Sõnale igatsusest leiti 17 luuletust
VAID SULLE!
1) Sa tulid kui soe tuul,
kaasa tõid kõik ilusa.
Sa läksid kui külm tuul,
kaasa võtsid kõik ilusa.
2) Kuid tea,et südames
sa oled mul siiani.
Tunded on siiani hinges,
unenäos oled sa siiani.
3) Need ilusad säravad mälestused,
päevi vaid helgemaks teevad.
Need tundelised ja kaunid unistused,
kaunid meloodiad õhtuid soojemakas teevad.
4) Miks pidid mu juurest minema,
ning alles jätma vaid mälestused.
Miks jätsid sa kõik ilusa,
ning ei võidelnud armastuse nimel sa.
5) Vaid sinu ilusad sõnad,
vaid sinu ilus hääle kõla.
Vaid meie koos loetud luule r .....
Kollane kuu
Ma igatsevalt vaatan kollast kuud,
ta tundub täitsa oma.
Ju näinud sünnist saati seda kuud.
Ma igatsevalt vaatan kollast kuud,
mis vahel väike, vahel aga suur.
Kesköösel süda igatsusest kurb.
***
Kus oled, kuu, kus oled?
Ma täna sind ei näe!
Ei paista sinu helget palet,
kõik pimedaks on jäänd..
Puud, tänavad ja rajad,
mida ennist näitsid sa..
kõik järsku tundub vale
kõik järsku tundub vale!
Sind enam siin ei ole
ja mind enam pole ka.
Kirglik seikleja
Ta uitas kaua üksi, kuni tabas, et tegelikult on tal palju sõpru.
Teda saatis hoolimine, armastus ja üks lõputu seiklus.
Ta oli kannatlik ja ta nautis iga hetke oma elust ning oma raskused kirjutas ta ümber ühte õpetlikku juttu.
Ta viskas mõõga põõsasse, jättis võitlemise ning nägi sihti hoopis kõrgemale... ronida mäe tippu.
See polnud võimatu tal sinna ronida, kuid selleks oli vaja palju enesesse usku.
Nüüd kirjutab ta igal õhtul .... peen sulepea kribab valgele paberile tindist sõnu .... maailma ilust, puhtast rõõmust, armastusest, igatsusest, lootusest ja m .....
Imeline jõuluaeg
Jõuluajal avanevad südamed
nagu lilleõiel, kui soe päikesekiir
teda puudutanud on.
Jõuluajal rahu ja vaikus
on rinna sees,
nii leplik, nii leplik on meel.
Jõuluajal väike kurbus
liigub ringi veel
ja igatsusest pakatav on meel.
Jõuluajal on täitumas
hing ja süda rahuga,
on vast imelised jõulud need.
"Põleta kõik mu kirjad" filmi vaadates
põleta kõik mu kirjad
korduvalt olen nii öelnud,
nii sulle kui talle
milleks neid igavikku kaasa vedada
kui mõttelendki saab sellega hakkama
kui hommikuti kirjutusmasina taga
toksid oma igatsusest tulvil kirju
ja mõtled emotsionaalsete piinamisriistade peale
mis sind viivad eemale
igapäeva argimelust
jah, pisarate pärlitest saaks teha endale kee
isegi neid müües miljonäriks võiks saada
kui see oleks minu eesmärk
kurbuse kaudu rikastuda
või täita nendega metsatulekahjudes hukkunud florat ja faunat
kes justkui piiskade aurustumise saatel
ootamas on uut päeva
.....
Tunnen tugevat sidet emaga
Tunnen tugevat sidet emaga,
kuigi ei ole kunagi juhtunud teda nägema,
ainult muinaslugusid pidanud kuulama,
vales ja tões elama.
Vahest oksal siutsunud kui linnuke ma,
kel pesa on läinud kaduma.
Vahest kõigest hingest kui hunt
kuu_peale ulgunud ma.
Aja kestel läeb kurbus kaduma,
kuid hing jääb igatsusest leinama.
Mõnel hetkel jääb aeg peatuma,
laseb mõttevoogudel lennata.
Ema, Sa oled mul tundmata,
kuid südames tugevat sidet tunnen Sinuga...
Mõned read Lembitule
Lembit!
Su Vanaisa tsükkel on huvitav, ent mitte inimeste jaoks, kes elavad oma igapäevast elu. Minugi energia kulub täna suuresti elavale elule laste näol.. Hilispuberteedieas sündinud küsimustele ma ei otsi täna enam vastust. Tegin seda gümnaasiumi lõpuklassis ja ülikooli paaril esimesel kursusel. Noore Wertheri kannatused on jäänud nüüd juba kuhugile valgusaastate taha. Ei ole võimalik hoomata miljardite valgusaastate Universumit, selles toimuvat.
