Sõnale katki leiti 204 luuletust (copied)
Oma lill
Ehita oma lossitrepp
nii kõrge kui saad,
et need, kes jagavad sinuga
sama vaadet,
näeksid kaugeimat merd
ning tõotatud maad.
Lao oma lossiaed
nii avar kui saad,
et need, kes tantsivad sinuga
ühes taktis,
mahuksid ära ka siis,
kui tornitrepp
juhtub olema katki...
Ja kasta enda päevade peenraid
ka siis, kui
need on tühjad,
sest kuu kasvab ja kahaneb,
kevad tuleb ja lä'eb,
aga kõrgus ja avarus
toovad kohale need, kes
otsivad kohta
oma lillele.
/Mari*Uri/
Munade koks
Koks, koks, koks . . .
See on muna poks.
Kellel ennem katki lä’eb,
Omast munast ilma jääb.
Koks, koks, koks . . .
Kelle muna – loks
Peab mulle vastu,
Palun ette astu !
Koks, koks, koks . . .
Anna veel üks toks –
Juba pragu ongi sees :
Mina jälle võidumees !
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
HÜVASTIJÄTT?
ÄRA LASE MUL MINNA!
ARMASTUS ÜHA MUS PÕLEB
EHK PÄÄSEN SU SÜDAMELINNA
KUID PRAEGU MU ÜMBRUS ON KÕLE
ÄRA LASE MUL MINNA!
SU TUNNETEST POLE VEEL VILLAND
POLE TAGASIPÖÖRDUMIST SINNA
KUI KATKI ON ÜHISED SILLAD
ÄRA LASE MUL MINNA!
HOIA KAELAST MUL KAHE KÄEGA, KUULED!
JA SUUDLUS PITSERIKS VAJUTA SUULE
ÄRA LASE MUL MINNA...
ÄRA LASE MUL MINNA!
MU MÕTTED ON MINEKUVALMIS
KUID KUI LASED MUL MINNA
SIIS POLE EI MIND EGA SIND, MU KALLIS
ÄRA LASE MUL MINNA...
Annan mõttel' rahu...
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis anna talle rahu,
lase vaikselt olla.
Pingutatud mõte kui pillikeel-
katki võib minna
ei siis rõõmusta su meel,
valu täidab rinna.
Kui su mõte on väsinud
ja ei jaksa enam mõelda,
siis jäta ta rahule.
las ta rahus olla.
Sina
Su nägu ja hääl ja lõhn ja soojad käed…
Su kaunid südamelöögid,
Sind ümbritsev maailm, mis näed…
Ma elan su imelisest lõhnast,
Ma suplen su hallides silmades…
Unistan vaid sinust, kuigi oled kõigest mälestus,
Elad siiani mu südame kildudes…
Su silmad ja mõtted ja tunded ja naeratus…
Seda kõike kaotada… Oli tõeline õnnetus…
Ma puudutan su nägu,
Ma suudlen su naeratust…
Kuid oled kõigest elutu kogu
Nendel katkistel, räsitud piltidel…
TIBU PÄÄSEMINE
TIBU TIBATILLUKENE
LIIGUTAB END MUNAKESES,
KUI ÜHTÄKKI MÄRKAB TA,
ET KOOR SEE HAKKAB VÄRVUMA.
TA EHMATADES TÕUSEB PÜSTI,
KOOR SEE LÄHEB KATKI PRAKSTI,
PALAVUS KÄIB ÜLE PEA,
EHK TA PÄÄSEB KEEMATA.
VÄRVIJA SEE ÕNNEKS MÄRKAB,
TIBU ÕNNESTUB TAL PÄÄSTA,
HEA, ET MUNA VETTE VEEL
EI OLNUD JÕUDNUD KEEVASSE.
NÜÜD SEE TIBU KASVAB LAUDAS,
KANAEMA TEDA VALVAB,
KUNI KASVAB SUUREKS TA
JA MUNE HAKKAB MUNEMA.
- TARMO SELTER -
2023
Paistes silmad ja kurbus
Oi, mul on nii kurb, mu süda lõheneb,
tunnen kuidas silmad on paistes,
mitte mul vaid mu tuttavatel ja sõpradel, kes
elavad minuga üle sama, mida minagi,
tunnevad mulle kaasa
Ja ükski valuvaigisti mind ei päästa,
kui vaid mu enda võimalikkus nutta ja vabaks anda,
kogu see valu, mis on mu sees
katkise lubaduste näol
"Lase vabaks,
lase vabaks"
Ja kui see üüratu kurbus ükskord läbi saab,
saan ma aru, et ma olen lihtsalt üks mehike süsteemis,
ei muud,
kes täitis oma rolli.
Pean lõpetama selle, et igaüks võib suhtuda minusse nii nagu heaks arva .....
