Sõnale kadus leiti 157 luuletust
Põgenemine
Ta sülitas vaid päri tuult,
Pärineks ta justkui kuult.
Ei takistanud teda tuul ega vihm,
Ei hoidnud teda kinni kett või rihm.
Rebis end vabaks ja kadus,
Ettejääjad jalge alla ladus.
Ronis üles künkast ja mäest,
Oma rada rajas kõigest väest.
Toosude külge jäi vaid tolm,
See juhtus öösel kell kolm.
Kui kadus ta pimedusse,
Ta tee mattus saladusse.
Vares.
Vares kraaksatades avas noka,
maha pillas kohvi topka.
Sellele järele vaatama ta jäi,
maandus ja hüples lähemalt kui täi.
Lootis kõhu täited sealt leida,
kuid vaid tühjust kohvitops piedab.
Lootus kilduteks kukkus,
varese ootus söögist hukkus.
Uuesti lendu ta tõusis,
kraaksatusega uut lõunat ta nõudis.
Tõusis lendu ja kaduski,
pärast teda vaikus maa peale end laduski.
Mõru elu
Sind rõhub kurbus,
mõttes küsid endalt:
Mis oli vale,
miks õhus nukrustolmu lendab?
Miks äkki kadus lembus,
sai võõraks lähedus?
Miks kustus koldevalgus,
nüüd meeldib jahedus?
Sa ära hingesoppi küll lase kaotusvalu,
peab elu pakkuma ka natukene mõnu!
Jääb ikka alles Sinu elu,
mis sest,et kohati ka üpris mõru!
Su põskedelt puna kus kaob..
Pilved kui varjavad ilma,
Puhuvad lõikavad tuuled.
Pisarad valguvad silma,
Verevad valuvad huuled.
Tasa las langeb vesi,
Varjates varsti kõik vaod.
,,kallis kes nägu sul pesi,
Su põskedelt puna kus kaob.
Taevasse tähti kes ladus.
Homme kas pilved on läinud.
Kuhu mu sisemus kadus
Kas möödujaist keegi ehk näinud.
Armastus
Miks siis on nii lihtne asi nagu armastus nii keeruline? Millal see inimeste jaoks nii keeruliseks muutus? Mis on armastus? Kindlasti ei ole armastus armumine. Armumine on keemia kahe inimese vahel. Armumisel tavaliselt peegeldab teine inimene sulle sind ennast. Sa näed partneri silmades enese ilu ja headust, kes meenutab sulle sinu võimet armastada ja tunda ülevaid tundeid. Sa justkui armud iseendasse. Teine peegeldab sulle sinu oskusi ja andeid ja te näete üksteises ainult head. Armumisel näed sa kõike kirkalt ja tunned, et sa elad. Sa oled ärkvel ja ergas. Muidugi ka joobunud, i .....
Tüdruk
Seisis kivist kollane maja
vaiksel tupiktänava nurgal.
Sinna linnakära ei kaja
istus aknal üks tüdruk kurvalt.
Mōtles tüdruk,et kell on veel vähe
ja taevas pilvedest vaba.
Sättis punase kübara pähe
ning läks välja jalutama.
Tundis tüdruk end ōnnelikult
nōnda kōndides taeva all.
Silmis särasid naerukillud,
kaelas sinine siidisall.
Ōhtuks päike mäe taha kadus
taevalaotus sai tähti täis.
Tüdruk kōndis nüüd unenäoradu,
kus Ta maailm veel ilusam näis.
Kord ma leidsin tee
Kord ma leidsin tee
Seejärel kaotsin selle
Ei ma leia veel
Mind rahustavat eluteed
Minu elu oli justkui lill
Kuni tungis hinge vihmapilv
Kui lahkusid mu maailmast
Kadusid lill ja päike fantaasiast
Oh, kuidas tahaksin uuesti tunda
Sind mu hinge lähedal
Oh, kuidas tahaksin uuesti näha,
Sind mu kõrval alati
üks kord veel
kas ma talun kuulatada
kuidas pisar nutab
kuidas naer su üle naerab
võim see ümbert võtab
virin veereb varrukast
nii üles kääritav
keelelt kallub mis ei ole
pähe määritav
kas ma talun tunnetada
kus on peidus arm
kuidas hajus silmist lust
et kappi kadus tarm
kas ma suudan üks kord veel
hoida kõrgel lippu
rebituna tuulte käes mis
jäänud lonti tippu
kas ma talun
üks kord veel
öelda sulle et
põhjuseks ei ole minu
võtmata tablett
kas ma võiksin üks kord veel
peale kõige muu
vaid magustoidu maitsetega
sulgeda su suu
Sanya
Angerjas
Paadi põhjas angerjas
Limasena vangerdas
ära tahtis põgeneda
mees kui asus püüdma teda
sai ta kätte, pistis kotti
mõtteis juba supipotti
sinust saab hea leemekene
kuid siis äkki, heldekene
Mees ei uskund oma meeli,
uss see lausus inimkeeli:
„Tean, et olen kallis kala
pidulaua lemmikpala,
minu eest saab palju raha,
kuid kas seda sa vaid tahad?
