siit ilmast.
Ärgates iga hommik
Iga uue päiksetõusuga
tunnen et miski on endiselt mu kõrval
see on kurbus mis on igaveseks minus
ma ei saa tast ennem lahti kui olen surnud
sest kurbus on igaveseks minus
Kodu
Astud sisse ärevuses,
uudishimust pakatuses.
Vaatab vastu vanaema
igapäeva harrastuses.
Loodad sa, et vestlete
hoopis ainult passite
ehk ta lihtsalt pelgab
ammust last ta salgab.
Vaikselt kostub tema vigin
muidugi ta sule sihib.
Taas sa kole, loll ja paha,
iial ei tee nii kuis tahab.
Taas sa nukralt noogutad,
tema sind vaid pahandab,
lahkub siis, et minna
tore on taas kodus olla.
Õnn... väike soovitus... eluks...
Õppides armastama ennast,
Alles siis oskad armastada
Oma ümbrust.
Armastades ennast,
Märkad paremini ennast
Ja armastades teisi
Märkad paremini teisi.
Unusta negatiivsus
Loo enda südamesse usk
Võta omaks positiivsus
Ja iialgi sind ei rõhu tusk.
Andesta kõik mis oli valus ja halb
Jäta maha minevik ja kõik mis oli halb.
Kuid jäta meelde kõik õppetükkid
Mida su elu sulle õpetama tükkis.
Ja nüüd mil sa oled õppind,
Siis ainult olles aus ise enda vastu
Saad sa olla aus teiste vastu
Õpi ära tundma kogu positiivsus
Ära lase mõjutada negatiivsuse .....
Müügimees
Igapäevaselt ma müün reklaami
nii palju just, et olla müügikunn.
On igal firmal sitaks kraami:
kuvalda või siis augu ette punn.
Kolm viimast müüki olid eri tuusad:
ankur kutile, kel oli lekkiv paat.
Siis mükoloogile sai müüdud suusad
ja aiandisse tavaline naat.
Mul muidugi ei ole ambitsiooni
poliitikas või olla tšilliv täkk.
Karismata müün kallilt missikrooni
ka eidele, kes sajand varem oli näkk.
Ehk proovin kätt veel mõnes vallas,
no näiteks ujumises olen hea.
Tean intuitiivselt kohe kus on kallas
ja lõhnast tunnen ühiskonnas sea.
Proovida võik .....
Uusaastatervitus
Päikest, tervist, vitamiine, rohkelt puhast vett
Gurmaanlikku- ja lapsepõlvemaitset
Ma soovin Sulle sellepärast et
Su hing su kehas kurja eest saaks kaitset
Et pakasega kõigil oleks kohta minna sooja
Ei kukrud ega jalad oleks paljad
Vaid nii saab läbi igapäevatöö meist kõigist looja
On argipäev täis edu, rõõmu, nalja.
Ole ikka sama tubli
Kallim, sõber, laps ja töömees
Kui Sul endal nende tugi
Iga raskus tundub köömes
-Tiina Nuum-
monotoonne argipäev
Väsinuna argipäeva monotoonsest vaevast
kõrbes otsin merd ja püüan leida oma laeva
higipiisad oma aega leemendavad näos
andke juua...janusse end kukuvad kõik käod
tülgastunud igapäeva monotoonsest jutust
kõrbelilled viimast janu joovad õhtu nutust
vihm end peidab pilve taha..alla miks ei saja?
kuivab lill.ja puu. ja leht. sest armastust on vaja
liiga palju jõgesid on vooland elumerre
liiga vähe elu jäänud Elusale verre
liiga palju õisi langeb janusena maha
väsinuna ei saa joosta silmapiiri taha...
Heliriin Puistamaa
Kadunud lapsehing
Kuulata kuis kadunud lapsehing hüüab hiirvaikselt
Tahab ta rääkida elust mille kaotas kaheteistkümneselt
Ei suuda ta jutustada rohkem kui vaid napisõnaliselt
Aga sedagi üritab teha kiirelt ja lahkesti avameelselt
"Oma lapsepõlve veetsin inimtühjas elamurajoonis
Polnud naabreid ega kedagi kes aitas mind selles situatsioonis
Elasin vaid ühe kasuvanemaga kortermajas pruunis
Kus iga kord kuulatasin karmi hõiget TEMA hääletoonis
Mitte kunagi elus pole ma tundnud enda majas koduselt
Olen saatnud tihti mööda õhtuid mis lõppesid katastroofiliselt
Silmitsesin justkui .....
erinevad inimesed
Igaühel on erinevad mälestused
kuid kõik nad on inimesed.
Igaüks on inimene
aga nad on kõik erinevad
selles külas on palju erinevaid inimesi
erinevatest nahavärvustest,
erinevatest riikidest.
Kuid neid kõiki koondab üks soov
olla enda kodus,
kuid nemad ei saa enda kodus olla.
Nad tunduvad kahtlased
kuid nad ei pruugi seda olla.
Neil on teised kombed,
kuid mina ei saa nendest aru.
Ma kardan neid,
kuid ei tea mille pärast.
Nad on ju lihtsalt inimesed.
Inimesed ei taha neid siia,
kuid olen kindel, et kui nad ära läheks
siis neid igatsetaks tagasi.