Rohkem ma enam luuletusi siia üles ei riputa. Aitäh, kõigile neile, kes viitsisid neid lugeda. Ehk pakkus pisukest huvi.
nagu poleks elugi
olnud midagi muud
kui üks lõputu
ajalehe lugemine
mõrvadest
liiklusõnnetusteste
hinna ja maksutõusudest
olemine mitte midagi muud
kui politseiülemate kuningate
ministrite
panga- ja vangladirektorite
linnas teatrite ees
näitlejate hiigelpiltide
vahetumistest osasaamine
sekka kevad suvi sügis talv
rakettide stardipositsioonidele
viimine
mõned põgusad kohtumised
õnnehetke ootused
suudlevate tudengite
märjaks saamine
raekoja purskkaevust
aja hammasrataste vahele
et kättpidi jäi mõnel meel
ja muidugi majade
varjud täpselt samal koh .....
laseks nüüd oma päeva pisut ka märtsikevadet sisse
*
Valguse kevades
ärgates märkad
maja täis on valgustulva
köök kella tiksumist
päev kõik toas
üle kuldand
kuulda vaid vaikuse
tukslemist
tunned kuidas pung
läheb akna taga päiksest
raagus oksal soojaks
iga hetke elu kuldset
aina juurde voolab
*
nüüd iga perve
põõsa aluse
lumest puhtaks lakub
päike oma pika keelega
mu silmad põsed
kõik meeled ka
nad haljendaks kui maa
jää all ojade nirisemine
öö paneb helisema
rahutuks teeb une
hetke kumisema
*
Maarjale
on kevad prantsus keele tund
õunapuudest aias
klassi tulvab .....
Sa jätsid mu
See valu ei kesta kaua,
elult õpinud olen ma midagi,
et ära usalda iial kedagi,
ränk tagasi löök see kui kaotad jalge alt tee.
Sa thad tõusta kuid libised taas,
sa lähed katki ja puruned kui klaas,
tahaksid tõusta ja kokku panna ned killud,
tahad oma südamest välj kiskuda pinnud.
Ära vaata mu otsa palun,
ära ärata kustunud valu sest seda ma tõesti ei talu,
las ma lähen ja kaasa viin mure,
enam siia tagasi ma ei tule,
lähen süda täis päikese valgust,
lähen uuesti otsima uut algust.
Kelly Metsalu
Kadunud tunne
Ma ei ütle, et armastan sind,
see on kui vabaduse petmine.
Tahan olla julm, üksi jäta mind,
suudlen sind hellalt ja palun siis mine.
Ma ei vaja su truudust,
su sõnad on kui tühine tuul.
Sa tegid kõik katki, mu süda on must,
kadunud on tunne, mis oli nii suur.
oma tüdrukule
mu sõber mu õde mu naine
üks meid söestab leek
õpime taluma paineid
neid tuleb küllalt veel
kes tunneb äikese hingust
ajas ja enda sees
ei pääse sellest et pingul
on kui pillil keel
ei pääse sellest et katki
minna võib äkki meel
mõtted on üksteisest lahti
sõnad tühjad seest
Sinitaevas
Kas Sa sinitaevast näed,
on kadunud kõik pilvemäed,
hing see lennata nüüd saab
üle sinitaeva, maa,
tuues soojust südameile,
päiksevalgust hingedele,
armastuse põsepuna,
mis Sus' peidus oli juba.
Kui kord saabub südaöö,
on puhkend armastuse lõõm,
süda löömas ühte takti
teisega, mis oli katki.
- Tarmo Selter -
Kiusamine
Kuhu ennast kaotada
kui teised mind ei talu
kel südame saan paotada
kus peita enda valu
Miks taluda on teil nii raske
mu süütu rahulolu sõõm
miks minu pisar mööda põske
on teie igatsus ja rõõm
Kui keegi samuti teid suruks
maadligi oma talla all
kas poleks nii et läheks puruks
hing teilgi habras kui kristall
On kõigil maksta oma hind
kas kiusajal on äkki hea
ta käes on katkitehtud hing
kas parandada teab- ei tea
Miks on su käes kui pole loonud
mu õnn mu rõõm mu elulust
Kas lõhud sest liig vähe saanud
sa oled elus armastust
Maailm oli lukku pandud
Maailm oli lukku pandud,
luku võti katki murtud.
Vanad sepad higistasid,
ööd ja päevad sepistasid.
Suunamudijadki ammu,
lahti lasid mõttelennu.
Uuele peab andma teed,
küll siis vana taganeb.
Vahel sekka muinasjuttu,
Haladini lambike,
ilmu ruttu kohale,
paranda murtud lukuke !
Uus aasta juba teel,
tema võimsavam on veel,
2021 väikest nipikust,
kuidas päästa lukus maailma ust.
Süda ja poti
Südamed on erinevad -
erinevast puust,
nagu linnulaulukesed
erinevast suust.
Südamega hindamine
selgelt libe tee:
arvad, mis on esimene -
teisel viimane...
Südamega loodud suhted
tihti lä'evad katki -
pole sellest südamest ju
kasu vähematki…
Südamesse tihti võtad,
mida pole vaja -
ja siis leiad kannatamas
enda kogu aja...
Südamlik on liiga pehme
väga mitmel puhul -
süda liigub liialt tihti
kohalt karmil juhul.
Süda on kui lilleke, mis
aina kastmist vajab,
muidu ta su enneaegselt
hauda ka veel ajab...
Süda olgu nagu pärl, mis
pärlikarbi sees -
peid .....
Metsik naine
kõik kardavad seda metsikut naist
kes ulub huntidega ja midagi näiliselt ei karda
kasvatab kümmet last ja elab metsas
ilma mitte millegita
ometi selles karguses
on mingi õrnus, mis paelub
mingi pehmus, mis peibutab ligi
ja mingi magusus, mis soovib tunda neid huuli
tihti katkised inimesed leiavad ennast kiiremini
sügavast august
et siis lappida, uluda ja lappida täiskuu poole
oma riidejuppidest teki lappi
et söendada leida veel seda ennast tervendavat akti
mis puhastaks ja teeks elu kord kergeks - kord raskeks
metsikust naisest ei tea kunagi keegi, mida oodata
kuidas .....