Sõnale kaugele leiti 158 luuletust
Surematu Tehnika
Kuradiga Tantsides, enesekindlalt jalg ees;
igast uksest sisse vantsides; pommi häire:
su enest peitvale kantsile; enest harides,
kõik need kivid seintes lahtised; manitsev;
nina tatine, valite; parim tee;Kellel parim Idee;
sisemise kire leidnud ainult tänu mõttele;
põgene; Põgene, kaugele...Kus ausatel;
pole kohta; kohta mind ja enest järgi oota,
enne kui nad su tabavad teolt; peos on teos;
mis kiskus elu peoks; millel lasin käest minna;
ennast iial tundmata kindlal, tasapinnal;
kaotanud aja; kaotanud virka;
silman sind tihti; hommikuti; kihutamas linna;
Põrgu katla äà .....
poiss
kel pilk on klaasistunud
ei taha minna koju ega
kooli.
Vanemate pingete all
kannatab tema psüühika
kogu maailma süü -
asetatakse õlule.
Õhtud ei möödu ilma
rusikate hoopideta
matemaatikat ei mõista
lebab ühel sügisesel
õhtul ta hingetult maas
kasuisa jõud ei rauge
ja käed ei väsi.
Koolis tühi koht -
klassi naerualune
kontrollimatud
värinad üle keha
ning nutuhood.
Kogu elu vajub kokku
hingelt tühi...
tahaks kaugele siit.
Poiss -
kel pilk klaasistunud
ei taha minna koju ega
kooli -
hüppab sillalt
õpib lendama
kasvatab tiivad.
El .....
õnn
Õhtul läbi kardinate
mänglevad põrandal
päikesekiirte vihud
nii rõõmsalt
nii tundeliselt
ometi pole neil ju ihu.
Ise nõnda väiksed
aga õnne toovad
oh kui palju -
õnne mis ei mahu
silmadesse
südamesse
aga mõne hetkega -
võib olla peidus
Sinu pihus.
Kas ei ole see kurb?
Neid kes rändavad
kaugele ja otsivad
suurt õnne ei märkagi
väikest oma ees.
Mina naeran
olen õnnelik
selle vähese
üle mis antud.
metsamajake
põgeneme eemale nädalavahetuseks linnakärast
kaugele vihmastest ja sombustest sügisilmadest
pakime kohvrid... sõidame kaugele siit ära
pimeduses helkimas vaid autotulede silmad.
pool tunnikest jäänud kui tuleb keerata
tuttav on see liivast auklik teerajake
rohtu kasvanud läbi metsa looklev rada
üle künka.. juba paistab armas majake.
avades ukse tungib ninna hubane lõhn
nurgas seisab väikene kollane pliit
soojaks muutub seda küttes toas õhk
prõksub südantliigutavalt elus tuli.
valmistad tassi aurava piparmünditee
voodisse kerra teki alla poed pärast
ka .....
hetkeline vaikus
hetkeline vaikus tekib
korraks vaid silmad suled
mõtetega ära kaugele eksid
katkendlikku hingamist kuuled -
hetkeline vaikus tekib
korraks endas ära sured
olematuks õhku sa lekid
jäävad maha elutu keha mured.
hetkeline vaikus tekib
häälte sumina viib tuuled
taevale peale öiseks tekiks
külmetades sõnad suule -
hetkeline vaikus tekib
korraks vaid silmad suled
keelatud vilja salaja mekid
tundmata süüd tagajärgedel.
Turteltuvid
Üks ilus jõulupäev oli see
mil ristusid te kahe eluteed
armastus esimesest silmapilgust
süttis südametesse igavikuks.
Helbekesi lendlevalt täis ilm
õrna imetlust hingas maailm
mil te muinaslooline algus
säras nagu taevalik valgus.
Hindamatud on kogutud mälestused
olles olnud poolsajandit läheduses
kallil kes andnud elatule mõtte
eemaldanud teelt raskuste tõkked
alati kõike koos ette võttes...
Ref : Turteltuvid kunagi ei lenda
ära kaugele üksteise juurest
olete ära tundnud nõnda enda
sarnasuse loodud saatuses suures.
lootuse laul
Vahest tunned et elus miski ei liigu
ning otsa on lõppemas juba jaks
mured võiksid kaduda viivuks
kaugele minust linnutiivul
kõik võiks saada taas ilusaks.
Kuhu kadus südamest valgus
raske on nõnda püsida õigel teel
tahaksin vaid saada uut algust
usku et kõik parem alles veel ees
ning täituda võiksid unistused need
mis peidus mu sees.
