Sõnale jalutu leiti 24 luuletust
Jalutuskäik metsas
Sa vaata kuidas päike
puude vahel sillerdab,
lumi särab vastu,
taamal kuused hõbedaselt helgivad.
Metsarajad jälgi on tipitud täis,
nii palju metsloomi
ei ole tundnud, näind,
ega nagu jahimees, neid jälgipidi käind.
Osad jäljed tunnen ära,
hallivatimees, kes metsas elab
ja kolmikhüppeid teeb oma rajal,
need tuttavad mul ammugi.
Võsavillemi jälgi ma ei tea,
kas nüüd hirmust peitu pugema pean?
Oravapoiss lumme pillub paar käbi,
minu hirm sai kiiresti läbi.
Mõtted puhtad ja meel on hea.
Kärarikkast linnast vahel lahkuma peab.
Minema sinna, kus vaikus k .....
Valdkonnas
Mõne hinge puue ei näri
teha tööd teda ei näri
pole vahet, mis on teiste haiguste seas
vaid see, mis toimub su peas;
mõnel pole käsi, mõni jalutu
mõni tarkatele nagu arutu
aga privileeg on see
kui oma nõrkusest sa välja ei tee;
SELVERis ma näinud on mees
sündroomist tingitud suur mokk ees
aga ringi käruga sõidab
hinnasilte ja jooke ära muudab;
meeles tal, kuskohas misasi
aega võtnud, aga see auasi
et kindel ta saab hakkama
ja valdkonnas olla polegi jama;
müts maha nende nimel võtke
ja nende vaimu kiitke
piire pole seatud ainult seaduste väed
vai .....
Jüri viimane päev
Laste koolivaheaeg vajab mälestust
muud polegi, kui arvuti taga
või peetakse poodide vahel jalutust
ja ei püstita öösel vaga;
kui ekskursioon kutsub metsa
siis täna on ka täiskuu
mingem jalgsi, autoga või ratsa
kuulnud, mida räägib 1 suu;
et nõmmes elab nõid
kes meie soove täidab
külastada teda võid
selleks midagi vastu võtab;
kaart lubab orgu minna
on kuulda vareseid kraaksumas
üht püstkoja pilti näitab sinna
jõudes ongi see onn olemas;
kaunitar seisab poisse oodates
peidab ühe käe selja taha
mida mõni halba aimates
kardab, et teeb meile paha; .....
Jalutuskäik
vaatasin täna puid
mis armsalt kevade õrna soojust puude latvades paitasid
kohisedes,
mühisedes,
tuult polnud palju
aga see oli soe tuul
nagu tervituseks
kevade alguseks
vaatasin oja, mis vulises rahulikult jää alt välja
nagu ootaks uut algust
ja edenemist
sooja valgust
ma tundsin seda tunnet,
et aastate möödudes olen ikka see teismeline
kes kõnnib käimata radu
vahepeal kooliõpilased teda piilumas
ehk kas on tuttav nägu?
nagu matkaja, tee tallaja...
tuule tellija...
Katar 2022
Selle poolaasta parim sündmus siin
muidu telekat passida oli igav piin
Eesti meedia oli täis saasta
polnud huvitavat värki lasta;
nägin ära tseremoonia
ja kuidas staadioni ehitus oli agoonia
rikas, ent primitiivne riik on see Katar
ning inetu oli see lauljatar;
misasja Freeman seal tegi?
ning misasja publik veel nägi?
üks jalutu mees "kõndis", mis pisikene
küllap on ta autist, kui arvab et inimene;
maskott on nagu nagu näoga mopp
mis kaltsuks pesuruumi on tipp - topp
ei oskanud tšurkad ei tantsida
ning muidu läänemaailmale austust avaldada;
proua otse eetri .....
Rulle - poiss
Vanaemal on toakass, mis pehmeke
lumivalge väike kaisukaruke
ta on mõnus ja tore vanake
Rulle on kodulooma nimeke;
"klõps - klõps" kõnniskleb
pole vaja tal nelja tuba
tahab seltsi, siis ise tuleb
sest mõtleb paitamisele juba;
pole vaja tal jalutuskeppi
18 a, sööb, joob ja ise end peseb
ajab end laiali mööda treppi
nagu vorst, mis päikse all küpseb;
pooleldi siiam on ta tõug
ei saa paitamisest kunagi siiber
kui saab meilt kõdi tema lõug
igaühega on suur sõber
Jalutuskäik metsas
Kui läeks õige täna metsa,
sinililli noppima,
ülastega tutvust looma,
lihtsalt niisama kepslema.
Mets täis vidinat on täna,
nii ilus kõrval kuulata,
armas on ka metsamüha,
soojalt südant silitab.
Samblasüles on veel lund,
pole maasikate, mustikate tund,
Pistaksin neid põske mõnuga,
kuid selleks aeg peab olema.
Taevas pisut pilvi üles korjab,
laseb alla vihmasagara.
Pärast seda nii hea on olla,
tulen ikka metsa rõõmuga.
Armusin Su eksistensi
Armusin Su eksistensi
kuuvalgel ööl,
kui üheskoos pimikus ilmutasime pilte
möödunud aegade ärevusest
on meil seda taaka üldse endaga kaasa vaja võtta?
