Sõnale kaotatud leiti 24 luuletust
Kaotatud ingel
Ma pole näinud teda kõndimas
Aga ma tean et ta kõnnib nagu ingel
lumesajus paljajalu
justkui hõljudes
Läbi lume ta ei vaju
Ma pole näinud ta naeratust
Aga ma tean et see on samas armas
Kui ka lõikav
Sest mu pea saaks nii vaevatud
Kuidas seda naeratust
Ainult endale võita
Ma pole teda hoidnud
Aga ehk nii ongi parem
Sest kui sul on käes kõik
ja see kaob
siis tühimiku tühjus on tühjem
kui kunagi varem
Ma pole teda näinud
Ent kuskilt nagu tunneks ta hinge
Olen elus kaotanud palju
Aga tema on kaotatud ingel
Kaotatud
Tuul sasib puude lehti,
kaotatud maailmas.
Jahe tuul puhub aknast sisse,
Aga ta ei tunne seda.
Ta viibib kuskil eemal
Iga päevaga aina kaugemal.
Kaugemal reaalsesest ja oma armastatust,
Kaugemal valust.
Keeris tormid ja kreemi koogid
Kaunid lilled ning närbunud inimesed.
Nii üksikud ja eksinud,
Kuid nad ju ei hooligi.
Kord
Kord sinu naeru najal,
Sai õnnest õhata.
Kord sinu armastusest,
Sai end lõhata.
Kord koos oldud aeg,
Sai lahkumiseks ikka.
Kord jällenägemisel,
Sind armastasin ikka.
Kord vihkasin sind ka,
Kuid lõpuks jõudsin ikka..
Kord tahan seda jälle,
Kuid siis ei enam saa.
Kord kaotatud kalleid,
Ei tagasi me saa.
Lubadused
Sõjavägi lubas meheks teha
lubasin vastu riiki kaitsta
kas makstakse kaotatud aeg kinni kui selgub et meheks ei saanud
on riigieelarves selleks vahendeid?
teeks muudatusettepaneku
petitsioon ee aga see tunduks obstruktsioonina
läheb usaldushääletuseks president võib pahandada
Moe pärast ka ei sobi
ega ma helme ole
las jääb vanaviisi
hoidku jumal et keegi nõnda arvab
Õudusunenägu
ukrainlaste veri kätel
venelaste sõnad suus
viimane vene keele kursus läks asja ette
oskasin öelda ne naada
ne naada tvoi ljub
ne naada tvoi russki mir
Ärgates oli Betti ja poj .....
"Trauma bonding"
trauma bonding
ma enam ei taha,
kas agressiivsest isast ja vägivaldsest mehest polnud piisav?
kas kaotatud lapsest ja jätkuvast depressioonist polnud piisav?
miks me justkui tõmbame oma ellu inimesi,
kes panevad meid meie väärtustes kahtlema
meie väärtuslikkuses kahtlema
ma olen väärt paremat, parimat ega
madaldu
saadan kullase tee nii enda ette kui ka neile, kes on mulle haiget teinud
viha põhjustanud, minu raevuga kokku puutunud
ma pean oma sisemise lapse eest hoolitsema ja valvel olema
miks ma peaksin laskma inimesel lihtsalt endale haiget teha ja üle minu piiride a .....
Emale
Uitab endistviisi üksildasel nõmmel
rada, mida unelmates käinud.
Sireleisse kaotatud õnne
nutan vaid, sest see on jäävalt läinud.
Toomingate valendaval puul
mõte tahtmatult teeb omi käike.
Ununenud tundeid laulab tuul,
aastad saavad erilise läike.
Siirassilmne, puhas andekand
üle taeva habrastiibselt kajab.
Hinged lehekuiselt pakatand,
istume, ja toomevihma sajab.
Sõda minus eneses
Iga nädal, päev, tund, minut-
ma pean võitlust iseendaga.
Annan endast küll parima,
Kuid ikka kaotan neid lahinguid.
Mu peas käib sõda, mida keegi teine ei näe.
Justkui sõda iseendaga, aga vaenlasteks on hoopis- hirm.
Hirm ebaõnnestuda, olla hukka mõistetud, läbipõleda.
Liiga tihti selles nähtamatus võitluses, võidab hirm.
Hirm, et ma ei saa hakkama, muudab mu keha võimetuks, halvatuks.
Hirm ei luba mul proovida.
Ja pärast kaotatud lahingut tuleb-
Süütunne ja kahetsus.
Et ma ei proovinud, et ei kasutanud aega targasti.
Ma olen selles sõjas juba haavata .....
kas oled tegelikult valmis?!
armastus armastama
silmi peitmata
hoogu võtmata
keegi ei julge olla armastuses
ma näen,
paljud häbenevad olla,
armunud paljud tahaksid olla, aga oma vigades ja valudes seista armuvaludes
ei ole näinud väga palju tugevaid ja sitkeid, kes suudaks seda
Jeanne d'Arc'i trikki teha
isegi füüsiline vastupidavus on üks asi,
julgus midagi muud
julgus ja kavalus
julgus minna ja olla
kavalus muuta kõik teed endale sobivaimaks,
et leida igast piprast see oma suhkrutera
ma natukene olen mures,
kuldne ajastu küll,
aga valikud teeme meie ise
meie enda teadvusetasandi .....
