Sõnale kannatlik leiti 38 luuletust
Tuhat tänu korraga
Minu emal pilk on range,
aga süda on tal hea,
pilk on sellepärast range,
et ma elust pettuma ei peaks.
Ema suunajaks mul olnud,
kõigil eluradadel,
hoidnud ära pahandused,
teismeeas, kui olin veel
ja veri soontes aina kees.
Ema targad õpetused,
meeles mul on ikka veel,
kannatlikuks jäämise kuntsti,
tsipa juurde õpiks veel.
Ema, Sa mu õpetaja,
Sa mu elutee rajaja,
Suured õnnitlused Sulle!
Tuhat tänu korraga!
Mõtte piin
Mu mõte kisub ikka sõtta,
nii päeval, kui ka ööl.
Ta unenäoski ringi kondab
ja piinab terve öö.
Uudised kõik täis on sõda,
vähe kuuleb häid.
Maailm aina oigab ägab,
mõtted hulluks läind.
Kuid ma siiski mõtteid kogun-
kannatlikke, häid...
Püüan endas leida rahu,
kuigi see nii raske näib.
Sõber
Sa oled õnnelik,
kui Sul on keegi,
kes Sinuga käib läbi elu.
Ta on kannatlik,
hoides Sind veelgi
läbi lolluste, nalja ja melu.
Ütleb otse,
mida ta mõtleb,
ei varja miskit Su eest.
Ta on Su sõber,
kes edasi tõtleb
ajas Sinuga ühisel teel.
- Tarmo Selter -
2022
Lapsed
Lapsed, meie lapsed on need,
kes kannavad rõõmu südame.
Lapsed,meie lapsed on need,
kel siirus põleb silmades.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes sammuvad läbi elutee.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes peegelpildiks me kodudes.
Lapsed, meie lapsed on need,
vahest valutavad südamed.
Lapsed, meie lapsed on need,
kannatav ja kannatlik meel.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes istutatud hinge ja südame.
Palun, härra postimees
Gmaili põrnitsen elutoas
pärast tööpäeva pimedas
siis näen aknast möödumist
nüüd teen kinni pidamist;
palun, härra postimees
tean, et sul pikk tee veel ees
aga vaata kas mul kirja tulnud
tahan teada, kas ämm juba surnud;
ole kannatlik, kui sult pärin
lihtsalt infot uurin
sest, kui mutt manala teele
pidin ta pärandi raha saama endale;
testamendile enda nime panin
ekstüdrukult au röövisin
et talle saaks kätte makstud
ja pärandi rahaga saan elektri tasutud;
ilmaasjata ämma trepile vett kallanud
tean ta juba jääl kukkunud
ohhh, palun, härra postimee .....
Luumurd
Haaremnaisega suhte leeki lõi
ühe brünetiga, kelle kratt mulle tõi
nüüd uuel aastal õndsust tundsin
paraku nii lihtsalt seda arvasin;
kui läksime uisuväljakule
hüüdsin talle "Tule - tule!"
ta pole ammu uisku kandnud
jääl libistada vähe julgenud;
kukkusime mõlemad
jalad olid valusad
aga ta puudutus nii erutav
voodi minna temaga on kummitav;
tibil on nii lihav mõnus tagumik
saada auku pole kannatlik
mõlemat osapoolt musitan
pistan näo prakku ja väristan;
oma sülle istet pakkusin
ta kukkumisega pistet tundsin
käis raksatus läbi
halvas va .....
Kohus
Mind suleti kongi kuid miks
anti hallikas räbaldund rüü
kas aastaks või kaheks- või sajandiks
ei öeldud- ei öeldud mis süü
Vangla müürid ja trellid on näivus
sulen silmad ja usun end vabaks
unes elan ja hingan ja käin kus
vanglaülem mul iial ei lubaks
Mõrkja õliga määritud raudu
kannan kui hõbejaid ehteid
rüü sätendab mõtete kaudu
täna auklikud püksid on uhked
Vangla katuselt kurgede kannul
lendan- õitsen ka ülaste kõrval
leban kivina loksuvail rannul
laskun tagasi katuste tõrval
Nokk kinni ja saba on lahti
kõik näivuses seisneb ja ongi
.....
Kisendav hing
Oh,anna meile valgem taevas!
Oh, anna meile valgem maa!
Kuhu on kadunud sinine taevas?
Kuhu on kadunud mururoheline maa?
Oh, anna meile hingepuhtust?
Oh, anna meile kannatust!
Kuhu on kadunud inimlik mõistus?
Kuhu on kadunud leplik meel?
Oh, anna meile tulevik helgem!
Oh, anna meile kannatlik meel!
