Sõnale igavik leiti 181 luuletust
Videviku Kirjaminut
Segane pea see mis valib:
Alati mõõdab mis on parim;
Arvab, et elu on tema omand;
Ja kõik oli tema otsustada;
Keda ta kohtas;kus ta ka kondas;
Kontrollida elu sai talle omaks;
Kuid taevast ta ei usu ja maad ei järgi;
Ainult asjad on millesse jätab ta jälgi;
Ei liiguta südant ega mõista ta meelt;
Sest väikseke ikka mõõdab teed;
Mis toimunud peas mis toimunud sees;
Kingitus igavikust taevalik mõistmine;
Maa peal kõndimist peab tavaliseks:
Kohtume lõpus nagu alguses;
Arusaam muundab su valguseks;
Lõppeb uhkus; aju saab puhkust;
Ei võta õppetunde kui mingit nuhtlu .....
Maskeraad
Su emotsioon nõnda kaunis;
Ma sellest alati knock outis;
Mu ego loom kui ergonoom
Oliiv rohelises audis:tõega;
Peletan vampiir-ekonomiste;
Kes mu võhiklikkust naudib;
Laenake maski või kinkige siiras;
Kuigi kõik mis sees: peegeldub pinnal;
Olgu neetud see kõike nägev silm;
Kuratlikult sind igaviku põrgu põhjas;
Su kantsis kepiksin;olgu neetud need;
Vallutajate tavad; tapsid esivanemad;
Ja lapsed panid kartma: nukitsamees;
Rohima igavesti tagasi kasvavat maltsa;
Et nuumata sigu; soovite kõik muutust;
Kuid nõnda töödates villid vaid pihus:
Villin su kindlust pudelis .....
igavesed jõulud
täna valgeid helbeid imedeks sajab
kuu nagu klaaskuulina öös helendab
armuline rahu mida inimhing vajab
tähtedes peidetud lootus sätendab.
täna unistusi armastuseks sajab
me südamed soojalt naerma ajab.
kaunistustega ehitud elumajad
küünlad valgustanud eredalt
kallite elurajad.. pimedad ajad
jõuludes mil viibid perega.
täna soove reaalsuseks sajab
rõõmust silmad nutma ajab.
igale kingipakile nimi antud
kedagi kusagil ootamas keegi
tunnetes nõnda sügaval kantud
elus endas süüdanud on leegi -
leidmaks õiget õrnas eleegias.
täna ennas .....
süütasin küünla
Süütasin küünla
Sinu haual.
Talvist õhtut
mäletan kaua.
Eluraskused olid
tüüdanud Sind -
ära.
Igavese une
valisid.
Silmis tuhmund
sära.
Süütan küünla
Sinu haual.
Saadaks sind
rahu kaua.
Igatsenud eluaja
mälestusi kildudeks
sajab.
Mina hääbunud hetkes
sina igaviku teerajal.
öö särades
Öö särades mõtetesse tuled
piinavaks kinnisideeks, kui silmad sulen.
Kirjuta mulle vahest kiri
kuidas tegelikkuses Sul läheb
ära mind väära unistuse vangiks tiri
aega reaalsuses viibimiseks niigi vähe.
Päevi - öid lahutab silmapiir
igavikuks meid kokku liidab
vaid lootusena näiv päikesekiir
hommikuses koidus -
igatsus su südamesse peidab.
kaugel mälestustes veel
Kaugel mälestustes veel
oled eksinud teelt
tuhmunud emotsioonide jäljed
tõeks moondatud valed.
Hommikud mööduvad aeglaselt
otsin südamest lootust
ööd saadavad üksildaselt
unistust -
kohata Sinu naeratust.
Refrään:
Ootan telefonis kostuvat häält
ei soovi olla kõigest möödanik
kas tõesti igatsuseks vaid jääd?
Meid lahutab -
teineteisest igavik.
kallimale
Päevad on pikad
ning ööd lühikesed
kuid Sinuga iga hetk
tundub igavik.
Vahest on valus
vahest on olla kurb
siis tuled Sa -
paned käed mu ümber
ning embad minema
kõik need rasked
tunded
mured.
Kallimast - kallim
oled mu südames sa
parimast - parim
on Sinus peidus
ja seda kõike ilusat -
hoida endale tahan ma.
Päevad on pikad
ning ööd lühikesed
kuid Sinuga iga hetk
tundub igavik -
sest minu jaoks
oled
minevik
tulevik ja
olevik -
täiuslik ning
mida veel soovida
sest minu jaoks oled kõik.
taas kohtumine
ütle kus uuesti kohtume
kui teed on kaheks läind
puuduvad viidad kuhu need viivad
puuduvad nooled mis näitaks
kuhu edasi sa läksid.
