Sõnale ikene leiti 279 luuletust
Esmaspäev
Magad üsna sügavalt
kui äratus veel hakkab,
kell või hoopis telefon
ei taha jääda vakka,.
Sirutad end korra välja,
silmad lahti lükkad,
esmaspäeval pole nalja,
väsimus nüüd lokkab.
Pingutad end veidikene,
pesed hambad, näo,
puhkus nõnda lühikene,
ajahõlma kaob.
Asjad kokku, kooli, tööle
minema nüüd peab,
mõtled õhtule ja ööle,
mis Sind ootamas.
- Tarmo Selter -
2023
Mõtteid....2
ma istusin näitleja kooli katsetel
ja lugesin Karl Ristikivi
seda ma mäletan
ja valisin teksti selle järgi,
mis hinge läks, mis korda läks
meie omadest ei käinud seal palju(d)
paari vilksamisi nägin
tundus, et ehk see motivatsioon,
mis minus oli,
ei ole veel küps
soovitati järgmine aasta uuesti proovida
aga järgmine aasta olid juba uued tuuled
teater jäi südamesse
aga tuli tants,
tuli kaasaegne tants ja rahvatants
ja kuskile sinna vahele põimus ikka ja jälle
oma mõtete keerutamine pastapliiatsist
kuni sain õpetaja
kes soovitas kogu sellest üleliigsest mull .....
Kevadlinnuke
Linnuke siristas oksa peal
ja lund saputas tiiva pealt.
Siuts, siuts,
lume all on kesake, kesal väike pesake,
pesas lumepallike,
justkui valge munake.
Kohal kevadlinnuke,
kus on kaunis kevade?
Siutsub oksal linnuke,
peagi paistab päikene,
ootama peab veidike!
Siiski on ju kevade
Päike tõusis nagu varem,
külmakraadid saatmas teel,
ehkki aeg see kevadisem,
rohi valgemaks sai veel,
luues hetkeks talvetunde
selles külmas kevades,
kuni vaikseid koidutunde
saatmas on soe päikene,
sulatades tee ja muru,
lumehelvest paitades,
selleks veidi aega kulub,
siiski on ju kevade.
- Tarmo Selter -
2023
Kevade võim
Kevadest ei ole enam jälgegi,
kuid soe on tunne südame peal.
Seda on olnud ju ennegi,
et talv kevadega võitlema peab.
Ei kevade vastu talv nüüd saa,
missest. et lumehanged on maas.
Ei lämmata see kaunist kevadet,
ega võta rõõmu südamelt.
Lumi, see talve viimane varu,
kevadpäikene saab sellest jagu.
Minu süda tunneb ja saab aru,
et kevad talvest võimsam ja tugevam on.
Kevad
Miks peidad ennast kevade,
kuigi oled siin?!
Pilvekardinate tagant piilub päikene,
mul olla kurb on nii.
Alles sa tulid mu südame,
soe oli päikesekiir,
lilleke õrn ja nii haprake-,
külmetab mu hingepiir.
Tule peidust välja mu kevade,
too tagasi päikesekiir,
loo õrnad tunded taas õitsele,
lihtsalt ole siin!
Kevad südames
Sinilill. sinilill,
sul on ilus sinisilm.
Ülane, ülane,
sul on valge kaelakee.
Päikene, päikene,
sul on soe põseke.
Kaseke, kaseke
sul on magus mahlake.
Linnuke, linnuke,
sul on kuldne nokake.
Kevade, kevade,
oled armas minule.
Kevade, kevade,
oled sügaval südames.
The Grateful Dead - Box of Rain
Vaata igast aknast välja
Igal hommikul, igal õhtul, igal päeval
Võib-olla paistab päike
Linnud tiivutavad
Või tumedast taevast sajab alla vihma
Mida sa tahad, et ma teeksin
Midagi, mis sind aitaks
Sest see kõik on unistus
Mida me unistasime
Ühel pärastlõunal, ammu-ammu
Välju igast uksest
Tunneta enda teed, tunneta enda teed
Nagu eile
Ehk leiad suuna
Mingi nurga taga
Kus see on ootanud kohtumist sinuga
Mida sa tahad, et ma teeksin
Et sind magades valvata?
Siis palun ära imesta
Kui leiad mind samuti unistamas
Vaata igasse silma, mida näed
Näed selgelt .....
Pole kiiret kuhugi
Näib, et talvel pole kiiret
ei hakka kuhugi-poole liikuma,
maha viskab lumekirmet,
olgugi, et selgroog hakkab murduma.