Aru saada singulaarsustest ja Jumalast. Laskem neil toimida selliselt, nagu nad meile antud on. Meist ei sõltu siin mitte mi .....
Igatsus
Sind igatseda on privileeg.
Nii näib, et oluliselt pikeneb aeg.
Ning see tunne küll kõrvetab,
on tunne – aeg sootuks otsa saab,
kuid ei suudaks iial sellest loobuda…
Lasen sekunditel, minutitel, tundidel koonduda.
Ei väsi ootamast, mil
mu silma vaatab su silm.
Hoiad sama tugevalt oma pilku minul,
kui tugevalt oma käsi ümber minu ihu.
Ümber minu ihu, mis on kõrbenud…
Kõrbenud ihast olla andunud,
ihast Sinu keha järgi, mis mandunud.
Mandunud igatsusest olla mu käte vahel…
See kõik on justkui looduse poolt ettenähtud.
Ma näen ja tajun, kuidas minu läheduses .....
Päästa mind
Ei suuda leida rahu sinuta
mõtlen kuidas magad üksinda
ei suuda peale valu tunda ma
mõtlen ainiti et ei suuda sinuta
tahan elada
uuesti olla sinuga
aga ei oska aega keerata
saan ainult tulevikku uskuda
tunnen kuidas valu jälle pigistab
igatsus taaskord kägistab
ma ei taha ärgata
ei suuda uskuda
päästa mind !!!
Päästa piinast ja agooniast
valust ja igatsusest
anna lootust jälle uskuda
mu meeleheide on kui vangla
pimedus mu enda ehitatud müürides
su häält ootan kuulda siin
et mind päästaksid .....
Kärbsed
Kustutan tule, lambipirnis hõõgub
miski oranžikalt ja kustub.
Siin pimedas toas tunnen end löödult,
lendab kärbes aknaklaasi vastu.
Ma ei küsi, kas ta sai haiget,
sest peagi uuesti ta seda teeb.
Me, inimvared kõik igatsusest haiged
ja mõte sellest meid haigemaks veel teeb.
Me nagu kari kärbseid lendame
ja lööme end vastu teiste laotud seinu.
Ja mitte ainu - korduvalt leiame
end läbi elamas kord tuntud leinu.
Me sumiseda terve öö pimedas toas
ülimalt valjusti võime
mõistmata, kui naeruväärne olla saab,
teha end kuuldavaks püüe.
Kedagi ei huv .....
Meelespidaja
Sa mõtlesid taas mulle
ja helistasid, mil ma seda vajasin.
Ma rääkisin igatsusest sulle,
aga telefon liialt kajas.
Sa ei saanud küll kaua rääkida
ega igatsusest kõnelda.
Ma igatsen sind,
kuid on parem, kui ma ei näe sind.
Tahan jõuda selgusele,
panna punkt suudlus pelgusele.
Olla ja armastada
ning suhtumist karmistada.
Meie õhtu oli meeldejääv
ja ka järgmine päev.
Sa jälle lahkusid kaugele
ja ka pisar langes mu palgele.
mälestus
Ma mäletan su moosilõhnast mekki
ja igatsedes hammustan nii huulde
kui oleksid, siis küllap mina tekki
sul´ peale laotaks Une-Matit kuuldes
vist nägid minus mõnikord sa vaenlast
kui rippusin sul liiga palju üll
nii läksidki ja minu oma kaenlast
sa viskasid. Eks vähesest sai küll
kas minagi sul` tulen vahel meelde?
ja igatsusest meel on süsimust?
eks hammustad ka sina tunded keelde
kui vaikus palub järgmist küsimust.
(Heliriin Puistamaa)
Virtuaalsuse pohmell
Väljamõeldud inimeste
väljaöeldud mõtted
mõtlemata tegemistest
tehtud ülesvõtted
kujutluste kuningriigis
virtuaalses keeles
südaöises unistuses
õhulosse teeme
punapäisest tulehargist
malbeimaks blondiiniks
äbarikust mehepojast
lihastes atleediks
muundumine, moondumine
lihtsad hädavaled
teostamatu tegemine
olematud pahed
igatsusest joobumine
peas on silmaklapid
tõsielust loobumine
aga aega napib
Reaalsusesse ärkamine
süda veidi hell
printsis konna märkamine
tunnete pohmell
Gailys