Sõnale karu leiti 123 luuletust
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Südamele kõige armsam oled
1)Sinule mõeldes tunnen et olen rõõmus
Kui ma tahaksin öelda et sa meeldib mulle nii väga
ja ma sooviks olla igavesti sinuga koos olla ja
ma hoolin sinust rohkem kui endast ja ma olen
kaisukaru sinu kaisus magamisest ja ma teeksin sulle
kõige ilusam kallistused ja ütleksin et me oleme armsad
ja tublid ja sama ajal tahaksin sinuga tantsida ja sa meeldid
mulle päris palju ja ma armastan sind ka kõige rohkem
2)ja sa oled nii kaunis ja oled kaunitar ka Sinule võin
anda enda südame ja ma hoolin sinust rohkem kui
endast kui sinuga väljas oleme siis mu süda tuksub
.....
Lõputu peatükk
Libedalt libistan naeru; Pidevalt pigistan aeru;
Pühanduma kasvanud; alla andma ei vaevu;
Annab mulle unise; annan talle juhise tulisest;
Kuidas sütitada meeli; kuidas silmakirja ei teeniks;
kuidas leida üles nootide kõlast see meeldiv;
teha asja omamoodi; nii nagu ei tee keegi;
Sitsides kaotavad tähelepanu; pissi tilk lendab peekri;
Ei näe selles ma erilist armu kui papi jagab lahjat peeti;
tähtedele panen kogu eksistentsi defineerivat tapeeti:
Pöörane vend;kõrvade kelm; võõras kõlakas ta teind..
Taeva taadiga oma kokkulepe; kurjamlikult loon meelepette;
seni vean t .....
Vana Räpane Värdjas
Laks vastu kanni;et kolisevad riiulil nii potid kui pannid;
Solvatud nii Mari kui Anni;tänades inspiratsiooni eest;
kui süütan oma salmis;need kuivand räästad; vihane vello;
kelle eest ei saa maailma säästa;tulega lampi ei jända;
sõnu käänan;kui ära väänan;kui mõni alo tuleb teid päästma;
sest ma olin Ennast täis;või nõnda mulle eemalt näib;
Toorelt vastu päid;nolk üle käte läind;sõna vabadus säil;
heisates purjed;tundes kus kulgend;enne kui juurte juurde juurdlen;
nuhtlev see mis puhkeb;inimsuse suhtes;enne kui viimane sõnade laviin;
Hüppes nagu trampliin .....
kaseveteaeg
lōhnan lōhnatult, lasen end kanda
puhkan pahede paremal pool
peidikkastid ja salvavad hambad
varnariputil ripuvad koost
meri mehel saand rinnuni rinnas
kevad koidab, karulaaned on ees
kodukandid ja kaugemad linnad
lukuriividest vallavad veed
vikerkaarele värve veel vajan
neid on rohkem kui vaadata vaid
vesi voolab, ta voolates vaba
läbib miile ja mandreid ja maid.
putspunahabe.®
Rännak
kulmul jõnks mis vajub laugeile
ja suleb silmad lugedes
veel vana raamatut mis kaugeile
viib meenutusi unedes
kangastuvad muistsed lummused
üks hetk sääl järve kaldal maal
sääl mulle kinkisid sa suudluse
kui karusmarjust õhkav laas
mu alateadvuses end veel sa ilmutad
ju siis on põhjust
pole lõplikult sust lahti last
need maiad tundmused ma hommikuks taas unustan
ju siis on põhjust
näo ette tõuseb mask
Veiniklaasi kallutan
mandund olen kole
on mu kaldund elu
edu kadund
tunnen vaid karusselli tiire
oma elu piire aga mitte
siin kiirteel piidlen vaid mööduvaid miile
ise liigun aga mitte
viiv veel
siis teen liivteest siidtee
liuglen pilvedega rinda pistes
viies endaga su kollasesse hiide
sind liites endaga
ma liuglen pilvedega võidu
nii iseennast kaasa kistes
Pingu Ja Valgekese pesupäev
Kätte jõudnud on pesupäev
väikeste nunnude majas
Pingu korjab kokku riideid
Valgeke pakib trikoo kaasa
ning suplemiseks rätikud.
Siit jalutuskäigu kaugusele
jääb suur sinine ookean
mis päikese käes sillerdamas
sinna viib lumme sammutud
loomakeste käpakeste rada.
Selles rannakeses on alati
palju armsaid erinevaid
kohmakas jääkarupoeg
paterdavad pingviinid
kavalad lumerebased
laisalt lesivad hülged.
