Sõnale kaugele leiti 158 luuletust
Talvenauding
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
jätan esimesi jälgi valgele lumele.
Pimestavalt valge lumi kisub välja silmavee,
kõik on lage,
ainult valge lumi
sillerdab kaugele, kaugele.
Vaikus hiilib ümberringi,
rahulik on minu meel-.
Süda rinnus ütleb mulle,
et kaunid jõulud on poolel teel.
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
sammun oma jälgipidi tagasi kärasse.
Maitsva ranniku kamikaze
Samuraide laevastik läks ookeani
lad. - ameerikasse retkele
ulatades kaugele riigini
nimega Maitsva Rannikule;
aga, oh ei, tuul tõusis
ju siis jumal neid ei taha
oma karistajad teele saatis
et teha võõramaalastele paha;
1:0 tico - indiaanlaste kasuks
kes asjatult ootasid mürginooltega
et nendega torust paugutaks
ja matta sinisärgid kaldale oma katanadega;
Ringkäik talvises metsas
Kuuskedele valgust heidab
taevas valge kahvatu kuu.
Lumised on põllud, aasad,
tulekul on jõulukuu.
Härmatunud oksal istub
punakõhtne leevike,
külmunud pekitükki nokib
väike rasvatihane, kel punuke on tühi veidike.
Metsarada on imeline,
jälgi täis on metsateed.
Kitse jäljed, haavikuemanda jäljed,
hõlpsasti ära tunnen need.
Valge talv end kõikjal näitab,
hea on, kui ta pehmeke.
Lumehelveste õrnas sajus,
ilusad mõtted liuglevad kaugele.
igapäevane*
dressides lohiseda mööda tuba
pillid põses
tantsusammu keerutades
aluselist vett peale kulistades
oi, elu, kuhu sa mind viinud olen
täna olen siin
üleni alasti
oma surnud sõbra venekeelseid laule kuulates
kuulatan hetke veel
kuni ta kõneleb
mu südamelöögisageduse järgi
armastan ja kallistan sind mu armas sõber
uskumatu, et oled mulla all endiselt
pole anda sulle medaleid või uhkeid telefone
oled saanud kõik vana
võtan endale nahhaalse austuse ja aususe, et
teadsin sind kõige paremini
südamed lukus
sõnad kinni
ainult inglid teavad
kellele rääkida v .....
Sügis
Sügis kullast lehtedega
vaikselt siia liigub,
tuuleiilis vihmadega
kergitamas tiibu
linnud, olles jälle teel
kaugele sinna,
kuhu hallad järele
ei saa iial minna.
Suvi öiste külmadega
lehed värvib need,
jahedate ilmadega
vaikselt rajab teed
sügisele, kes nii vargsi
tulemas on külla,
suvi see ju lahkub varsti,
et siis jälle tulla.
- Tarmo Selter -
2022
Pole soolikad = pole võitu
Kõik meeled ainult suhtlevad
kõik tunded ainult lõhkevad
selles Unustuse ilmas
kiindumus ja vaim erinev igas silmas;
see ootus täidab hinge
lase vabaks hirm ja pinge
näed rohelisi mehikesi liikumas
siis las olla püssid paukumas;
kättemaks on siis, kui üle piiri
lennutab haubits kiiri
kaugele üle Dnepri jõe
on võit sinu, ära põe;
pole soolikaid = pole võitu
kõik lähevad saatusega sõitu
leidlikus ja julgus on kõige tugevam
ja üleilmne abi kõige vägevam;
pidage vastu, kuni Euroopa järele annab
oma rahvaid teie maale kannab
et idatiib uuesti itta là .....
Oldie
Tunnen ennast vanana
küllap seetõttu, et lisandunud on nii
aastaid kui ka kohustusi
Vastutust
Siis näen ennast kolmanda kümnendi valguses
Hoopis teise inimesena
Vahel laps, vahel täiskasvanu
Enda jaoks ikka 17 max
Vahel unustan ära, et
need, kellega lävin,
on minust nooremad
ja mõned ka vanemad ja ma
olen kusagil seal keskel
numbrideta
Ei tea, palju vanust on,
vahel ei mäleta nimegi
Mis vahet sel on, mis on mu nimi,
kus kandist ma tulen või milline on mu elutsükli number
Leian, et kõige tähtsam on see,
kuidas inimene ennast ise tunneb ja tajub
Õn .....
Vetevoog
Nii mõnus on vetevoos olla
tuul tasa sind kiigutab
lainetus käib üles ja alla
pea kohal kajakas tiirutab.
Lasen end voogudel kanda
kaugele, kaugele siit
eemalt vaatan koduranda
ei tea, kuhu laine mind viib.
Las olla vaba mu süda
las vaba olla mu hing
vetevoog tasa, tasa
teab, kuhu mind viib.
Rahu on see, mida vajab
mu süda ja rahutu meel
vetevoog kaugele kannab-
kõik mõtted, mis kurvad mu sees.
Õnnekoht (2018)
Kaugel, kaugel maailmas,
kuskil, kus ei ole olemas aega,
on olemas minu unistuste laegas
Vajub pea padjale,
tõusen ma kaugele, kaugele
Silm muutub uduseks,
teed ja tänavad muutuvad koduseks.
Kaob ära reaalsuse kuppel,
tulevad esile uued mõtted
Saavad olema tegemised,
mis ei ole leidnudki mujal esinemist
On olemas see koht,
kus puudub hädaoht
See minu õnnistus, see minu õnnekoht
Jäämehe armastus
Mu jäämehe süda on purunud
kohati sulanud pärliteks punasteks
kohati kildudes katmas maapinda
juhtus kui olin ta surunud
taas enese kallisse rinda
Süda oli suurem kui enne
enam ei mahtunud
hetk varem olin kogenud õnne
hetkeks olin tundnud sind
mul südant polnd- piisavalt külmunud jahtunud
Südametu ma jäämees nüüd olen
teistele lõpmata kuri- sul lahke
naeratan isegi jäämehe naeratust
õhtuti aknaaluseks tulen
no vahtige naabrid- mu tundmusi nähke
Siis aga polnud südant ei sind mu jäämehe naine
kõik oli kevade tulvades sulanud
kõik oli talvistes t .....
Suveöö kirg
Suveöö sumedad lõhnad, sirtsude nõiutud mäng.
Põgenen kaugele ära, nipernaadilik perutav hing.
Suplen alasti sügavas meres, tähitu taeva all.
Sina mu suvest kirgas,kiratsev arm.
Liiva elevandiluust luidete vahel.
Luidja ranna sõmedal  videvikukarvaliival.
Sinu põgus puudutus minu tulikuumal, võbeleval kehal.
Jäi helendama rästikuhammustusena.
Lasin selle hetke talletada loojuva päikesekuma igavesse raami. Sooja suveõhtu sirtsu laulu sisse. Luidja ranna iga liivatera sügavasse põue.
Kollast
Mis teha, kui põis sügeleb?
ja ei raatsi kodus vetsu minna
siis hiljem keha piinleb
eriti halb, kui läinud linna;
juba autos või bussis
hoiad kinni tupest või nokust
kuri saatus otsa passis
mis piinab sind just;
Refrään:
ei päästa miski sind kusehädast
see päev ilusti ei alga
kas tunned seda kollast
jooksmas mööda su jalga?;
surud kokku põlved
seisad nagu delfiin sabal
trambib maad sinu hüpped
ja niriseb higi su laubal;
oooooi, ai - ai, sugutist paugub tuld!
ei anna häda häbeneda
mil su põiest lõheneb kild
et kasvõi puu taha saaks kuseda;
Refr .....