Sulle tõsimeeli väidan,
suisa kolm su soovi täidan.
Säästa süldist minu saba,
lase vaid mul olla vaba,
päästa minu nahk ja veri
minu elupaik on meri.“
Kuigi polnud kullast kala
mees jäi uskuma ta hala. .....
Totu Mati
Totu Mati põrandal miini tagus.
Pärast ema imestas,et kuhu Mati kadus?
Toti Mati suuga katsus voolu pinget,
pärast seda enam tal polnud vere ringet.
Totu Mati sõrme pistis pepu auku,
pärast teised kuulsid hirmsat pauku.
Totu Mati pani sõrme ninna,
pärast jäi see hoopis kinni sinna.
Aeg mul lendas käest
Klassid on igavad,
aeg nagu peatuks.
Matas on vaikne
kuulda vaid südametuks...
Kuid aeg mul lendas käest
ja järsku seisan laval,
räägin oma lugu
sellest, kuidas aeg kadus,
põles nagu kulu.
Igavestena näinud ajad,
lagunesid kui vanad majad.
Ja need ilusad, rõõmsad ajad
jätsid maha vaid õrna naerukaja...
Eksinud
Ma kallistan hommikul kurbust,
Madal päike nii tuhmilt särab.
Mu hing ei peegelda soojust -
Teda pole, see kadus ära...
Aina rohkem on kaugusse pilke...
Mida suundusid otsima nemad?
Juua sooja tuult, paargi tilka,
Ahnelt loota, et ärkab kevad...
Tiina Klemets
Olen tühi
Päevad mööduvad... olen tühi
järjekordne pettumus.
Lootuse silmist pühib.
Vaikuses murdus elu
õnn kadus -
saatus probleeme
õlule liialt ladus.
Üleliigne tundun
kõigil vaid jalus.
Kuidas leida ennast?
Küsin.
Kaotanud usu -
hääbunud hing
siiski valus
ekselda pimeduses.
Valgust.
Valgust -
leidmata algust
uuesti läidaksin
südamesse sära -
mille maailma
raskused vihmana
kustutanud ära.
Jõe õiglus
Tegin pildi. Lahe.metsast ja mäest
Mitte ühe. Mitu. Kurat. Kadus käest
Mitte pilt.Masin.Mis pildi tegi mäest
Kadus jõkke.Küll hoidsin kõigest väest
Ei leia hullu loos. Pilt ju jäi
Mitte pilt. Pildid. Ja nii kaunid
Ehk liigki kaunid. Et masin alla jäi
Arvas.Ei suuda.Luua pilte enam nii häid.
Ei vaidle.Need tõesti hinge matavad
Seal mägi pilve piiri hellitab.
Huilgavad metsad. Kaljunukke katavad
All jõgi. Vette tikkuvaid oksi keelitab.
Tüli norib.kõigiga Kes ta teele satuvad
Nõrkus sel pildil. Mis kaunidust viilutab
Pole h .....
Jänese buugi-vuugi
Jänes hüppas kõigest väest
Peenras rivis porgandite väed
Tšillis, nillis, aru kadus käest
Parem porgand, kui tühjad käed
sirts särts, buugi vuugi,
jänes pani porksi tuuri
plirts, plärts, flipp flopp
jänkul ees oli kopp,
Bussijänes varjus kõigest väest
Polnud piletit, vaid tühjad käed
tuli kontrolör ja siht kadus käest
Tuhat-nelja tegid jalad, käed
sirts särts, buugi vuugi,
jänes tegi puhta vuugi
plirts, plärts, flipp flopp
jänkul ees oli kopp,
Elektrijänes siblib kõigest väest
särgil särab kuldne number üks
võimalusi, võite ei ta las .....
Munadepüha rõõm
Siis, kui kevad jõuab ligi,
Päike taeval särab üha,
Ja kui viimaks ometigi
Tuleb palmipuudepüha,
Siis peab meelitama kanu,
Noori tibusid ja vanu,
Et ei oleks pesa tühi
Vastu kalleid munapühi.
Nüüd vast algab kibekiire:
Teha sülti, teha saia.
Toimetustel pole piire,
Joosta poodi, poest majja.
Emal korvis tuhat pakki,
Mitut sorti munalakki.
Mis nüüd muud kui munad patta,
Lakiga siis pärast katta.
Küll on õhinat ja lusti !
Kollast, rohelist ja punast
Värvib Ann ja väike Kusti
Rõõmu tunneb igast munast.
Aga ometigi n .....