Sõnale illusioon leiti 31 luuletust (pop)
*
Elu on hirm
armastus on bioloogiline kokkusobivus.
andestamine on unustamine ja loobumine
suitsetamine on surm.
tervis on sport
pisarad on matused.
elamine on julgus
unistus on illusioon
Naer on õnn
Valu on tunne
Pääsemine oskus
teekonna lõpp on kui vajud igavasse unne.
A.
eksiteel.
Ma näen,kuid olen siiski pime.
Jälgida suudan vaid ninaesist,
unustan küljed parema ja vasaku,
õhk ei enam peegelda seljatagust.
Ma liigun,ent ometigi seisan.
Nii ausad mul illusioonid,
unistusi puudutan naeratuse
laiaga,ent reaalsus miraaži
kajava hävitab.
Ma kuulen,ent olen kurt.
ei ma kuulda võta inimesi
sarkasmilisusest intelligentseid.
kõnnin tundmatusse,ilma et
õppinud üldse oleksin seadma samme.
By:Geidi Zibo.
Inimene
Sina,INIMENE vahel vaatad mööda
su mõistus tihti kinni mätsib tõed
sageli sa teistest teinud sööda
su elu tundub läbi prisma üpris õel
Sina ,INIMENE midagi ei karda
su illusioon võib purustada mäed
endale sa päevast päeva kordad
et oma nõrkuseski tugevust sa näed
Sina,INIMENE oled loonud enda
su valu haprusest on saanud jõud
mitteoluline sinust läbi lendab
ja vahel sinu sisse ära kaob
Sina,INIMENE võid olla päris kuri
kui sapist saastatud on sinu meel
ent löögi alla jääb siiski su enda turi
sest headus ei lase võtta võimu kurjusel
Sina,INIMEN .....
Miks?
Miks endiselt on valu me vahel?
Kas tõesti oleme vaid minu illusioon?
Kas kunagi saabub õnn meil kahel,
ükskord, kui muutub me hääletoon.
Valmis on saatus vorminud õnne,
me peame lihtsalt leidma selle.
Kuigi ikka veel on jäänud tunne,
et see õnn pole mõeldud meile..
Maivis L.
Võõras linnas, vales voodis, teise kaasa kaisus
panustades homsele ja unustades olnu
lubamatus olukorras, talumatus haisus
laiskus nutab taga elu, mida pole olnud.
Illusioonid endast loovad maalilise pildi
saatust taga siunates jääb kurku kibe nutt
keegi paneb kellelegi "Ära anda!" sildi
armuda ei olnud kiire, lahkuda on rutt.
Mõistus, teod ja tagajärjed. Rumaluse jõud
trots jääb nööri pingutama ümber kange kaela
eilses kand ja komistades puruks kukkund nõud
kriis, kui uppunul, kes karjub põhja lastud laevas.
Koduks muutub võõras linn ja olek üh .....
Minevik. Olevik. Tulevik.
Puudutades külma, juba jäätuda jõudnud aknaklaasi, tunnen ma esmapilgul vaid kehast väljunud soojust, ent mu pilk, mis langeb Kuule, paneb mind mõtlema hoopiski muule.
Pöördun mõtetes tagasi sinna, kus maailm oli meie ees avatud ja me teadsime, kuhu tahame minna. Pingutused ja püüded, tahe ja energia, ühtsus, sünergia...
Peatselt purunesid meie unistused, lootused ja soovid, ei omanud siinkohal tähtsust ka meie praktiliselt olematud elukoolid. Taipasime, et meie soovitud ja ihaldatud, fantaasiaid tulvil tulevik ei saabu eal, kui endiselt me viibime kaugustes kusagil seal ja .....
Enesehaletsus
Kohv tassis jahtunud
Illusioonid purunenud
Kössitan kui külmetav varblane
Püüan kokku koguda seda
Mis minust on järele jäänud
Küünal alusel kustunud
Plaat mänginud lõpuni
Mõtted tulge koju
Lootuse külvan uuesti kasvama
Aga vaevalt et tärkab ta taliharjal
Kui päikest nii harva näeb
Söed ahjus kustunud
Pisarad kuivanud
No kuidas ei saa nüüd enesest jagu
Kõrvus sosistavad
Ei saa ei taha ei suuda
Siia vist jäängi
Sõrmed külmunud
Mõtted külmunud
Suutmised külmunud
Kuni mu varigi põrandal kaob
Sest ükski valgusekübe
Ei igatse enam siiapoole .....
