Sõnale kauge leiti 605 luuletust
Mäng südamega
Me olime kui liblikad, kes lendasid ümber tule
Nii valgete ja vabadena
Et olla koos- olla sinuga
Hommikune kastegi maas veel lamas
Päike meid kauguses äratas
Õrnalt avades silmad, sind suudlesin
Tõustes üles – sirutades end su poole
Vaid hetke seda õnne tunda sain
Keeristorm end kauguses ilmutas
Kaasa meid rebis
Vana udupasun
Kaugel udulooris hüüdis „Tuli põletab!“
Torm keerutas mind hetke ja rauges
Maha jäin, vaevu jalule sain
Hetkeks toibuda ma jõudsin
Uus keeris mind taas endaga tõmbas
Lõputus sügise sajus, räsitud rajus
Tahan pääseda- lahti rebi .....
Lootes
Kuskil kaugel keegi ehk ootab sind,
keegi kes armastust ootab.
Lootes, et armastus leiab kord mind,
mõeldes, et ehk keegi kuskil sama loodab.
Loodab, et ehk armastus leiab tee tema juurde,
et kaitseingel satub ta teele.
Lootes, et armastus täidab ta südame, suure,
muudab soojaks ta südame ja rõõmsaks ta meele.
Aastaid kaugel ...
Eemal kodumaa ja tema rannad,
sulle kallid, hinges keda kannad.
Siis igatsuse väele , alla annad,
ei võõrsil hoia, ka taevamannad.
Kodus tagasi , kui uuesti sünnid,
möödas mured , igatsus sunnid.
Oma rahvaga , tulevikku kõnnid,
olgu rõõmu , või kurbuse tunnid.
Terve elu ronides astmetel(2)
tegemaks nägusi, petmaks, et nimelt on hägune silm,
uhkus ajab kõik draamad märuliks, eksistentsi vastu
vaevalt, et keegi meist oskand olla tänulik, kuulen seda su toonist,
eks sa ise tead mida sa elust soovid, kauua ma sinna oma kõverat nina toppind,
kauua ma veel räägin, kui nad vaid enese isiksusele meeldiva välja noppind,
iga mu sõna oma tähendusest intelekt paljaks koorind, seistes siin litslikul takso platfoonil,
kes maksab rohkem-sellest rohkelt hoolin, kandes teda troonil, vaatan ette
et poleks lõuua poolik, välja kasvamatta tähelepanu vajaduse sündroomist,
mil .....
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Märgates ilu oled vaba ...
Päike tõuseb kaugest kuuselaanest,
särab aasal aurustuvas kaste-vees .
Kuid ometigi seda kaunist-vaadet,
sa aknast imetled , kus trellid ees ...
Kuis tahaksid sa üle aasa - minna ,
sest vabaks loodud meist on iga mees.
Aeg aitab , jõuda ükskord ikka sinna ,
mis lootustes , sul hinges - südames...
reede õhtu
Oli jõudnud kätte reede,
kui ma kohtasin üht pedet.
Tema ainiti mind vaatas.
Tahtis mind siis persse saata.
Mul oli selleks õhtuks ju plaanid.
Ootasid mind Hiiu Pubis vergaanid.
Minu sihtkoht Hiiu Pubi.
Sa minu munni mudid.
Seal on ju viis miinust.
Selge Eesti räpi priimus.
Ostetud mul oli ju vibu,
et saaks maha lasta mõne libu.
Öösel aga kell pool kaks.
Kostub rõdult rihmalaks.
Vaatan teisel poole rõdu.
Sada liitrit seal on õlu.
Mul kõik tungivad aknast sisse.
Demonstreerivad oma tisse
ja seal on nii mõnus,
et lihtsalt pole sõnu
ma reegleid siis rikun
ja .....
Ema
Ema, miks mu karjeid sa ei kuule,
või kuulda sa ei taha?
Miks lased tänusõnad tuulde,
mind jätad seljataha?
Nii külmalt ütled ''Tere''
ja külmemalt ''Head aega''.
Kas me polegi siis pere,
või mina raiskan aega?
Ma palju pole palunud,
vaid hellust, mõistmist, hoolt.
Ka armu olen anunud,
sa vaid näitad kurja poolt.
Kas üldse korda lähevad,
sul minu tunded, soovid?
Või väärin tõesti vähem ma,
et kuulda sõna ''hoolin''?
Ma suureks olen saanud
ilma ema õlata,
kodust kaugeks olen jäänud,
üksi hakkand' elama.
Südames ma loodan veel,
et mõistad .....
Siidisabad
Mul külas käis ühed eriskummalised olendid.
Müstilised, mustjad ning mõnusalt siidised.
Sisisedes, sillerdades seinast väljusid.
Neid polnud palju, umbes kuus või nii
Tulid kaugelt, sealt kus mõistusel on piir.
Soovisid anda ühele Meist ligipääsu
infoookeani kus negatiivne on väär.
Teadmisi pea kõigest,
mis olnud, mis veel ees.
