Sõnale igavene leiti 86 luuletust
Loovuse Loovutus [3]
sest, sulg on surmavam kui ükski relv, kõne sees, mõtte lend, mis võtteks teeb,
kui kõrben nendel sütel, kui püüdlen, et kostuks sinuni mu hüüded, mu süü see,
et ei oska samastuda, et ehk ei oska vabalt tulla, ehk ma olen nii nartsisist, et teid ei kuuland?
Kui pillasite oma kulla, mu jalge alla trampida mutta? Või ehk polnud mus piisavalt,
ehk olidki igal pool vaid pisarad, mida nõnda kindlalt siin iga sõnaga visandan,
surematu ja visa ta...soovin vaid olla auväärne isa ma,visata inimkonnale sitta ka,
et neid pimestada, ma ei saa-ma ei tohi, kuidas pärast pojale silm .....
Vihma nutt
Vihm nutab akna taga,
pisaratest märg on aknaklaas,
minul aknalaual küünal põleb
-igavene.
Ammu ladistasin nutta minagi,
kui akna avasin ja jälle sulgesin,
-ei näinud kedagi,
tige tuul vahest aknaluuki rebis
ja viis tantseldes räti minema,
mulle uudise,tõi paha endega.
Vihmake,kas minu pärast nutad,
ja valad raskeid pisaraid,
või kurbi mälestusi aknal,
tahad pesta vaid.
Ma hoian sind mu kallis
kui tuju sul halb ja kehv.
mu kingitud mänguasja
sa kaotasid.
Ma korjan su üles, kui langed,
et sa teaks kui väga armastan sind.
Ei hooli, et oled mulle haiget teinud.
Sest mina armastan sind nii väga.
Sa küsit oled sa mõelnud või tundnud, mis saab,
kui mind enam ei ole?
Ma endasse siis tõmbusin ja pisar voolas silmast.
Ma lausin nuttes "miks"?
Sina mulle vastasid: "Elu ei ole igavene."
Kamuy Mosir
Igavene muutus, avaldamaks truudust, tundes uutsust,
raskus südame küljest kukkus, see puhtus milles mu suhtlus,
see kuri kuulsus, luuletades hullust, tuultes pole veel murdund,
nõnda suundub kõik mööda valutavat muhku, avastades seda puhku,
miskit naeratusest, kaevan unes, matkan tundes,
millest selgus puhkes,veetmas mu enda survel aega kõiksusega,
Kõõlun maailma serval, leidmata vajadust enda veidrat peita,
nõnda kriban seika, kiirgan reipa, hargi mure seljast võimaks heita,
öösel kui aerosool tabab lagunenud seina, see kultuur mu pelgupaik,
kust oma uskumatu lennu s .....
Kadunud
Kauguses...Mu lauludes...
Algas tee; tundmatusse;
jälgin kuidas kulgeb;
muunudv munder; mis mu maskiks;
igas noodis igas taktis; ´igas salmis;
mis mind haris; mu taeva kauniks maalis;
igas noodis igas taktis;
Igas salmis milles taeva kauniks ta maalis;
mu kallim; mu kulla tükk; mu surma hüüd;
mu muutmatu; igavene tuksuv löök;
röökimas hinge põhjast vaikivalt;
mis krahhi kombel iga hetk on tabamas;
enesele tundmust manamas;
kaugele kaugele jäänud mõtted;
kõiki sooviks jagada; veendudes kui avarad;
aralt nad; ennast paberitele avavad;
enesega viimaks samaks saan; k .....
Tänu Inspiratsiooni Eest
Kas ma näen välja kui mõtete lugeja?;
Kas kuulad vaid siis kui persse pean pugema;
Kas arvad, et meeste seas ei nuteta?
Või usud, et me peaksime olema kuulekad;
Kes on see ketis peni? Kes terve elu;
Vaid pere on teenind? Kes küll tekitab
Mehe südames ja peas keerist?
Ja siis kui saab kõik ütleb; enam ei meeldi?
Kus kohta ma peaksin minema?
