Sõnale igavene leiti 98 luuletust (copied)
Armastus südames
Armastus on suur tunnete keeris südames
Armastus on põletav leek südame peal
Armastus on kuumad pisarad põskedel
Armastus on liblikate mäng südame peal
Armastus on lõõmava päike taevas
Armastus on öötähti pillav kuu
Armastus on piinavad südametuksed
Armastus on mahlast nõretav puu
Armastus on elu igavene osa
Armastus meid hoiabki elus ju.
Armastus
Armastus puhkeb
kui lilleke rohus
Armastus särab
kui päikene taevas
Armastus ohkab
kui süda, mis vaevas
Armastus armu jagab
kui hellitav ema
Armastus ilu loob
kui imeline kevad
Armastus tõuseb ja vajub
kui päikeseketas mere piiril
Armastus on ja jääb püsima
terveks eluks
Armastus ei otsa saa
Kuumas päikses kuumalt süda põleb.
Kallis, kus Sa viibid, kus oled?
Kuumalt põletab mu süda täna,
igatsusel kohta pole enam.
Öises taevas mõni täht veel vilgub,
taevast kõrgemale upitan oma pilgu,
otsin taevatävte,
mis minule vaid vilguks,
kasvõi üheksainsaks silmapilguks.
Väga külm talv
Külm keerutab lumehelbeid tuules,
Kõrvetav külmus, nagu jääs külmkapp.
Puud küürutavad raskete mantlite all,
Talv tantsib looduses oma külmavat tantsu.
Külm hammustab, kui sammud välja astud,
Igast hingetõmbest saab aurav nuustik.
Jõed tarduvad, jäätuvad, kui aeg peatub,
Valge vaip katmas maad, lõputu külmiku suutäis.
Igavene talveöö, täis tähti säravaid,
Külmakraadid madalamaks kõiguvad.
Aga südames soojust ja lootust peituvad,
Väga külm talv, kuid ilu ei haihtuvad.
Ingel
Ingel, mässi oma tiivad ümber minu
võta vastu mu hing
tahan olla sinu
sai läbi see igavene lahing
ingel, mässi oma tiivad ümber minu
et saaks uue võimaluse
ingel, tahan olla sinu
seda ihkan, kingi mulle oma helluse
ingel, mässi tiivad ümber minu
hoia mind sellest patusest maailmast
tulest, veest ja vasktorudest olen läbinu
on soe su embus pikast külmast
vaatad mulle silma, olen see üksainukene
vaatasin vastu, olen su ees pisikene
tõuseme õhku, et viia mind kaugele
ingel, saada mind teele
Kallis naisuke
Hommik,kallis naisuke
keetsin kohvi sinule
Vara askeldasin juba
kohvilõhna täis on tuba
Ise küpsetasin koogi,
mis mul kord sa õpetand
Sinu lemmiklilli täna
toon sul suure sülemiga
Las ma täna teen kõik ise
oled tragi olnud mul
Juustesse seon paelakese
tean, see meeldib sulle küll
Kardinate vahelt piilub
hommikune päiksekiir
Mulle tuttav on see tunne
kogu aeg sa olnud siin
Tuul tasakesi lükkab lahti akna
õrn oled olnud kogu aeg
Sinu vastu armastus ei iial lakka
auravat kohvi nüüd rüüpama hakka!
igavene armastus
Esimesed pilgud -
kui nägime teineteist
armastuse tuli vilgub
leidmaks pimeduses teid
kuhu ühine rada viinud
avastama tundeid meid
südamega nägema üksteist.
Sametiselt pehmed ja soojad käed
soojendamas hinges üksilduse jääd.
Hoida Sind -
läbi kõigi raskuste
mõtetes alati lähedal
muredesse sattudes
pisarate vihmas astudes
koos meid üheks lähendab
tervet maailma mul tähendad
pannud tundma igavest õnne mind.
Igavikuks loodi -
meie koosolemise aeg
inglite poolt Su naer
särad tähena kui pime
minu suurim unistuste ime
unenägudena tunduva .....
Mu sõber
Leegil
pole armastust.
Tulel on vaid süda,
mida räsib kurvastus,
muudab sisuks tuha.
Jõud ja vägi hukkuvad
vastu tuuleklaasi,
liblikana nukkuvad,
nägemata aasi.
Tundeil
pole vabadust.
