Sõnale kaks leiti 397 luuletust
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Wheatus - Teenage Dirtbag
Ta nimi on Noelle
Mul on temast unistus
Ta kõlistab mu kella
Mul on kehaline kasvatus poole tunni pärast
Oo, kuidas ta rokib
Ketsides ja põlvikutes
Aga ta ei tea, kes ma olen
Ega hooli minust
Sest ma olen lihtsalt üks teismeline luuser, kallis
Jah, ma olen lihtsalt üks teismeline luuser, kallis
Kuula Iron Maiden'it, kallis, minuga, ooh
Tema poiss-sõber on idioot
Ja ta toob kooli relva
Ja ta lihtsalt lööks
Mind läbi, kui ta teaks tõtt
Ta elab minu tänaval
Ja ta sõidab IROC'iga
Aga ta ei tea, kes ma olen
Ega hooli minust
Sest ma olen lihtsalt üks teismeline .....
Eesti elu
Kui kustumas hetked ja lootused elus,
kadumas armastus, ilu,
elada praeguses ajas on valus
ja raske nii Sinul kui minul.
Euribor tõuseb ning kadud need kaovad,
töökohtades tekib pankrott,
lapsed, koos nendega isad ja emad
elus otsimas uut kohta on.
Riiklikud maksud on tõstmas me koormat
inflatsiooni varjus veel siiski,
valitsus ütleb: "Kõik hästi on, oota,
küll teile ka pudeneb miskit!"
Eelarve miinuses, makse on vaja,
kuid milleks siis luisata aina,
poliitkorrektselt vaid keerutab Kaja,
ei räägi, mis hinges veel painab.
On maailmas sõda, koroona see jääb,
.....
Ema igatsus**
need, kes armastavad
ei räägi kunagi suuri sõnu
vahel nad ka käratavad kõvasti
sest armastavad aina tugevamini
see piin ja häbi ja valu
see võõras maailm, kus kõik on võimalik
võõras lõhn
ja siis kogen ennast enda emana
tema mustreid, tema käitumist
sest ta ei teinud midagi valesti
vastupidi
ma tunnen, et mina olen vale
et ma ei ole piisav
ja et paras mulle
Marsi tüdrukule
Merkuuri retrograadi ajal
On kaks ema:
ema kellel on võimu ja raha
ja kellega saab rääkida kõike
ja ema
kes on stabiilne nagu kalju
ja rahulik tööinimene
ei vassi ega valeta .....
Tuuletõusmed
Külvaks tuult ja lõikaks tormi
pole põlispõlumees
miska kastaks miska väetaks
kuidas saada saagid normi
Esimesed aastat kaks
luurin põllul silmad vees
külind tormi lõigand tuult
saak on jäänud viletsaks
Kannan kannatust kui mäge
andke tuuletiival jaksu
pange tormivõrsed tõusma
nõutan taevast abiväge
Vaikib taevas- vastab öö
tasuks andameid ja maksu
luban- meeletuna nõus ma
papist poiss ei riste löö
Saabub keerub noorepoolne
alasti kui ahvatlus
tuuled tormid tülid saan
võtab naiselikku hoolde
Ma ei kahtle keerubinnas
laiub hinges kahtlustus
.....
instagrammi luulet lugedes
teel tunnete poole
iga sõna jääb kuskile kinni
murdeea hägus tundmuste
praaga enne juuakse
kannatamatusest ära
kui saada jõuab
puskariks
pähe mis hakkaks
suubub pigem soolaukaks
kui muutub voolavaks jõeks
märja pesu asemel
sõnad on väänatud kuivaks
riputatakse lõksudega
ridadena nöörile kuivama
nii et kõigile näha oleks
miskipärast kutsutakse seda
siis luuleks
Üht lillekest...
Üht lillekest ma jälgisin
ja ootasin õie avanemist.
Ootasin päeva, ootasin kaks,
aga mul ei katkenud jaks.
Üks kaunis päev mul õnne tõi,
nägin, kuidas puhkema lõi õis.
Kastetilk helkis õienupu sees,
minul õnnest olid silmad vees.
Päikesekiir puges lillenupu sisse,
soojus tuli südamesse.
Õis see avanes taevani,
mul hinges rahu on siiani.
Kohtumised
Mul ei ole sulle sõnu
laulukatse nurjus
järgneb vaikus- piin ja mõnu
sõnadeta kurjus
Tunnen külma õhu fronti
udu tihedust ja rõskust
mööda nahka verd ja konti
hinge jõudev valu laskus
Matan mõttes mitu keha
ammu ilma sinu vaimust
mida eksiga veel teha
karistuseks katkend lõimust
Helged mõtted parinaga
heidan- üksildus mu selts
lahkun- minnes pori taga
ees on helgus- igikelts
Hulgun ulas külmun kõngen
elusõnadeta hauas
lumelagedatel langen
metsas kajad: "Kaua's kaua's"
Kandes ennast- jäätund vakka
mõeldes lauluväega linnust
ükskord sajandite .....
Vari ja Valgus
ma ei tea,
kas see on hea mõte
mul raha saada
sest mulle meeldib ju vaene olla
nii mõtleb vari
suured tehinguid muidugi
las nad jääda
lase lahti
ja jää ikka oma vanasse rattasse
nii on sul kõige parem
nii mõtleb vari
ära hakka suurustama
et saad ilusa elu
nagunii läheb kõik halvasti
nii mõtleb vari
ära unista
sa ei jõua kaugele
sa kukud kiiremini kui kustuv täht
nii mõtleb vari
ära lenda kunagi
sa võid alla kukkuda
ja siis saad haiget
nii mõtleb vari
põhiline, et sa jääksid samasse tiiki
et kuskile merre või koguni ookeani ei läheks
.....