Isekas Sisik
Olen igavus, kes ei hooli kellestki peale enese.
Loodan ikka saada oma tahtmist läbi valede.
Kuid süda nõuab oma.
Ikka loon illusioone tulevikust ja heast elust.
Enamus olendeid käinud läbi tule ja vee, maa ja põrgu,et saavutada rahuldus.
ikka veel käiakse, eneses lootus ja hirm.
Mis parata Isekusega, mis kaasa sündinud.
Võitlused peame maha terve elu, olgugi suured või väikesed.
Kuigi toeks oleme teineteisele harva-seegi ime.
Isekus meis raiub maha südametunnistuse ja elu moraali.
Meis ikka veel on midagi, mis teeb meist kellegi...
Ikkagi on midagi!
Keelitaja valelik
Topeltstandardid, oo topeltstandardid,
te toote mu päeva päikese!
Inimesed pole ausad, nad on jõhkardid,
kes annavad lootuse väikese.
Milleks väita, et oled parem kui kohalik 'hoor',
kelle välimus odav ja sõnad teravad.
Sa pole muud kui illusiooni koor,
mille kuratlikud silmad vastu säravad.
Ja lisaks see mesine jutt,
mis iga töömesilas õiele meelitab,
Ei,ma pole kade, kui siis ainult sutt,
sest tema ju endale parema saagi keelitab.
Lootus
24.11.14-( valmis 2.12.14 „Lootus“)
Väljas sajab lund
Ööselgi enam…ei tule und.
Mõtlen, kas me
Kohtume veel.
Petta meid võib
Illusioon uuest nii heast
Iial ei tea, mil taas
Sa pettuma pead!
Ref: Fööniksina tuhat tõusta
Ei tea, kas suudaks ma veel
Soovin jääda su juurde,
Kui vaid saaks, aastateks veel.
Kõnnin nüüd rajal,
Kus Su õlga enam ei vaja.
Särav täht taevas on veel,
Loodan, et taas ristuvad me teed.
see
ei räägi me sellest
ei vaiki
mis õhus on
risti ja
põiki
see teipinud
tehtavaks teod
kõhus keeranud
higiseks peod
see selleks -
see muutuski
selleks
kui puutusid
midagi
kelleks
ei suuda end mõeldagi -
milleks
jään liblikaist lõhnavaks
lilleks
ja see-eest
hoiatan kõiki
Sanya
Ulmeline Vend
Kas see on nüüd luuletus,
või see on unetus,
mis edasi veab seda pummelust,
kummaline päev uurida unarust,
keegi oli siin pussanud,
aga ei kõssanud,
kas tuli see sõbra suust,
või sai võimalik just võimatuks,
võigas tuul, lehk läbi luude lõiganud,
paistab, et täna ei tulnud kõva junn
ekskremente terve elu uurind,
Eureka!
Lugupeetud Professor Punnsilm!
Õhus on gaasi! Jah! Mina seda esimesena tundsin!
nõnda said tehtud esimesed sammud-uurida eeterliku olematut,
taevalik ilming alati mu näos asub, kui keegi rõveda käraka
peeru mu akna all pannud, kui hais kadu .....
Illusioon
Igapäev ma aina rohkem endas kahtlen
Ma materdan end maha,
Teen endast kellegi, keda keegi ei taha.
Mu mõistus ütleb, see olen ju mina
Enese ebaperfektne täiuslik versioon.
Kuradi käest kuulen aga enam
"Unusta see illusioon".
Nii ma uskuma olengi hakanud,
End armastamast lakanud,
Omaks võtnud kõik süüd,
Igapäevaga aina selgemaks saab nüüd,
Mida tegema pean,
Et heastada kõik enda tehtud vead.
Hingeleek
Küünlaleegi väreluses
näen ma oma hinge.
Leek lausa põletab,
kuid hing kõigest lõdiseb
- üksinduse, viha, õnne, ootuse
ärritavast kõdist.