ütle kus uuesti kohtume
luban oodata seal sind
mälestuste raamid süles
juhuks kui ei tunne
järgmises elus mind.
loodan et selle maailma
uues dimensioonis pole
aeg vaid surma hind -
ning meid kunagi enam
ei lahutaks igatsuse igavik.
ma tunnen sind
ma tunnen põhjatult sind
tean seda valutamata valu
vaikivat nuttu täis rind
varju jäänud rääkimata valu.
silmis tõsidust seletamatut kannad
neil hetketel ei taha tunda sa mind
küsimustele küsimusi vastuseks annad
siis tuleb armastada kõige rohkem sind
et ei kaotaks väärtust lihtsa õnne hind.
viimaks kui südamed kasvavad ühte
põimuvad lõimuvad igaviku orhideeks
õite värvus - lõhn ühtlaselt ühtne
on ta me hingede kasvamise joogiveeks.
ma tean põhjatult sind
tunnen seda valutatud valu
nuta tühjaks oma rind
mu najal painav vale valu.
armunud paari vihmavari
igatsesin kuulda mesimagusat häält
näha tüdrukut kellel merevaigu värvi silmad
tunda soojendavat puudutust käelt
pugeda peitu kampsiku alla kui külmad ilmad.
sadas tol päeval meeletult piiski alla
aga sinust oli saanud minu vihmavari
isegi kui taevast päästab rahe valla
ootamas paik kus viibida igaviku on parim.
taevas vikerkaare pilve tagant välja toob
mil me oleme kõik päevad üksteisega koos
su naeratus päiksele kulda värvi kiired loob
minu printsess.. minu ainus muinasloos
kallima armastus on parim ravimidoos.
varju alla mahume kahekesi tormi eest
mu .....
igavene armastus
Esimesed pilgud -
kui nägime teineteist
armastuse tuli vilgub
leidmaks pimeduses teid
kuhu ühine rada viinud
avastama tundeid meid
südamega nägema üksteist.
Sametiselt pehmed ja soojad käed
soojendamas hinges üksilduse jääd.
Hoida Sind -
läbi kõigi raskuste
mõtetes alati lähedal
muredesse sattudes
pisarate vihmas astudes
koos meid üheks lähendab
tervet maailma mul tähendad
pannud tundma igavest õnne mind.
Igavikuks loodi -
meie koosolemise aeg
inglite poolt Su naer
särad tähena kui pime
minu suurim unistuste ime
unenägudena tunduva .....
kui jäänud kirikukellad
Kui jäänud kirikukellad
viimaks siin vaiki
sisemist häält hellalt
kuulen mis igaviku vaikind.
Sõnu kõrvu mulle sosistab
kõneledes tundmatuid keeli
mis meeli ilusaga kostitab
magusaks muutund Su hääletooni heli.
Kui kostuvad kirikukellad
uuesti siin Sinu auks
embad mind korra hellalt
uttu vaikides kaod.
pimedad ajad
pimedad tänavad
pimedad on ajad
samad vöötrajad
samad ühesugused -
võõraste väravad
ümbritsevad majad.
millal algab algus
millal tuleb lõpp
puudub ööst valgus
ei kippu ega kõppu.
valdab hetkeline rõõm
arglikult hinges hirm
külma tuule hingesõõm
uniseks kisub inimsilm.
liiga ruttu saabub homme
vajab puhkust elust kurnatud keha
sügisele omapärane komme
tekitada tunde mitte midagi teha.
parimaks sõbraks saab voodi
kuhu embusesse põgened töölt
üüratult pikk uni veab loodi
energia skaala täidab röövides
viimaseid tunde igaviku öölt. .....
õhtu hämardudes
tänavad muutuvud inimtühjaks õhtu hämardudes
maad katmas nutvalt üksilduse vaikne vaikus
taevasse igaviku täheks unistuse kaugenedes
tuul akna taga sujuvalt igatsuseks vaibub.
mõttega mõttetult voodil tülpinult lebad
veel ei kustuta nööriga kollase kuu tuld
mälestuste riiulitele tolmuks end elad
leidmata jäänud hinges peidus olev kuld.
süütad rõdul viimase sigareti imelises öös
puhud õhku haihtumiseks pahvaku ringe
sulanduvad uneks probleemid elus ja töös
valged linade vahel uniselt pinged
kaovad olematuks idüllilises südamelöögis
valvab tänagi me .....
liivakell
elu teerajad olematuks kulutanud kingad
edasise jäänud aja pead läbima paljajalu
eilne saanud tolmuks mida sisse hingad
väikesed kivid põhjustavad hirmsat valu
kui astud puruks neid oma talla all.
tilgatumaks joodud allikaveest lähker
räbalaiks kantud hinge ümbritsevad riided
unetult lahtise tähistaeva all vähkred
pingete põhjustatud vaimse vaesuse käes piinled.
ainsa küsimusena peas tüütu kärbsena tiirleb
kas olen oma varjust üle hüpates siis parem
pilk igatsevalt möödanikus igatsust piidleb
lootes kogeda veel õnne olemasolu nagu varem.
elu teeraj .....
jalajäljed
tänavalt kiirelt möödume
inimestest küsimata nime
sammud nii päevaks mõõdame
igavikuks öös kui on pime.
talla all laiaks astutud näts
kuivaks tõmbunud mustjas pori
ei huvita kedagi kuidas läks
sinu pilkudes ei otsi ei sori
võõra uudishimu pinisev sääsk.
plaatidest laotud kõnnitee
elust läbi helendav jalajälg
teadmata lõppu... tupikut ees
summutab mõtteid varjude mäng
elusolemise järgi olev pidev nälg.
minevik
Kaotasin ajataju viivuks
silmi avades enam ei
teadnud kas viirastuses
või ilmsi manas mu ette
end see luupainajast seik.
Ees pikk allee tuttav
tee kus mind ootamas
kodutänav.
Valge samet on katmas
maad.
Pikaks veninud jalajäljed
mis lohistanud siia see
tume kogu kes sama
kaugel minust kui igavik -
pöörab aeglaselt minu poole
moondunud näoga ta siis.
Äkitselt tunnen ära -
see on mu enda minevik.