Vereiha
Kas kuuled ajutist vaikust
mis muugib lahti rahust?
Luhansk on langenud
ning kõike on räsinud;
me kaevikus, siin perses
oodetakse parimat igat mehes
idanaabreid peatame
nende granaate tagasi heidame;
ainult adrenaliin alles
hoian kinni milles
ma veel elus ja valmis
ringi liigun tormis;
ja laseme püssidel rääkida
et tagasi itta rinnet rühkida
muudkui kasvab mu vereiha
kättemaks ja peatamatu viha;
saanud surmatud vaenlane
olla viimse meheni on meile omane
täägid ees, edasi kiirustame
ja esimesed vigased surnuks torkame;
ulja jooksja pikali lükkan
oma käe .....
Ei tolereeri
ma ei tolereeri eriti stressi
seda teavad kõik
ma hea meelega põgeneks kuskile helgesse maailmasse
aga tugevad on need, kes püsivad paigal
ega anna alla, vaid oskavad vajadusel ka koduaia õunad mõelda
eksootilisteks apelsinideks kuumal päeval
ma põgenesin nende poistega
ükskõik, et üks räuskas liiga valjusti
toetusin teistele liiga ehk
kõik oli viisakas
peole mindud, tuldud - liigne punane valgus
kallid taksoarved
kaotatud abielusõrmused ja -vanded teel,
et pääseda ahelaist,
mille ise inimesed endale pununud on
kõledatel sügisõhtudel
Ära küsi haletsust.
Ära püüa öelda teistele, et vajad abi
kui oled nii valuvaigisteid täis topitud,
paned enamuse lihtsalt muretsema
Valu sinu sisimas
on tegelemata tunded ja
rasked mõtted,
lapsepõlvest, emast, isast,
kaotatud sugulastest,
kaotatud elust.
Elamata elanud elust.
Seega ära küsi palveid, haletsust ega tähelepanu
oma haigusega,
see pole selleks
see on su enda äratuskellaks
mitte teiste jaoks
Tulid mu juurde tagasi
Tulid mu juurde tagasi,
aga milleks,
jätsid mind maha ammugi,
aga milleks,
hingehaavu lahti rebima,lappima
aga milleks?
Arvasid,et olen prügi,keda sorteerida,
või üks siffer,keda kodeerida,ära otsi
kaotatud võtit minust,
iseennast lahti muukides,
leiad tõe enda seest,
milleks üldse kulutada aega,
tallates rohtunud teed,
ohh,milleks küll,milleks?
katkine hing
Katkine hing
tuhat nuga südames.
Kanda kogu maailma valu.
Kaotatud lahing
igatsus silmades.
Läbi põrgu..
läbin teekonna tulistel sütel
paljajalu.
Katkine hing
tuhat nuga südames.
Pole Sind
valed vaid silmades -
kõik puruks lõid
mis endaga tõid.
Nii rändame
mööda erinevaid teid.
Kahetsen.
Poleks olnud meid.
Unustan.
Hetki neid.
Mälestusi
halbu ja häid.
Sinu silmadesse
valed jätan vaid.
massi revolutsioon
aeg on saada vabaks
kaotada ära piirid
murda eest tabad
lõhkuda uste riivid.
liiga kaua on kehtinud sildistamine
püramiidi lahtritesse laotatud
inimeste nägude järgi üldistamine
elude ning nende mõtted kaotatud.
kõik peavad olema üheks löödud
ei tohi lahkuda siit süsteemist
propaganda kört peab saama söödud
valedest täis sotsiaalmeedia skeemist.
haara kodust kaasa tangid
purustame tõkestavad võred
ärme ole enam orjuse vangid
ennem oli pimestavalt kõle
südant juhib tõrvik põlev.
tule sinagi.. siis tulen minagi
tuleb temagi.. tulevad nemadki
.....
Jah, vaid murduda saavad südamed
mis armastust on täis
Ja mõnikord võidvad viimased
Sa ütled et kaotasid
Ma vastan, et sulle vaid näis.
Jah, me võime otsides leida
Ammu kaotatud sõnu
Ja sel samal hetkel need uuesti peita
Et saaks salaja vältida
Neist sönadest tekkinud mõju
Jah, tihti me arvame et näeme
Kõike mis seisab meie ees
Ja arvame siis kohe et teame
Kuid tegelikult ei pruugi me iial
Teada tõde
Mis peitub nähtud asjade sees
Jah, seinte peal ripuvad pildid
Sa ütled: need jutustavad lugu
Et pildid on sildid
Kuid sa ei ulatu nägema
Piltide taha
.....
Tunne, mida ei mäleta..
Kui sinu südames ja hinges on vaba ruumi vihale!
Siis tea, et see on ära võetud paigast, kus peaks olema armastus.
Süda ja hing ei soovi enda sisse tühja kohta,
aga nad ei saa takistada tärganud isekaid ego tundeid,
mis pimestades tapavad tõelise ILU sinu sees!
Iga kõige väiksem viha tunne on jäätunud
ja kaotatud armastuse mälestus…
Inimhinge üksildases tühjuses…
22.03.2016