Kui olen samuti inimene kardan ma pimedat;
Te olete enneolematult kaunid;
Nii hingelt mõistuselt; kuid kaugeltki mitte valmis;
See oled sina naine kes teeb poisist mehe;
Ja vaid andestades ta eksimusi oled ehe;
Truu ja mitte enesekes .....
jalge all kildudeks on tee
Jalge all kildudeks jaotatud pind -
päevad möödumas endist viisi.
raugenud jaks, ammu kustunud ind
trellid - kui kodustatud lind...
kärbitud tiivad, lauldes kurba viisi -
rannale sammutud jäljed.
Igatsusse - mälestustesse meid viivad -
külm tühjus, kui südant riivaks.
Veedetud aeg üksinduses
muutnud mind tugevamaks.
Rajad - keerukad looklevad teed...
igavene päev, korrates teda veel.
Väsinud silmad õhtu eel -
unedeski kostumas endi hääl.
Saatus on meie poole teel..
aga mis saab
Aga mis saab siis kui
kõik teed läbi käind
lõppusid lõpmatuseni näind
mälestuste salved silmini täis.
Kas ootamas on ees igavene tühjus
ning me lihtsalt laguneme koost
olles olnud vaid lihast ja luust
ilma hingeta eksisteeriv isiksus.
Või siiski veel
meenutatakse meid
igatsuse keel
kutsub teid
kui inimestena
meenutate meid
siiski veel.
maailm peopesas
peopessa mahub terve maailm
milles igapäevaselt ma elan
kahele südamele loodud unelm
armastus nõnda lummavalt elav.
rajatud kitsukesed teed
ühiselt teineteisega koos
ristuvad nii alati need
õhtuks armsama embusesse toob.
peopessa mahub terve maailm
milles särab igavene päike
peegeldamas inglikujuna sind
kelle naeratus andnud läike
maailmale mis hubaselt nii väike...
Muunduv Luul
Imelik.. Mis on imelik?
Nimi on Imelik.
Pimesi, silmad kinni püüdsid imesi,
Südames kus lille viljeldi,
Sellest õiiest muud miskit nii hinnalist,
Lilleõis milles valmib mu nektariin,
Energia mis vestaks mind,
Et tõde ei peidaks hirm,
Südame löögitest valmiks riim,
Hariv viis, leida piir, et teada siis,
Kui vaid peata miim, järgi ahvisin,
Kui pikne sahmis siin,
vältida ei saanud põletus armisid,
oma loodu ta rüppesse pantisin,
Üksmeelel valmisin, füüsilises,
Lüürilises, südikas isend, sülitas silpe,
pühkis talt irve, kui müüdistas viimse,
Püüdlik j .....
Orja armastus
Ma käitun nagu polekski ori
nagu iial poleks teinudki tööd.
Kortsus kleidis paljajalu tulin,
sassis juuksed puudutamas vööd.
Sa arvasid, et petan sind tulles
justnagu oleks magatanud meest.
Ei teadnud sa, et töötan ka surres,
vaid maltsaga sind petan kõblates.
Ma ei saanud öelda: "Olen ori."
ja purustada vale rikkusest.
Nägin kuidas miski sinus suri,
nii palju haiget said mus pettudes.
Sa vangutasid pead ja lahkusid,
ma üksi tamme alla nutma jäin.
Kõik pisarad mu silmis ohkasid,
mu vale väärtus mulle selgeks sai.
Sellest õhtust sai öà .....
Hüljatud tuba
Külm talvine tuul õues sasib oksi,
Ei teagi, kas on igavene vist see?
Keegi võõras mu akna taga kopsib,
Küsib ta, et äkki lasen sisse veel.
„Pole toas ruumi“, ütlesin ma talle,
Ja ta pikalt otsis siis sissepääsu.
Lootis, et jõuab, nähes lumevalle,
Sisse veel enne, kui mu tuba jäätub
Pikka aega pole keegi viibinud
Toas mida täidavad ämblikuvõrgud.
Nii edasi minnes tuba plahvatab.
Kui tuleb keegi, kes varem hiilinud
Keegi kelle tuli tugevalt võngub,
Siis mu tuba täidab uus leek lahvatav.
Ajutine
Ma valisin koha sündida ja surra
Ajutiselt siia tulles müüte sellest
maailmast enda jaoks murda
...
