Sõnale inimene leiti 359 luuletust (top)
Mets
Mets mul saanud suureks sõbraks,
ta minu vastu lahke, hea.
Mind avasüli võtab vastu
ja hirm on mulle võõras seal.
Metsas pole jutustavaid seinu,
kõik jutt läeb' tuules kaduma.
Nii hea on metsas kurta ja ahastada
lasta pisaratel vabalt voolata.
Mets püha on ja nii vaba,
siin hingad hoopis teisiti.
Kui tõelist rahu tunda tahad,
tule metsa alati.
Siin hingad hoopis teisiti...
Ukraina taevas
Aeg nüüd tõmmata Ukraina taevas
pilvedele kardinad ette,
et ei lennata seal saaks
pommitavaid rakkette
Vanakurat müristab
piksenooli kogub
maa peal kanda kinnitab
Inimkond on ohus
Siin ei ole aega enam
vaagida ja kaaluda
Tuleb kinni püüda Vanakurat
ja põrgukatlas keeta ta
Nii saab maa ja taevas vabaks
Rahvad rahus elada
Ja lapsed, kes veel emaüsas
saaks rõõmus ja rahus sündida
elus hirmu tundmata...
Ainult inimene üksi
saab peatada Vanakuradi,
kel sarvede ja kõrvade vahel
pole ajuraasugi...
täita armastusega kosmos
mis on minu arm
võrreldes tähtede
põlemisega valguse
tulemisega läbi jäise
pimeda kosmose
Päikeselt siia
ometi kordi lähemal
helduselt mis saada
võib endalegi piinaks
täita armastusega kosmos
mis oleks suurem sellest
mida teha võiks inimene
loomise jätkamise nimel
ülal vähem oleks külm
ja pime
Õpetajale
Sa olid karm, kuid samas hea,
Sinu tunde ikka meeles pean...
Sa olid range, halbu hindeid sain,
Sinu sõnad eluks meelde jäid...
Sa naeratasid, olid tore,
palju hetki elust meelde tuleb...
Sa olid olemas, olid õpetaja,
Sulle tänulik on iga lõpetaja...
Sa oled Sina, oled inimene,
teeviit mu elus, minu ligimene...
- Tarmo Selter -
Tule välja kevade
Tule välja kevade,
aeg on nüüd sul tulla.
Sula ära lumeke,
ei jaksa enam olla.
Vulise kiira-käära ojake,
päästa lillekesed valla,
nad niigi kauaks jäänud on
paksu lume alla.
Sära, sära päikene,
ära kustu eal,
oled energiaküllane,
ei selleta me saaks.
Siruta välja end pungake,
iga oksa peal.
Muru,muru kullake,
näita rohelist pead.
Tule, tule laululind,
tule nüüd tagasi.
Varem võib tulla ka pääsulind,
sest süda tunneb nii.
Linnutee servas
endiselt häbi on öelda
mitte ainult endale
oleme planeedilt
Linnutee servas
parem on kui te
meiega ei kohtuks
vähem kohkuks
nähes mis saanud
on paradiisiaiast
kelleks inimene
parem on kui te
meiega ei kohtuks veel
enne põlema
peaksime puhastustules
meis palju et sureks
enne kui kohtuksime
Mina ise
Mulle meeldib olla mina,
vahel tujukas, kuid hea,
veidi püsti ajan nina
nagu ilmas kõike teaks,
siiski tunnistan, et ise
olen vahel eksinud,
siiski selle teadmise
mällu jätan kulunult,
sest ma olen mina ise,
ei mind keegi õpeta,
kuidas olla inimene
oma väikses maailmas...
T. S.
Hr. Pringles
Ohh, Hr Pringles
mis sinuga küll on tehtud...
uue pildina firma esitles
sind on kui iluopiga ära solgitud;
mäletan, kui nägid välja nagu inimene
oma vanas logos
nüüd oled kujult groteskne
nagu graffiti Chicagos;
valgest näost saanud ketas
ja need vuntsid nagu kõrbenud adru
kes sulle need "kulmud" joonistas?
sinust on voolitud abstraktse pudru;
nagu seda rohelist "rändrahnu"
mis meenutab tõmmist
on tunda krõpsutopist halbu lõhnu
sest on tehtud saia sitast
JALAJÄLJED IGAVIKUS LUMES
PIME METS OOTAB MIND,
ERKSAL JA VAPUSTAVAL JÕULUKUUL.
HELISEV VAIKUS MUL KÕRVA LÖÖB,
ÜKSIK TUUL MUL KANNUL KÄIB.
OLEN ÜKSI SELLEL TEEL,
AINULT VÕÕRAD JÄLJED LUMETEEL,
ON MINU KAASLASEKS,
SIHTPUNKTI,
MIDA MA EI TEA VEEL.
TAEVAS SINAKASKOLLANE KUU,
VALGUSTAB MINU TEEKONDA.
METSALISTE HÄÄLT TEEVAD PÕÕSAD,
PUUD MINUGA EI RÄÄGI.
MÄEAHELIK MULLE VASTU VAATAB,
LUMEHULKASID ALLA PAOTAB.
PÕTRA MA SILMAN,
AGA LÄHME OMA TEED.
KÜLMUNUD ON KÕIK VEED,
LINNULAULU MA EI KUULE,
MÖÖDA ON SIIT SÕITNUD REED,
KAUGELE, KUULE.
INIMTÜHI KOHT,
VÕI LIHTSALT MULL .....
Oldie
Tunnen ennast vanana
küllap seetõttu, et lisandunud on nii
aastaid kui ka kohustusi
Vastutust
Siis näen ennast kolmanda kümnendi valguses
Hoopis teise inimesena
Vahel laps, vahel täiskasvanu
Enda jaoks ikka 17 max
Vahel unustan ära, et
need, kellega lävin,
on minust nooremad
ja mõned ka vanemad ja ma
olen kusagil seal keskel
numbrideta
Ei tea, palju vanust on,
vahel ei mäleta nimegi
Mis vahet sel on, mis on mu nimi,
kus kandist ma tulen või milline on mu elutsükli number
Leian, et kõige tähtsam on see,
kuidas inimene ennast ise tunneb ja tajub
Õn .....
Elu-Sünd
Inimene sünnib siia ilma
nii armsa ja nääpsukesena.
Siin ilmas on nii palju kurja,
hakkab inimest mõjutama.
Inimene sünnib siia ilma
ei anta talle valida-.
Kes rikkusesse, kes vaesusesse,
saatusega tuleb leppida.
Inimene sünnib siia ilma
armastuse ja valuga,
kahjuks ei saa elu
kõike head meil pakkuda.
Siiski on meil kaunid jõulud,
mis hingel rõõmu kingivad,
südamel soojust annavad
ja kurbuse kaugele kannavad.