Lõhutud tundeid või
saaks me võtta kõik hea ja laduda selle
ühise elu vundamendiks?
Arglikud nagu kaks põldhiirt,
kauged, kuid samas lähedased,
kumbki oma põllu ääres...
Üksildasi jalutuskäike tegemas...
Tean, et oled muutunud,
aga mu hing tantsib koos Sinuga.
Talvine jalutuskäik
Lumi sillerdab päikesele vastu
sammud krudisevad
talvisel teel
Lumest sellist kargust õhkab
ahmiks sisse veel ja veel
Väiksed kitsejäljed rajal
vahest kitsepojad omapäi
Söögisõime heina pandud
kitseema valvab seal
Kuusepuud kõik käbiehteis
paksud lumemütsid peas
Orav silkab puult puule
küll on rahus olla hea!
Videvik vargsi ligi hiilib
kuusirp taevas laiutab
Külm poeb sisse sõrmikuisse
varbaotsi näpistab
Nüüd võin vantsida ma koju
hoopis teise tujuga
Loodusel on paeluv võlu
Vaata vaid ja imesta!
Jalutuskäik alleel
Lihtsalt jalutan kevadisel alleel
näe,keegi vastu jalutab veel
Pole näha naeratust
ei kuulda lahket teretust
Mutikene pargipingil
omaette nohistab
Vaikides ta saiapuru
lindudele pudistab
Pargiteel ei ole kiiret
aeg seal justkui seisatab
Puhtaks saavad mõistus,meeled
küll siis jälle naeratad
Pingu Ja Valgekese pesupäev
Kätte jõudnud on pesupäev
väikeste nunnude majas
Pingu korjab kokku riideid
Valgeke pakib trikoo kaasa
ning suplemiseks rätikud.
Siit jalutuskäigu kaugusele
jääb suur sinine ookean
mis päikese käes sillerdamas
sinna viib lumme sammutud
loomakeste käpakeste rada.
Selles rannakeses on alati
palju armsaid erinevaid
kohmakas jääkarupoeg
paterdavad pingviinid
kavalad lumerebased
laisalt lesivad hülged.
Kõigil on siin väga mõnus
Loobivad palli loomalapsed
Valgeke ninaga tonksab
Pingu jalaga tähtsalt kõksib.
Hiljem vette sulpsates
pesevad nad puhtaks
.....
meega tee
teen kesköise jalutuskäigu randa
tuul on mängimas tasa lainte vahus
jahedad liivaterad kõdistamas kanda
vilkuv virvatuluke soovimas öös rahu.
südame teejuhiks sul joonistan
ees on ju kaugustes piiritu piir
punaseks asukoha siis toonitan
värvimiseks murtud päiksekiir
mille armastuse värvipotti pistan.
hakkab aeglaselt siin jahe
kiiremad sammud tagasi teen
soojus tekib ainiti kahe vahel
teepadjake ning vesi mis keeb
omavahel segunedes muutume me
meega termoses auravaks teeks.
kallis sulle
See imeline naeratus mille hommikuti põhjustad
Soe kaisutus, kui hea on leida Sind oma kõrvalt
Päev – kui ühtisid me elud, kas mäletad?
Kinkisid me pilkudesse päikese –
Sellest, hetkest lubasin Sind hoida õrnalt.
Hilisõhtused jalutused käsikäes pargis
Südames joovastav õnnetunne, kuulda Su häält
Hiilida Su selja taha, üllatada lilledega vargsi
Halvemaid päevi leidub ka neidki
Kuid kuniks veeta Sinuga need –
Tundub iga sekund imelisem aeg.
Kallis pea seda meeles, ainus mida vajan ma –
On Su olemasolu, ole südames alatiseks lähedal
Kuigi kõik ei .....
Lume ootuses.
Käes on detsember,
kuid puuduvad lume helbed.
Vahel mõned siiski tulevad,
järgmisel hetkel needki sulavad.
Võiks ju maha sadada valge vaip,
kaduda muru ja asfaldi laik.
Kaunis valge maa,
paremat tahta ei saa.
Romantilisel metsateel,
tahaks jalutuskäiku nautida veel.
Mitte mudasel teel tallata,
kui vihma asemel, lund võiks kallata.
Lootus jääb ,et tuleb ka lume vaip,
seni on üsna vesine see talve maik.
Ehk siiski valged jõulud tulevad,
lootused on need mis viimsena surevad.
Jalutuskäik mõtetest maailmasse
Kõnnin kenal kaldal.
Paremal iidne säng,
milles voolab kena vesi.
Rahulolust süttib äng.
Miks see vesi ei väsi.
Kuhu voolab, miks ta voolab.
Kas olengi loodud jalutama kaldal.
Otsiks silla ? Läheks üle ?
Ehk peaks sukelduma,
jooksma kaldal
voi kas üldse vaja seda jõge.
Äkki loodud mägedesse ma, vallutama tippe meeletuid,
seltsiks šerpa nõder.
Hõljuma hõredates pilvedes.
Üleolevalt vaatama alla
maailma katuselt.