Sõnale järele leiti 216 luuletust
Igatsus kevade järele
Pilve vahelt juba piilub
esimene kuldne päikesekiir,
metsasülest aga virgub
esimene kevadlill.
Pungad kinni on veel puul,
sealt tulemas õieke uus.
Metsaserval ojakene rajab teed,
kraavis vulisevad sulaveed.
Linnud kodumaale tagasi
alustavad rännuteed-,
niiväga igatsen ma
kärarikast linnulaulu,
mis tühjuse viiks kurvast südamest...
Joostes rõõmu järele
Nii ihaldan lõpuks püüda,
Südant soojendavat rõõmu,
Roidusin juba valjusti hüüdmast,
Et kustuks raevane valu lõõm...
Ringitan ettemääratusega iga sammu,
Sedasi väldin ma valu teket,
Kuid vahel ammendub mu ramm,
Ehk toob see kaasa rõõmu leket.
Kui hiilin ära kindlast käigust,
Lahkeid mõtteid kohe valu kummutab,
Jättes hinges kustumatud laigud,
Jõuab ka õnne alget lammutada,
Ei unusta ajada peale kõva kärinat,
Mida jõutusest ei suuda ma summutada.
Silmavaatest ähmast loori,
Väga tahan kergitada ma,
Kaugemale visata ära koormat,
Ning hakata sügav .....
Igatsen Su järele
Tunnen suurt igatsust Su järele,
see tunne mus aina väreleb ja väreleb.
Süda kui kuumal sütel põleb,
igatsust aina juurde tuleb.
Kas Sa tunned sama,
oma hinges, südames?
Kas Sul põletav on süda,
kas igatsed mu järele?
Vahest armastus on pime,
öötaevast pimedam.
Siiski väike täht seal põleb,
eredamast eredam.
Igatsus rukkililledega rukkipõllu järele
Üks vanaproua igatses
tõelises tuules sinetava rukkipõllu järele.
Ta rääkis mulle sellest kogu aeg,
ühtegi päeva ei jätnud vahele.
Ta rääkis sellest mõttest oma pojale,
et see oleks suurimaks sünnipäevakingiks temale.
Jaanipäeva üritusel jälle, alustas vanaproa juttu,
kuidas ikka tahaks näha, tuules õõtsuvat sinetavat rukkipõldu.
Pärast seda ei saanud ma enam vaiki olla,
suur pisar voolama hakkas põsilt alla.
Üheksakümne üheksa aastane vanaprouake,
nii härdaks muutis minu südame.
Saabuski pilvitu ja päikeseküllane päev,
rukkipõld haljendas ja .....
Vabaduse järele haarates
Ma kardan,et pean kaklema Su naistega,
nagu alati olen teinud,
igaühega neist,
võõrustades neid Sinu südamekeerdtreppidel
teadvustades neile, et oot-oot, te tõesti ei tea ju nii palju kui mina.
Iseendada tähtsaks muutmine.
Võimalik, et ma ei tea, mitte midagi.
Aga eile oli meil kahe sõbra päästmine uppumisest, uppumissurmast
või isegi kolme?
Kõik nad maitsesid vabaduse järgi.
Kui sa lõputult endale teise pärast midagi keelad,
hakkab see vili muutuma veel magusamaks,
veel paremaks,
veel ahvatlevamaks.
Jäävad varastatud tunnid.
Jäävad "saame ikkagi .....
Tule mulle järele mu ema
Tule mulle järele mu ema
kasvõi sõbrapäeval sõbraks võta mind
Kas sa tõesti pole nutnud minu pärast
mina nutnud sinu pärast küll
Kevadel,kui tärkamas on loodus
linnupere pesal askeldab
Ööbik tuleb laulma toomepuule
õhkõrnad kastepiisad lehe peal
Ema,kas tunned siis ka puudust?
Kas ka süda valutab?
Tule mulle järele mu ema!