Keegi, kes räägiks kõigi eest
ning juhataks karja õndsuse teel
Ei oskanud mina valida,
keda nad võiks võtta harida.
Tundub, et maailm pole valmis veel
käima jumalikku teed.
Vait
Kas armastan
või ei armasta?
Teaks ma vaid,
kuid oled vait.
Vait ja ei räägi.
Kuidas peaks ma teadma,
kas olen armunud sinusse endasse
või ainult sinu pilukil silmadesse.
Sinu silmadesse, sinu huultesse,
sinu kaunitesse juustesse.
Mis saab siis, kui avad suu
ning läinud on see küsimus
- kas armastan
või ei armasta.
Müra
Kuuled sa, milline kihin?
Asfalt ja naastude nagin.
Mäletad, milline kihin?
Naaksuva mändide nagin.
Kuuled sa, milline mühin?
Veokite, busside sumin.
Mäletad, milline mühin?
Tuuliste iilide sumin.
Kuuled sa, milline pragin?
hüüded ja kiirustav sagin.
Mäletad, milline pragin?
Langenud lehtede sagin.
Kuuled sa, milline tümin?
Mürtsuva muusika mürin.
Mäletad, milline tümin?
Kaugeima äikese mürin.
hala, halan, halang
jep ma raseerin jalad
ning täna ma ei hala
aga ainult täna
ära imesta
kui ma homme jälle halan
sest muud ma ei oska
kui probleeme välja mõelda
aga lahendused
on kaugel tulevikus
kui üldse on
ma tahaks
et mul oleks rohkem saladusi
kui mu pastakastme retsept
mis pole muud kui
knorri bolognese ja
vanaema sibula-tomati kaste
ma tahaks
et mul oleks suu naerul
nagu sellel tibil reklaamis
ma ostaks selle naeratuse
mitte pantene šampooni
ma tahaks
et mu kõht ei läheks lahti
iga jalapeno peale
ma tahan
et mu juustes poleks põrandavärvi
nagu igal normaalsel naisel .....
Ilusaid jõulusoove
Kas tunned õhtut, kuhu vaibub tuul
ja kogu ilm käib muinasjuturadu
ja kauge inglilaulu taeva alt
toob maha imepehme lumesadu?
Sel õhtul jõuluime ette koos
kõik hardalt kummardavad küünlavalgel
ja nagu ükskord sõime kohal täht
lööb headus helendama igal palgel.
.................
Salasoovid – küünaldesse
Jõulusära – silmadesse
Usk ja lootus armastusse
Jõulurahu südamesse
.....................
Võbiseb küünlaleek kuusel,
selles on soojust, kui tunned,
selles on valgust, kui vaatad,
selles on soov .....
Lasen unistused lendu.
Ma ehitan endale õhulossi,
selle külge ei seo ühtegi trossi.
Lasen tal lihtsalt hõljuda ja olla,
keegi ei saa teda tõmmata ega alla tuua.
Hõljub ta just siis kui ma soovin,
kui keegi teda lõhkuda proovib.
Siis lasen ta kaugemale veelgi,
just nii ma oma unistustega teengi.
Igatsen
Öös mustas pimedas
Päikest täis liival
Vihmas või tuules
Tormis või põuas
Tunnen Sind siin
Mis siis, et nii kaugel
Siinsamas enda kõrval
Tunnen Sind lähedal
Kas neid silmi sügavaid
Huuli mahedaid
Kas puudutust taevalikku
Või hoopis südant nii puhast
Seda ei tea
Aga tean vaid, et igatsen
Igatsen ja mäletan
Kuidas Sind armastan
Kaotatud
Tuul sasib puude lehti,
kaotatud maailmas.
Jahe tuul puhub aknast sisse,
Aga ta ei tunne seda.
Ta viibib kuskil eemal
Iga päevaga aina kaugemal.
Kaugemal reaalsesest ja oma armastatust,
Kaugemal valust.
Keeris tormid ja kreemi koogid
Kaunid lilled ning närbunud inimesed.
Nii üksikud ja eksinud,
Kuid nad ju ei hooligi.
Tuli
Põlegu jälle see leek
just nii nagu vanasti
Põlegu kuumalt see tuli
veelkord jälle uuesti
Andku soojust ja lootust
just nii nagu vanasti
Andku sõprust ja ootust
veelkord jälle uuesti
Lennaku sädemed kõrgele
just nii nagu vanasti
Lennaku suits kaugele
veelkord jälle uuesti
Jäägu põlema see tuli
põlegu hommikutundideni
Jäägu igaveseks leek
mis soendab südant ja käsi
Lubadused
Lubatud palju kuid tehtud on vähe
Istudes labaselt üksteisel pähe
Mōeldes vaid mōtteid mis pandud on pähe
Ōigusi nōudes, hääl sellest kähe
Ikka ja ikka on kōike nii vähe
Puudu on kōigest mis rahata saab
Turjadel tallates kaugeneb maa
Lubases tunda, et lōputult saab
Kuid lōpp saabub ruttu ja enam ei saa