Nad on saanud .....
Illusioon
Igapäev ma aina rohkem endas kahtlen
Ma materdan end maha,
Teen endast kellegi, keda keegi ei taha.
Mu mõistus ütleb, see olen ju mina
Enese ebaperfektne täiuslik versioon.
Kuradi käest kuulen aga enam
"Unusta see illusioon".
Nii ma uskuma olengi hakanud,
End armastamast lakanud,
Omaks võtnud kõik süüd,
Igapäevaga aina selgemaks saab nüüd,
Mida tegema pean,
Et heastada kõik enda tehtud vead.
suured väikesed lapsed
noor naine kel pilk muretu
nagu polekski lapsi temal
ei tea kuis kodu on unetu
ta pole soovinud olla ema.
külmkapis on tühjus pilgatu
pole kunagi neil kõht täis
sisemuses sõnatu on igatsus
nad pole rõõmsat päeva näind
ema ei ole neid vaatamas käind.
hingelt on katki nende olu
närvisüsteem löödud puru
vihane igapäevane meeleolu
lapsemeelsusest jäänud rusud
pisaraid endasse siin surub
laps kelle kodus olemasolu
on emale madalam kui muru.
sellised inimesed ei vääri head
kes ainult lunivad laste näol abi
rahalisi toetuste numbreid sa tead
nende .....
Kohtupäev
Soolikad ripuvad puudel;Soovitan; Kihuta Kuule; Siin läheb käest;
Iga Päev Kurdid Lobisevad nii kõvasti;Et oluline meelest läeb
Vaid tähelepanelik Kuuleb tugevnemas sireene-nii ida kui lääs
Otsast lendavad käed; Sisse veerevad väed;
Põleva linna suitsust Pimeneb Päev; Tõmba Tagasi; MIDA SA KA NÄED?
Pane Teler KINNI Ma ütlesin! Muidu süütepudeliga ise su küünla SÜÜTAN Siin;
Põrgu leekides,Mošeed- kirikud, papid pilastatud lastega madalas hauuas tihnikus;
Viimsed pasunad juba kõlavad, Kohtupäev; on Käes; Liitreid verd ja laibad põrandal;
Mis Positiivsus?!Sina .....
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
inimkogum
ühel juhuslikul hommikul see juhtus
lagunesin spirituaalselt täiesti koost
südames oli momentaalselt elutuli kustund
säilitamata endast ainsatki iseloomujoont -
maailmaga võidu... põlevana ajaliiva joost.
pilkudes peegeldumas eksisteerimine sisutühi
monotoonseid igapäeva liigutusi tegev väliskest
segadusttekitavate tunnete ajendil ajulühis
medikamentide abistavas vangistuses mõtetest
vabanemiseks... et neist saaks möödaniku süsi.
----------------------------------------------
kuidas.. kuidas see juhtus... korrutades küsid
kliinilises sisemises koomas masinat .....
Su maja seinad on klaasist
Ma
Jah ma kõnnin mööda seinu,
sellest ajast saadik kui vaatasid telkut,
oli elu täis veidrust, üks ütleks seiklus,
teisel lihtsalt arengu peetus, ja see ei lõppe,
see infiltreerunud me igapäeva kõnne,
Saavutanud mõttelise mõõtme,
kogu populatsiooni üle võime,
Nüüd siin sõimes tõsidust ei märka,
pshühioosi hoogudes haru harva
fookusega näkkab, ja siis panevad ka härga,
tähelepanu ees kõigil värdjana vaja ju näida,
tehke pilti, kuidas mu aju läks rikki,
viibin oma närvide piiril niigi, tahan kuuluda,
igasuguse moraali selle nimel unustan,
olen haige, .....
kõiketeadja
ära tule arvustama minu tegemisi
kui ei ole tundnud raskuse kaalupomme
mis igapäevaselt mu keha koormavad
keegi pole samasugune ju meist homme.
ma ei kavatsegi laotada ennast ribadeks
oma olemasolu et oleks see kõigile nägemiseks
lihtsam on ju lugeda teiste eksimusi vigadeks
selle asemele et oma asjadele sa läheneks.
ära tule võtma sõna minu suhtlemistel
kui ei ole kõnetanud isiklikult sa mind
ning pole olnud osav mõtete lugemistel
et ei ole kutsunud ma oma ellu sind.
ma ei kavatsegi enam alla vanduda neil
tühistel tülidel ja valedel arusaamadel
pole midagi ü .....
Õhuke Joon(2)
mida ma ikka unistan,kauua ma selle maailma pahu pooli ise ei tunnistand?
Nõnda käike uuristan,seal kus eelnevad teadmised olid mind juhmistand,
aastaid infot, mitte midagi kasulikku,mängivad nad bingot,
sügavad ikka hõredat tagumikku, pettus kõikjal kus ma lähen,
särast pimestatud tähed, arusaamata sellest, et sigareti suitsust hääl
on kähe, Lapsel kordus-kasutuses mähe ja see paha hais
sigareti suitsuga ka ninast ära ei lähe,arulagedus,
kogu selle toodetud rämpsu tarbetus, tõde rääkides
muutud kardetuks,justkui tulnukas kes oleks esimest korda inimeste keske .....