Sõbrapäeval kaasa võta mind!
elus järele anda
vahest tuleb järele anda
unustada mõtetest kasum
elus edasi on head kanda
ootamata tegude eest tasu.
ootad sinagi ju teistelt abi
rasketesse hetkedesse sattudes
ei päästa rahatähtde krabin
probleemide alla üksi mattudes.
armastuse hindamatut hinda
ei ületa siin maailmas miski
helluse tunne tekib rinda
kui abivalmidusega võtad riski
kaitstes inimeste elu aluspinda.
ära siis enam keera kõrvale
kurvast näost kel mure rusub
pigem ulata käsi hingele õrnale
temagi siis paremat homset usub.
Otsin kõikjalt kevadet
Vähe veel sellest,
et lund kallab,
nüüd sajab taevast
ka jääd alla,
ilmas kõik on
pilla- palla laiali,
kevad käes on ometi!
Nüüd ei oska öelda,
mõelda ei ennustadagi,
millal kevad ilu looma,
rõõmu tooma hakkab,
jõudma ükskord meieni,
olla kohal üleni?!
Kevad tuleb päevadesse särama
Igas päevas võiks olla
oma ärkamise laul
Igas päevas võiks olla
midagi ilusat
Iga päev võiks olla
naeratav ja õnnetoov
Iga päev võiks olla
loomest tulvil ja uus
Iga päev võiks saata
ühe pisikese rõõmusõnumi
Iga päev võiks olla südames
üks soojendav päikesekiir
Küll kevad igasse päeva
tuleb särama,
kaunistama ilma ja inimest
Vetevoog
Nii mõnus on vetevoos olla
tuul tasa sind kiigutab
lainetus käib üles ja alla
pea kohal kajakas tiirutab.
Lasen end voogudel kanda
kaugele, kaugele siit
eemalt vaatan koduranda
ei tea, kuhu laine mind viib.
Las olla vaba mu süda
las vaba olla mu hing
vetevoog tasa, tasa
teab, kuhu mind viib.
Rahu on see, mida vajab
mu süda ja rahutu meel
vetevoog kaugele kannab-
kõik mõtted, mis kurvad mu sees.
Nägemisvajadus
Millal ma sind jälle näen?
Tahaks sirutada sinu järele oma käe.
Meie armastus ületab viimase kui mäe,
seda sa veel näed.
Anna mulle võimalus sind kohata,
kui ma ainult oleks köhata.
Ma olen haige sinust
ning sina ei teagi minust.
Kardan väga sind kaotada
ja oma suurt suud paotada.
Sõnadega teeb palju rohkem valu,
mida keegi kunagi ei palu.
Valu on üks paha bakter,
kellel kõige halvem karakter.
Igatsus on mega pisik,
kelleta ei ela ükski isik.
Vinguviiul
Poiste vetsus hääled valjud
see koht, kus käivad paljud
ei tea iial, mida sealt leiad
saladusi, mida hoiad;
ja pask tuju pole häbiasi
pubekad ära ei väsi
potil istudes teha suitsu
või panna ära matsu;
ja ma kuulsin täishäälikuid
neid eriti õnnetuid
aaa,eee,iii,ooo,uuu
ukse avan, seal ammuli suu;
poisil, kes itke peab
omale noaga lõikeid seab
mis nagu poogen randmel
masendus peal tema andmel;
ja veenid on nagu keeled
mida tõmmates lahti meeled
oma jäsemel instrumenti mängib
punast mahla välja sorgib;
vinguviiul on siis
kui eneselõikus on viis
n .....
Kärsitus
Suvi jõuab kevadele järele,
kevad juba paigal on.
Kevad oma ilu on laotanud kõikjale,
kuum suvi nüüd liikvel on.
Ahnel pilgul vaatan kaugusse,
igatsen ööbikud.
Toomingas varsti lööb õitsele,
siis palju on laulikuid.
Siis südagi laulab ja joodeldab sees,
hing rahu ja rõõmu saab täis.
Kuum päike mind küpsetab ja kõrvetab,
olen üleni ma suve täis.