Ma valisin alguses elu, muretu-selge tee
kuid millegipärast oli seegi väga
kõver ja käänuline
Ma arvasin, et see on ajutine,
lihtsalt kiirelt mööda minev aeg
MIS üheks silmapilguks lööb leekima
armastuses maailma vastu.
Lööb leekima kires ja lõõmas
tuues kuuma ja hurma-
viies mure ja surma
Ma arvasin ühel hetkel,
et elu on igavene ja see hetk
jääbki lõputult kestma.
Et armastus maailma ja elu
vastu päädib kingiga
olla surematu
See oli unelm, .....
Mu sõber
Leegil
pole armastust.
Tulel on vaid süda,
mida räsib kurvastus,
muudab sisuks tuha.
Jõud ja vägi hukkuvad
vastu tuuleklaasi,
liblikana nukkuvad,
nägemata aasi.
Tundeil
pole vabadust.
Vetel kõigest vool -
ta tegemistest sõltub ainult
kulus liikuv pool.
Kui on kaldad kinnised,
ägab kuivand maa.
On su meeled vindised,
neid avada ei saa.
Mõtteil
pole lennukust -
neid kannab puhas õhk.
Lämmatavat palavust
taastoodab umbne põhk.
Viidad kokku jooksevad,
kui rühid kiivas rada...
Su luuad tühja pühivad,
et teekond unustada.
Juurtel
pole julgestust.
Maa .....
"Moment of Peace"
Istun siin, raudteerööbastel,
kus me kunagi sinuga olime.
Mõtlen sellest noil rööbastel,
kui ilus siis veel kõik oli.
Kui meeletult hea mul oli sinuga.
Aga nüüd olen ma siin üksinda.
Sind ei ole enam.
Ja kui ei ole sind, ei ole vaja ka mind.
Panen kõrvaklapid pähe
ja kuulan viimast korda seda laulu.
Laulu, mida tavaliselt koos kuulasime.
Mäletad, kus Hutzkyd koos jooksid...
Ja siis ühtäkki...
laul sai läbi...
nagu meie koosveedetud aegki...
miski pole igavene.
Ma kuulen rongi häält
ja vaatan tagasi.
Rong on suur ja võimas.
Enam pole tagasiteed selt .....
Peatusteta
Peatusteta ringi-rajal
asja kohtab mõnda,
inimest või lemmiklooma,
keda hindaks nõnda:
M i n u l e. Ma igal ajal
seda võtaks sülle,
kallistaks või silitaks või
lihtsalt tõmbaks ülle.
S i n u l e. Ma igal ajal
selle kingiks sulle
ja ei mingit süümepiina
pärast sünniks mulle.
T e m a l e. Ma igal ajal
soovitaksin seda,
kiidaks või ka putitaks
või laseks sigineda…
M e i l e. Kui ka iganes
ma ette võtan miski –
see on asi igavene,
vähendades riski.
T e i l e, tuleb tunnistada,
poleks palju anda:
võite saada ülejäänu,
viitsite kui kanda…
.....
Armas rahvas
Armas rahvas, kes te kord hallidel aegadel tulite ja hakkasite seda pisikest platsi koduks kutsuma; kes te hingate sedasama Läänemere õhku; kes te olete oma vanemaid siiasamma matnud; kes te laulate pulmalauas "Õllepruulijat" ja karjute 'kibe!'
Armas rahvas, kes te saite vaikuse poolt lahku viidud ja laulude poolt taas ühendatud; kes te olete oma lapsi siin magama hällitanud, kooliteele viibanud ja paarigi pannud, et see maa saaks jätkuda;
Armas rahvas, kes te olete mure halli koorma all küüru vajunud; alatisest olematu raha lugemisest silmad aukus ja vesised; kes .....
Kassiahastus
tead
kõik läheb untsu
peale tuleb kassiahastus
kusagilt tuleb kass
vaatab kurva näoga
sest tal on kassiahastus
sa istud toolil
toetud seljaga leenile
ja sul on kassiahastus
miski kuskil ei liigu
pea justkui tühi
see on kassiahastus
keegi midagi ütleb
aru ei saa
sest kõigil kassiahastus
kassiahastusel on kassiahastus
loomadel ja inimestel
üks igavene kassiahastus