Sõnale jõuluöö leiti 49 luuletust (top)
Jõulud tulid naerusuil
Jõulud tulid naerusuil
maa lumest vaba mitmeid kuid
Nüüd lumekratid tegid nalja
tõid kõikjal lumehanged välja
Tuul tuisku üles keerutas
end lumehangedel veeretas
Lumehelbed tasakesi
keerlesid kõik läbisegi
Virvendas kõik taevalaotus
suureks paisund jõuluootus
Süda pummadi,pummadi lõi
keegi kuskil piparkooki sõi
Jõulud hakkavad veerema
Jõulud hakkavad veerema,
üle mere ja üle maa,
taevalaotus hakkab lund jagama
igale poole, et küllalt saab.
Päkapikud hoogu juurde lisavad,
kingikotid kiirelt täituvad,
lapsed jõulusalme pähe õpivad,
pagari piparkoogid ahjus valmivad.
Kuusepuud tuppatoomist ootavad,
kauneid ehteid saada loodavad,
soov neil särada ja ilutseda
ja jõuluootel inimesi rõõmustada.
Üks täht
Üks täht on peidus taeva all,
mis ilmub välja jõuluööl.
Siis kõigi pilgud pööratud on taeva,
taevast alla langeb tähevöö.
Jõulusäras on siis maa ja taevas,
helgib rõõm su südames.
Süda, mis on olnud vaevas,
leiab rahu jõuluööl.
Hingel rahu saad siis tunda,
magusat valugi....
Kõik oma mured ära anda,
tunda täit õnne ja rõõmugi.
Jõuluootus
Las väljas paugub pakane
ja puhub vinge tuul,
mul toas särab kuuseke,
ja rõõm on südamel suur.
Laste naerust rõkkab tuba,
päkapikud käisid külas,
jõuluvana alles teel,
süda juba pulbitseb ja keeb.
Jõuluootus on nii magus,
kõigile jõulurõõmu jagub,
mahub kõigi südame,
nii suurde, kui ka väiksesse.
Äiu, äiu kullakene
Äiu, äiu kullakene,
rinnal magus piimakene,
kuusel särab küünlakene,
teel on juba jõulukene.
Äiu, äiu kullakene,
magus olgu unekene,
kuusel särab ehtekene,
rinnal hingab lapsukene.
Äiu, äiu kullakene,
tasa sajab lumekene,
ahjus praksub tulekene,
küpseb jõulukakukene.
Äiu, äiu kullakene,
akna taga on talvekene,
raagus puudel palju lund,
loodus magab talveund.
Äiu, äiu kullakene,
väike tsirgulinnukene,
süda turvaliselt tuksub,
jõulurahu tugevalt rinnus põksub.
Äiu, äiu kullakene....
Jõulud tulevad
Kes see uhkes saanis sõidab
valges pikas habemes?
Saani taga kinke valvab
väike päkapikumees,
saan see lendab tuhatnelja
kuused lehvitavad kahel-pool teed,
saani ees on hobud uhked,
kaela ümber kuljused,
lakal valge lumi särab,
rõõmuhelk on silmades.
Päevadest ööd, öödest päevad saavad,
jõuluootus aina lüheneb,
varsti käes on jõulud tasased.
Mustad jõulud
Jõuluvanal mustad sussid,
habe porine,
närvid on ka täitsa krussis,
saan on mudane.
Põhjapõdrad väsinud,
ei hoogu võtta jõua,
lumi on kõik kadunud,
kuid aeg see oma nõuab.
Päkapikud tulid appi
helikopteriga,
mille olid peitnud kappi
siis, kui oli igav.
Põhjapõdrad koju viidi,
kingid korstna kaudu
kätte said nii preili Liisi
kui ka väike Aadu.
- Tarmo Selter -
2023
Jõulusäras
Jõulud sõidavad mööda talvist teed,
seal, kus sõidavad saanid, reed.
Jõulusära helgib taga ja ees.
Valges habemes jõuluvana,
põhjapõdrad säravad kuljustega.
Särav valge lumi maad katab,
pinnatuisk on õhuke ja õrn.
Särav lumi enda kaissu võtab
kuusepuud, mis igihaljad on.
Päkapikkudel on säravad kuued,
peas tutimütsid uued,
jalas pika ninaga potikud,
kingikotid jõulusäraga ehitud.
Igas koduaknas paistab sära,
kõik südamed jõuluootuses on täna.
Jõulurahu ihkab iga väikene ja suur,
sel pühal säraval jõulukuul.