Suvi-Sügis
Suvi keerutab sügise ümber
maheda tuulega silitab
Säraval pilgul ja naerusuiselt
sügisele silma pilgutab
Hiline jaaniusski rohus
sekka laternat vilgutab
Sügis lehti rebib puudelt
suvele kõik kingib need
Sügis suve hala kuuldes
meel tal muutus nukramaks
Suvi mõned päevad saigi
kingituseks sügiselt
Ja siis oma võimsa väega
pühkis suve sootuks teelt
Suvi jõudis vaevu hüüda
Soovin kannatlikku meelt!!
Tallinna liiklus
Kui hea et Tallinnas ei ela
sest "Persse!", ma ütlen
mu viha lööb häirekella
kuna lõhki jälle lähen;
see linnriik on omatte mullis
mis Eestiga võrdlematu
ja kord on seal nullis
sest selle liiklus on kontrollimatu;
kihutavad üle punase tule
ning teed antakse vähe
ülbust jätkub hommikule ja õhtule
miks kohalikele viisakus ei mahu pähe?;
tipptunnis istu nagu zombi
aga alati nõelutakse vahele
"KRAHH" riivati elektrilambi
nii jätkus õnnetust autole kahele;
seda nägin pealt ja ka ise oleks paugu saanud
mingi kiilakas munn sõitis peate .....
Valgus näitab teed
Annab suuna kuhu minna
Näha midagi
Mis olnud pimeduses
On justkui ime
Kui lausun sinu nime
Sa kuuled
Ja peagi näed
Mu poole sirutad käed
Ning ületad kõik takistuste mäed
Sind oodates ma laulu loon
Sindki sinna laulu sisse koon
Ja mahedal häälel
Siis laulan su poole
Armastusest tulvil hing
Kannatlikult ootab Sind
Ema süda
Õnnetunne hinges suur,
et kõik sul on hästi,
südames rõõm nii kuum,
justkui oleks laava sealt
pääsenud lahti.
Sa ei tea, kuidas salaja
nutnud su kurbust,
kui sul pisar oli kuivanud
ja su kannatustekarikast
ma lonkshaaval joonud,
suigutanud sind kui väikest last,
püüdes lohutada end.
Pikk ja õnnetu olnud sinu tee,
kuid kannatlik oskasid olla veel,
nüüd,nüüd on sul kõik hästi
mida süda tahab veel,
valus on elu ilma rõõmuta,
siiski saame hakkama!
Kus elad seal õpid
Kui lapsed elavad....
kriitikas, õpivad nad hukka mõistma.
vaenulikkuses, õpivad võitlema.
naeruväärsuses, õpivad olema kartlikud.
häbis, õpivad tundma end süüdi.
sallivuses, õpivad olema kannatlikud.
julgustuses, õpivad olema enesekindlad.
kiituses, õpivad olema tänulikud.
õigluses on nad õiglased.
turvalisuses, omavad nad usku.
tunnustuses, meeldivad nad iseendale.
heakiidus ja sõpruses,
leiavad nad maailmas
ARMASTUSE!
Kui palju ja STOP
Kui palju olen näinud Sinu pisaraid,
kui palju olen uskunud ma neid,
kui palju uppunud neis Sinuga,
teadmata, et need hukutavad mu...
Kui palju vaadanud ma kõigest mööda,
kui palju andestanud kõik,
kui palju joonud ennast magama,
kui vaid aidanud see oleks...
Kuid nüüd on kõik, on saabunud mu jaam,
Mu peatus on siin ja praegu,
Edasi ma sõita saa
Teinekordki trehvame-kõike head, mu sõber ja kaaslane!
Janek.V 11042016
Kas rihmaga või vitsaga?
Kas rihmaga või vitsaga
või hoopistükkis piitsaga?
või piisab karmist sõnast,
teistmoodi häälekõlast?
Kas tohib ihu nuhelda
ja oksadega vihelda?
Eks tuleb rohkem suhelda
ja mitte tühja rihelda.
Ja iga tühja pärast ka ei tasu parastada
ning valjuhäälse riiuga ei tasu laristada
kuid hellituste kõrval tuleb eluks karastada
ja asja pärast siiski mingil viisil karistada
Sallida ei tule iga käitumise viisi
arvestada iga veidrat soovi ja kapriisi
iga mõtlematut lollust ei või taluda
laps peab õppima, mil tuleb andeks paluda
Jonnimised, pisivaled, ma .....
Tärkamine
Üks süda hetkeks avanes
sõna vihmapiisana langes
miski sügaval liigatas
põuases pinnases kanges
seeme kuivas mullas
ootas kannatlikult tärkamist
üks tunne sügaval hinges
ootas meeleheitlikult ärkamist
ja alastuselt kadus häbi
ta oli kaetud puudutuste looriga
pimedusse tungis valgus
tuntav iga kehapooriga
soojade pilkude paistel
sirutus arglikult idu
argipäevastest asjadest
sai korraga rõõmupidu
kui neid sõnu veel sajaks
kui pilgud veel pehmelt paitaks
see tunnetest tärganud idul
kauniks õieks kasvada aitaks
Gailys