Kõigil on siin väga mõnus
Loobivad palli loomalapsed
Valgeke ninaga tonksab
Pingu jalaga tähtsalt kõksib.
Hiljem vette sulpsates
pesevad nad puhtaks
.....
tüdruk
Tüdruk nutab
ema ja isa
pärast.
Nukrus silmis
ei lõppegi
ära.
Vanemate kisa
kõrvaltoast
tüdriku veenid
on avand end -
süütunde ees.
Emotsioone
ülevoolavalt
põranda värvib
armastus -
end alandada
haletseda
tunda veidi
siin ilmas
hoolt.
Kõrvaltoas
keegi ei
kisa.
Armastusest
kadunusse
magab -
roosas voodis
roosas maailmas
purjus isa.
Ema ei nuta
kaisutab kaisukaru
perekonnas valitseb
üle pika aja
lähedus.
Tüdruk -
paotab silmad
tuigub vannitoast
katkised unistused
kildudeks jagunenud
elus on ilusad.
maailmale vastu
Ühel hetkel kasvame
sipupükstest välja -
peame tegema sammud
seisma sellele maailma
raskustele kindlalt vastu.
Mänguonni nurka jäävad
puidust treitud püssid
ühesilmaga kulunud
kaisukarud ja tinast
koos isaga valatud
mängusõdurid valvama.
Meid saatmas päiksekiir
kaitsev silmapiir siis -
vaata ometi ema minust
on viimaks saanud mees
kelle üle tunda uhkust
ja kes Sinust lugu peab.
näiline rikkus
tinast raskust täis mõtted ja keha
raha orjusesse oleme müünud me end
koidikust saab halastamatult eha
üksilduseks kujuneb nii aja lend.
uhked autod pargitud ostukeskuse ees
silmini täis käruga seisavad järjekorras
vaesest - vaesemad on sisemuses sees
armastuse vajadust krediitkaart ei korva
õhtune veinipokaal rõõmu asendusaineks
kainenedes kandub öös silmadesse veeks.
bussipeatuses seal seisan mina
mõned eurod surutud südametasku
elektrita valgustuseks taevasina
on millega minna homsele vastu...
samas kui kõrval eramajas naer
kostub mille hoovis vä .....
Kaduv Keel
Õige K6 oli halb ajastus,
võõras pajatus,mis kasvas sisimas,
uurimas südikat, süda mis sütitas,
päikse taeva, hallil päeval, kui kuristikku kaevan,
pandoora laeka, milles papüürusel mu veritsevad initsiaalid,
natüür on see millest valmis see maailm,
Pole algust pole lõppu, ainult võikus, isekus,
peidetud tõeline mõistus, enese kujutlus lõksus,
kui silm petab taeva kaare kõrgust,
ja iga päev mööduv, teadaolev kokku löödud,
vibreerivast sisinast mu kõrvades, mõõtmata mõõtmed need,
kuulatades uus keerd avanes, lõputus spiraalis,
perfektne meditsiin..valmis .....
Lugupeetavuse Lõks (3)
või enne uut valget,kogub oma mõtte terad salve,
Tulistab kaootiliselt, kui seisad trepilvõrdsel astmel,
Võite kõik arvata, kes esimesena langes
Loll! Sul pole mõtet kanda targa maske,
kullast teed vaske, tagasi hoidlikus paljastab ande,
kui soolapuhujate tuulest tõusedki lendu,
kahe jalaga maandu maale, füüsiline reaalsus vaid,
persse su esoteeriline tähelepanu vajadus sündroom
kaldkriips psühiootilised näitlejad teesklemas maage,
et üritavad veristada sind uhhaa jaoks kui lamba talle,
kandmata arvamusi, filtreid, malle, läbi mille teha nägu,
et polda üldse ahn .....
Ringkonnakotus
Riigikogus lõõmama lõid lõkked
kehtestati kiirelt mitmed sätted
üheltpoolt seal mitmed haistsid konti
teiseltpoolt seal nähti jälle tonti.
Rahvaliidu esimehe arust
eestimaa on jälle ohus
soiuti seal suurest vene karust
otsapidi europarlamendi kõhus.
Riigijuhid venitasid kummi
proovisid seal üles puhuda üht mulli
rahvaliidu esimehe arust
eestimaa on jälle ohus.
Sügise näod.
Sügisel on mitu nägu,
loodusel käsil mitu tegu.
Lehed langemas on puudelt,
kõik valmistumas talve kuudeks.
Orav see korjab talve varu,
karumõmm tühjendamas on mesi taru.
Taimed lehed heidavad,
mulla sisse end peidavad.
Valmistuvad talve uneks,
peitu poevad kuuks,mõneks.