Vahel mõtisklen
on mu silmad hinge peegel,
hing leegis vaid illusioon
Või
mu hing elab vaid ses
praksuva tule heljumises,
tulle vaadates end
hingeelektronidega laen
ehk tähesärra salvestund hing öödeks,
kuid pimeduse laeng liig kalk ja külm,
Seetõttu tasakaaluks päev ning soojus,
TULI-
Inimlikkus, inimhinge
LÄTE
kas tunned ära
kas tunned veel ära
toda tüdrikut kel
naeratuses oli
suvine päike ja
silmad särasid rõõmust
nagu šokolaadinööbid
ning südames head soovid
-
suured unistused.
nüüd aastaid hiljem
teda nähes -
on jäänud tema pilkudesse
pettumuste tuhmunud jäljed
hääle sisse vaikuse valu -
mis ei kostu temast välja poole
kuigi ta sõnatult..
jõuetult ka võhivõõralt
abi palub.
Õnnetult
õnnelikuks üritasid
poisid teda teha
toppides valesid võtmeid
tema südame lukuauku -
et teha selgeks
armastuse definitsioon -
mis oli vaid ärakasutamise janu.
.....
Eluheidik
Nii kaugele kui silm näeb.. on postkastid ja prügikastid..
Ma usun jumalasse ja kapitalismi..
kuid kui ma seda ei teeks..Mind ei saaks olla..
Jooned..
Värvi nende seest,
Värvi nende väljast,
Värvi kuidas tahad,
su mõtlemine defineerib kogu tõe..
Kas need tööriistad mida te inimesed kasutate,
on võimelised mõõtma mu tekstuuri,
eww ta on maaväline! Pange mind vaatamiseks puuri!
Ärge puudutage või laske tal enda kõrvale istuda,
Olen sulam su kätel, vormi mind, nagu vormid
kõik koleda ilusaks! -Ausus peaks olema parim poliis...Kui kõik vaid oleks nii lihtne.. .....
Kandke mind Laatsareti 4
https://m.soundcloud.com/i_pop/gurus-jazzmatazz-lifesaver-instrumental-1995
...
Kirjutan, et magama mitte jääda; unelmas kus jätkan; milles tärkas; tuul mis mu jäätaks;
Lootmata soojendavale päiksele;
Hääl on tasane; endiselt kõigega võrreldes- olen ma väikene, mu mõtlemine väiklane; kui käiiad käiia teravnen:
Elades peopesad verised;
Pääsematta; päästke mind mu enese teadmistest; mis valvab;
Kõike seda kuidas välja kallan; läbi sõnade filtrite;
Hiilides; hilises; lootes, et vaid tema mind tabab;
Lahtisel haaval; peites draamat; avatud kui raamat kuulamaks; nähes puht .....
Üks moment igavikust
Värskemalt uuemalt, Läitnud kõik unelmad;
tugevalt huuli meeldiv puudutand;
värssi hoides kulgemas; igavikuline musikaal;
milles tunnen end muhedalt; paksu nahka kõvendab;
südant õgvendab; paika kõik loksutab;
eba vajaliku küljest kõrvetab; sügavaid tukseid;
paberitelt välja lugedes sõrmega; taevane kingitus;
viimsest ilmingust; mis vabaduse riiminud;
fookust hoides sihikul; tõeline loovus piiritu;
tindist tingitu; igaveses rahus viibinud;
rist pistel tähe-kangasse initsiaalid tikitud;
Nähes tihti muud; mäe tippe mis mõtte udus;
jäävad varjatuks; mida taga aj .....
kõrb
Olen ekslenud mööda kõrbe
lugematuid kordi samu radu
oodates janu kustutamiseks sadu
otsides vaimu kosutamiseks veepiiska.
Silmanud oaasi mis petteks
meelte illusiooniks...
Anna mu elule mõtet
Anna tagasi allikas
milles voolamas on
minu tundepuhangud
lootuse põhjatu piir.
Kannatuste koorma all vajund
rõõm ja õnn õhku vaid hajund
mustendab silme ees varjund
luupainajaliku hirmu tajund.
Kus on kaev?
Millest juues kustub vaev.