Vetel kõigest vool -
ta tegemistest sõltub ainult
kulus liikuv pool.
Kui on kaldad kinnised,
ägab kuivand maa.
On su meeled vindised,
neid avada ei saa.
Mõtteil
pole lennukust -
neid kannab puhas õhk.
Lämmatavat palavust
taastoodab umbne põhk.
Viidad kokku jooksevad,
kui rühid kiivas rada...
Su luuad tühja pühivad,
et teekond unustada.
Juurtel
pole julgestust.
Maa .....
Mul hetkes lein on igavene...
Mu Kallis Päiksekiir ❤
Mul hetkes lein on igavene...
Mu süda murdub iga hetk...
Kui meenub... terve elu ????
Pühendatud Stefanile ❤
Sa paitad põske tuulena
Ja katsud vihmapiisana
Sest sünnist saati - vaba hing
Nüüd lendad, justkui taevas lind.
Nii kerge, elav naerupall
Sul meretuulest hingehäll
Sind kiigutamas lained käivad
Sul kadunud kõik maised vaevad.
Ma kuulen iga hetk su häält
Sa minu hinges igavesti
Mul meenub sinu vali naer
Ma olen üksi - kahekesti ❤
Sõda ja rahu
On sõda läbi
saabunud on rahu
kuid küsin kas ehk iial
on see üldse võimalik
et kaotajate leer
saab mingi
saab võitjate käest milgi
rahu
Saab siis ehk
võitja tohtinud on kõik
saab siis ehk
võitja võinud on
ja võtnud on ka kõik
kuid siiski ära endasse ei mahu
saab siis ehk
võitja paariaks pööranud
kui võitja hinge igavene rahu
no mitte enam kuidagi ei mahu
siis võitja pööranud
on võidud kaotusteks
Sõja kaheksas päev
valgus tuleb ikka
taeva alla
ka siis kui ilmas
enam pole rahu
kergest kevadpilvest
oled lahus
päikse poole läbi kõdu
tõusvast sinilillest
elust endisest vaid
jäänud järgi tolm ja praht
põlemiste tahm
olemise miljon kildu
hing valust hirmust
päevi ja päevi vaid kiljub
*
suu on hakanud
öösiti igavikult küsima
mis on aeg mis inimene
kas Jumala
sisse- ja väljahingamine
milles arutult viibime
igavene olemine
hea ja kurja piiril
hele päikse kiirist
*
linnatäis poisse on juba
militaarkrematooriumis
tuhaks põlenud sealsamas
.....
armastus igavene
Kuidas väljendada armastust
kui tunne nõnda suur et
sõnadest jääb ka väheks
tühjaks olen varastanud taevasuu
alla toonud kõik universumi tähed
päikesekiired põiminud juustesse Sul.
Kuidas väljendada igatsust
mis hinge närib mul seest
kui puudub Sinu lähedus
soojust täis mu kõrvalt
inglipisaratest kaelakees
on unistused peidus
millest mõtlen õrnalt.
Kuidas väljendade õnne mis igavene
mida Sinuga jagada on mu ainus soov
armastusest õide puhkenud on punane
roos mis hoidmas meie kooslust koos.
Taevaväravad
Taevaväravas valvavad inglid.
hingedele näitavad teed.
Igale hingele seal küünal põleb-,
kustumatu ja igavene.
Taevalael ei ole põrgut,
seal on vaikne, tasane,
koduks kurvale hingele,
maapealsest põrgust pääsenuile.
Taevas tervitavad inglid,
rahuriiki algab tee.
Lein ja nutt jäävad maa peale alles,
kauaks piinama südant veel.
verigi ei küsi
seda polegi nii vähe
kui hing on justkui ema
nii maa kui elu ligi
tast voolab päeva
õrnus hellus
kaob päevast pelgus
tund endale saab juurde
kõrgust aina värvi sinist
sind haarab kõige embus
verigi pilkavalt ei küsi
milleks sulle säärane
lembus arutu hullus
selle igavene kurbus
Plikana
Sa puhtevalgusena
mu päeva tulid
kui juuni valge
õites palav juuli
pilk kaua otsis
poiste seast
Su silmi huuli
neid hetki palju oli kuumi
kus patja nutsin
et suu Sind suudlemata
jätta suutis
öö piinaks muutis
Sa vahel nüüdki
päeva valgusena tuled
kus kestab edasi
me igavene suvi
haiget tegev juuni