Refrään :Kus on minu lootuse laul
mis tooks suule naeru
kui avaneb halbade mälestuste haud
ja toob tagasi meelde raskeid aegu.
Mürgine veri
Tõi mind siia malbus, kõigel millel lõpp algus,
samas sammus, kaugele polnud need jalad mind kandnud,
omasgugusega paarund, igavesti kohapeal tammund,
teesklemaks jaksu, kuid kõik on muutusteta,
meel mis ennast laseb petta, ehk ma näen midagi muud,
ja teistest seda sama eeldan, kuid mu pea ei keera,
iga mõte on tähtsusetu, kuulan kuidas nad tulevad lähevad..
peaasi, et nad on kähku teinud, mina ja mu veidrus,
juu olen ma teisest kangast tehtud, millele pole kohta,
mis oli alguses vale, seda ka lõpus ei suuda miski kinni hoida,
pole mina mida toita, tõde on silmas, kuid ii .....
Eluheidik
Nii kaugele kui silm näeb.. on postkastid ja prügikastid..
Ma usun jumalasse ja kapitalismi..
kuid kui ma seda ei teeks..Mind ei saaks olla..
Jooned..
Värvi nende seest,
Värvi nende väljast,
Värvi kuidas tahad,
su mõtlemine defineerib kogu tõe..
Kas need tööriistad mida te inimesed kasutate,
on võimelised mõõtma mu tekstuuri,
eww ta on maaväline! Pange mind vaatamiseks puuri!
Ärge puudutage või laske tal enda kõrvale istuda,
Olen sulam su kätel, vormi mind, nagu vormid
kõik koleda ilusaks! -Ausus peaks olema parim poliis...Kui kõik vaid oleks nii lihtne.. .....
Hallil päeval
Sisutühjus
Kõik kuhu viis ülbus,
Elades võrdluses,
segaduses see mõõtev meel,
põgenes kui kõneles,
Arvates õigeks end,
Ei näe ma kaugele..
Ei näe-ei näe.
Kui kauge on tee
pühiks vihmase taeva,
ulataks käe,
kuid ennäe,
päev eal mööda lähe,
kus mõtlemast ma pääseks,
võimekalt sisu lugedes igal häälel,
mis kostub mul seal pää sees,
enesekesksel maailm jääb väikseks,
kõikjal vaid mu enda peegeldus,
tunnen ennast loona
- mida juba liiga kauua vestetud,
päike pilve piiril, nahka paitab pehme tuul,
vabale meelele piirid on kehtetud,
avaral k .....
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Tuli
Põlegu jälle see leek
just nii nagu vanasti
Põlegu kuumalt see tuli
veelkord jälle uuesti
Andku soojust ja lootust
just nii nagu vanasti
Andku sõprust ja ootust
veelkord jälle uuesti
Lennaku sädemed kõrgele
just nii nagu vanasti
Lennaku suits kaugele
veelkord jälle uuesti
Jäägu põlema see tuli
põlegu hommikutundideni
Jäägu igaveseks leek
mis soendab südant ja käsi
Soe tunne
Vahel taevastes kõrgustes rändab meel
nii kiirelt nii kirkalt kaugele
nagu eredaim täht särab öös
ööd valgustab kaugele
Nii kummalisel kombel peatuda võib
maailm kaunimal hetkel
kel julgust ja kindlust kummardub vaid
oma enese südame ette
Ingel
.Nad ütlesid, et tunneli lõpus on valgus / Arvasid, et see on uue algus
..Et paremaks läheb kõik / Läbi on see kole lõik
..Kui oled kui ingel
....Murtud tiibadega
.....Kui langed kiiresti
......Põlend sulgedega
.......Ei näe su silmad valgust / Pole sulle mõeldud uut algust
.......Vaid halvemaks saab minna kõik / Kohe ajalukku kirjutatakse kurb lõik
......Siis agooniat tervitad
.....Endas kõik sillad põletad
....Siis jätad hüvasti
...Kõik põletad
..Pimedast nii sügavast leiad end / Mõistad, et see lõpu algus
.Et lõppeks ometi see kõik / Soovid vaid
******** .....
Hinge hallitus
Sa pilkad teda, sest tead- ta on parem kui sina
näed, et ta on kaugele jõudnud, juba.
Kadedus on hinge hallitus, et teaksid
koormab vaev sind, ja ahastus
ehk enda elu rohkem elama peaksid.
Sa jääd õelusele silma, nii läbipaistvalt
sind tuul nii maha murrab,
siis pisar silmi, kukud sa.
Et teaksid sa nüüd ja alati,
kui kadetsed, tunnistad teise ülemlikkust.