Kriteeriumid
usu mind,
keegi ei tea,
seda kuidas armastajad suudavad luua oma maailma,
millest nad vaid ise aru saavad
nagu need kaks suudlevat tudengit
kes vihmavarju all kokku saavad
et moodustada energeetiline põimik
oma hingede vahel
kui vähe on veel neid suhteid
kus on igapäev armastus kui tegu
kui taotlus, kui soov
olla parem ja parim
kui eelnev päev
kui vähe on veel neid radu,
mida armastajad koos käivad
sest endasse vaatamine
toob kaasa ka palju vigu
ja kuidas sa siis lepid enda tegemata jätmiste,
oma suurustamiste ja häbiplekkidega?
kuidas siis lepid?
kui endale .....
Inimelu keerdkäigud (osa 1)
Sinu tuules ei saa ma võrsuda
isegi kui Kuu valgustab rada
Sina tahad ja vajad eraklikku rada
ja ma lihtsalt lohisen järgi
nagu vana tuttav lelu
mängukastist
Ma ei tea, miks
ma olen loodud Maa ja Taeva vahendajaks
inimeste abistajaks
vahelüliks mõistmise ja tunnetuse vahel
aitamaks leida inimestel kuldteed
nii elu kui ka surma vahel
Ma vaatan Sind ja Su lõputuid otsinguid
Su soovi olla ja minna ja kaduda eksistensi,
millisel ajal sai Sulle elu nii valusaks,
et ainult siit äramineku soov -
kas läbi tablettide või läbi süvameditatsiooni -
sai Sinu jaoks võimalik .....
Häid pühi
Üks ja kaks, üks ja kaks,
mune värvis nõnda laps,
tõmme üles, tõmme alla,
koore peal said värvid valla.
Mõni värvib pintsliga,
teine võtab koored,
kolmas jälle pliiatsiga
tõmbab ainult jooned.
Mõni keetis varem ära,
teine siiski hiljem,
tulemuseks värvisära,
munad korvi viigem.
Kui on kätte jõudnud hetk
ja põnevus on suur,
koksimisel selgub, kel´
on kõvem munakoor.
Kui on pühad läbi saanud,
värvilisem on maailm,
ühel munad muhud toonud,
teisel sinisem on silm.
- Tarmo Selter -
2023
Sinusse voolas
samamoodi nagu vesi jões
aja voolamises oled sina
mitte pilliroog kalmus
kaldavees kevadeti pilgeni
täis vett kraavid ojad
päevad õhtud ööd
hommikud on su kõrged
madalad kaldad
pilvine lapsepõlv
indiaanlaseks olemise
poisiiga onn puu otsas
kartulid küpsemas tuhas
nukust liblikaks saanu
märjad tiivad kivil kuivamas
niidetud luhal
Sinusse voolas
mu poisiea puhtus
ta otsatu nukrus
meretäis kurbust
las hing läheb hukka
pärast pikka halli
valget talve
puude soontes
iga pungani oksal
voolama hakkab mahl
heleroheliseks värvuks
talv otsa maja taga
raagus olnud kask
meel ära nüüd kaob
Emajõe luhta
sinilille kevadesse
hilja jõuad õhtul tuppa
säärikud viskad
rõõmsalt nurka
las hing kui tahab
läheb sellest nüüd hukka
et on plikaks kevade kaenlas
Kui valu ajab valu taga
mul oli seda pausi vaja
meenutamaks endale
et pisarad on võimalikud
et agoonia on võimalik
et kurbusest öösiti patja nutmine
ja paistes silmadega ärkamine
on võimalik
need kogused alla surutud tundeid,
mis tonnide viisi
on emotsioonide laos nii ära paigututud
et nendesse ei vaadataks
tulevad ülesse
kolm ööd on möödunud nutuvines
keha on pideval pisarate stardil
et ometi hakkaks taas tööle
saaks selle kehast välja
saaks vabaneda
ja sealt meie haigused alguse saavadki
me ei vaata enam endaga tõtt
sest aega ei ole
ega ei ole ka tahtmist
ebameeldiv kiir .....
Südametes kokku
mõtle
kui sa pead elama teadmisega
et su armastatu on elus
aga su käed ega pilk
temani ei küündi
mõtle
kui sa kohtad oma armsamat
lapseeas
ja kõik, mida sa aastate jooksul suudad meenutada
on need peeglisse vaatamise hetked
kui sul on tunne, et
ta justkui vaataks läbi sinu silmade
ja mälestuste kaudu
ikka ja jälle
su südamesse
mõtle
kui su kaasa ei hukkunukski sõjas
vaid ta on olemas ja hingab
teispool piiri
ta on olemas
veres ja lihas
aga ometi
aga ometi
pole aeg
ja siis trotsid saatust
trotsid elu
süvened oma kurbuse allakäigu trepil
vahepeal .....
LUULEKEVAD
Täna tahaksin hõigata õhku,
et kõikide kõrvad kuuleks:
„Trotsides kainuse rõhku,
ma kevade kuulutan luuleks!"
On värssideks kellukad valged
ja stroofideks sinililled
ning mõõtudeks musträsta viled,
lõppriimideks lõokese triller.
Veed voolavad vabavärsid
ja liblikalennud on lüürikaks!
Kes vaadata-kuulata kärsib,
tunneb südames sõnade muusikat...