Sõnale jöuab leiti 122 luuletust
Armastus
Võin noaga südamesse lüüa sind,
kuid mul endal lõhkeb rind,
sind südamesse soovin,
sest sinust väga ma hoolin.
Süda kiirelt tuksub,
tundeid esile kutsub.
nii tugev on see tunnetehoovus,
nii soe mu südamesoojus.
Kas sa lõpuks ometi näed?
Meie jaoks säravad tähed.
Olen selles kindel,
et oled mu kalleim ingel.
Millal kohale jõuab sulle,
et kõige tähtsam oled mulle
Tõstad päikese esile, kui naeratad,
päike loojub, kui sa kurvastad
Kuu tõuseb nagu helk su silmis
nii unes kui ilmsi
mul pole enam sõnu
kokkuvõtteks oled mu elus mõnu.
haige?
peab jääma haigeks?
et hing saaks taas terveks
et noodid mis tervendavad hinge
jõuaksid lähemale
et süda saaks hellust täis
küll füüsiline keha järgi jõuab
ja nii ma lonkan oma kontsast nikastatud jalga
bussi ja lennuki vahet
olles kodus ja võõrsil
olles sinuga ja sinuta
Uni
Vahel ei taha ma ärgata,
olles unenägude kütkes,
nähes kõike, mida märgata
ärkvel olles on raske.
Vahel tahaks vaid magada
nii kaua, kuni kutsub maailm,
et ärgates minuga jagada
kõike, mida seletab silm.
Vahel ma tahaksin vaadata
unes veel rohkemgi ringi
teadmata, mida on oodata,
kas näha saab teisigi hingi.
Vahel ei antagi valida,
on äratus koidiku eel,
tõuse ülles ja veidike naerata,
jõuab õhtu, saad magada veel.
- Tarmo Selter -
2022
Paita
Paita päikest vaikimisi,
paita pehme sõnaga,
siis ehk soojus salamisi
tuleb päiksekiirtega.
Paita hinge hellusega,
hing on hea, ei valeta,
hinge põuest hingekulda
leiad ainult heaga.
Paita südant südamega,
süda Sulle näitab teed -
hingelise päikesega
jõuab meile kevade.
- Tarmo Selter -
2022
"Rahu" jõud
Kõigi oma seitsme meelega
tunnetan ma "Rahu" jõudu,
meeltest tahaks lahti lasta sõjaõudu
"Rahu" meeled rahulikuks muudab,
ainult "Rahu" sõja võita suudab
ja rahulikuks maailma muudab.
"Rahusarve" häält on juba kuulda,
kuigi minu süda tunneb, kuuleb nii,
küllap "Rahu" tasapisi jõuab kõigi meelteni...
Agressor
Sina, "Venemaa agressor,
kes sa tungisid meie maale,
kaasa tõid miine ja kurjade kavatsuste iile."
"Mine minema siit, kas kuuled?"
Meie maa rahvas nii rahulik on siin,
nüüd tuled sina ja rahu ära viid...
Su jalg on liig raske,
et sind jõuab kanda,
su süda liig kiskjalik,
et sind suudab mõista.
Ei kuulda võta seda,
ma võitlusjanu täis
ja vallutada tahan
just sinu-Ukraina maid!
Kõlab plahvatus
ja väikse lapse alin
ja jälle plahvatus...
Ood sõdurile
Ei tea kas homset päeva veel näen,
kuid Sinu eest ma surma läen,
sest Sinust olen ma võetud
ja kaitsma pean Isamaad
Sammub siin reas mehi nii palju
ja kindlad võiduhõisked on valjud,
kuid ütles Isamaa vaikselt: "Sa mu eest unne vaju,
igaüks jõuab unistustes koju"
Nüüd istun üksi siin puul
istun üksi siin aasal
ainsana mu hääl siin veel kaigub
ning lõpetama jääb vaikus
Kuid mäletage meid te võiduka lõpuni
ja elu kaitskem elu hinnaga.
Naeratus
Mis naeratus see on,
mis jõuab südamesse?
Mis naeratus see on,
mis muudab rõõmsaks meele?
Mis naeratus see on,
mis unustab kõik mured?
Mis naeratus see on,
mis elust läbi pureb?
See naeratus on ema lahked silmad,
mis naeratuseks langeb lapse suul
See naeratus on hool ja leppimine,
kui hinges murekoorem
nõnda suur
See naeratus on suur päikseketas,
mis puistab rõõmusära südame
See naeratus on surematu aare,
mis hingesoojust jagab eluteele!
Pastlad
Leidsin kapinurgast pastlad
vanad,ära kulunud
Vanarahvas rääkis ikka
vastlapäeva tulekust,
kelgumäest ja liust pikast,
lina kasvamise jõust
Pastlad meenutavad viiske
vanast ajast käidud teil,
heinamaadel tehtud käike,
samme raskeid põllumail
Las kapinurgas konutavad
vanad,väsind pastlad nüüd
seniks kuni kätte jõuab
Hõissa!
Meil on vastlad, hüüd!
Kallistus
Kallistus läks veerema
mööda ilma rändama
nagu väike kakuke
rõõmsameelsem veidike
Veeres läbi orgude
läbi jõesängide
veeres läbi õhu õrna puulehele
liueldes rohukõrrele
Kalli veeres nii kuis jaksas
elu eest-maksku,mis maksab
et jõuda kiirelt pärale
kallisid jätkub kõigile
Ole sa siis noor või vana
kurvameelne või õnnesäras
kallistus jõuab sinuni
kallisid vajad alati
Nii kallis oled kallistus!
Sa inimkonna igatsus!
Naabritädi on nõid 3
Röögatused õues on valjemad
kurjus jõuab mulle ligemale
ära on söödud lapsed, isad/emad
kuidas komistasime sellisele jamale?;
peatükis leidsin õiged sõnad
valjult asusin püha sõna lugema
mil mu seljas jooksid himujudinad
zombid hakkasid ükshaaval langema;
leek aias siis üha paisus
põlemine aeglaselt hoovas
ja aeg äkki seiskus
kui plahvatusega tuli sähvas;
öösel oli naabrimuti kättemaks
aga teises kohas üles ärkasin
asja teeb ebaloogilisemaks
kui end oma voodist leitsin