Ükski kuu ei minna taha
õigeaegselt minema,
ikka tuleb neil oma väge
tunda anda, näidata.
Igast aastaajast jupikene
mällu sööbib, üllatab, mäletab.
Ilus kevad tuleb peagi...
Oi, kuis süda kripeldab.
Tunnete tuba
Mu sees on üks väikene tunnete tuba,
see on minu enda tundlik süda.
See tunnete tuba on poolenisti vaba
ja võtitki pole lukuaukku vaja.
Aegu raskeid ja helgeid
on peitnud mu tunnete tuba,
kuid õnne ja rõõmu rohkem,
oled soe süda- minu tunnete tuba.
Vahest kuulda on väikest koputust,
süda saab sellest ergutust.
Elan ja olen oma tunnete toas
niikaua, kuni süda vastu peab.
Mõtted veinivineses õhus
Veinivineses õhus hõljuvad mõtted
paremale ja vasemale.
Ümberrigi käib jutuvada,
kuid see ei ühtegi mõtet sega.
Väikene sumin tuulab ringi peas-,
kõik mõtted paberile jooksevad reast.
Vana-aasta lahkumas on pea,
kuid süda kurbust pikalt edasi veab.
Veinivineses õhus hõljuvad mõtted
ikka paremale ja vasemale...
Uus aasta pauguga,
tõttab aina lähemale ja lähemale.
Jõuluaeg
Täna aega tahaks hoida,
justkui kardaks kaotada.
Hoida jõuludel kätest kinni,
pimedust eemale tõugata.
Ilusas jõuluajas liikuda ringi,
valgusküllast aega nautida...
Veidikene igatsust käib südames ringi,
kurbust leiab hinges ka...
Jõuluajal kätest kinni
tahaks hoida lõpmata.
Ühes uduses ulmas....
Üht tüdrukut näen
Läbi uduse ulma
Kõrgel kivil
Tormilaternat hoidmas
Külmade tuulte kiskuda
Väsinud käsi
Ja pisarad jääs
Laternas hingitseb tuli
Väikene tüdruk
Ta kõike ei tea
Seisma seal peab
Ja ootama....
Pilvitul ööl
Saab tähtedelt valgust
Laterna täidab
Ja uuesti läidab
Käsi on kõrgel
Ja tuluke vilgub
Aeg kulub ajastuks
Põlvkondi sirgub
Tüdruku laternas
Valguseks virgub
Kõik valu ja vaev
See põhjatu kaev
Ja lõppu ei paista..
Tüdruk on väsinud
Saadan ta ära...
Ühes uduses ulmas
Rullus see lugu
Elas kord
Oli kord
Maailmas sugu
Kes .....
Jõulusäras
Jõulud sõidavad mööda talvist teed,
seal, kus sõidavad saanid, reed.
Jõulusära helgib taga ja ees.
Valges habemes jõuluvana,
põhjapõdrad säravad kuljustega.
Särav valge lumi maad katab,
pinnatuisk on õhuke ja õrn.
Särav lumi enda kaissu võtab
kuusepuud, mis igihaljad on.
Päkapikkudel on säravad kuued,
peas tutimütsid uued,
jalas pika ninaga potikud,
kingikotid jõulusäraga ehitud.
Igas koduaknas paistab sära,
kõik südamed jõuluootuses on täna.
Jõulurahu ihkab iga väikene ja suur,
sel pühal säraval jõulukuul.
Jõuludel on rõõmu palju
Mu koerake on elevil ja vallatu,
tunneb temagi jõulude tulekut.
Nii armsasti silma vaatab ta mul,
sealt paistab vastu kogu ta maailm.
Ta kaela ümber on kelluke,
see väikene rõõm on koerale.
Lumisel metsateel kui viibime, nii
õnnelikena end tunneme.
Jõulurahu
Puhka kallis jõulurahus
mu armas kaasake
ja mu väike poja kallis,
kel hing veel nooreke.
Jõulusära puistan täna,
ehin kalmuteki ära,
küünlavalgus toob juurde sära,
kauniks muudab advendiaja.
Veidikene juttu puhun,
hing mul tahab rääkida
sellest, kuidas mul on läinud,
kuidas süda saab valuga hakkama.
Advendi-ja jõuluaeg on parim,
mil saab südant puistata,
olla mõtetes kaua, kaua,
viibida koos teiega.