Sõnale kes leiti 3854 luuletust
Tähelaevas
Elon Muski tähelaevas
kogu meeskond kartis
Selgeks kui ei lähe taevas
ei saa anda starti
Elon Muski tähelaev
stardiks iga ilmaga
Kuid kui valla loodusraev
ei näe starti silmaga
Elon Muski tähelaevast
kui on tume horisont
laeva taeva saatmisvaevast
ei saa selfit president
Kallis see kuulub sinule
sa oled üks ja ainus kelle
peale mõtlen ma kui kuum sa oled
sa tantsid nii ilusti kui teemant
ja sinu naeratus on kõige armsam
kui naeratad siis ma mõtlen
mida armsad öelda sinule
ja ma kuulan ainult sind mitte kedagi teist
Sest sinu hääl on kõige tähtsam
Ilma sinuta ma ei tea mida ma teeksin
Minu süda tuksub kiiresti kui kuulen
Sinu häält
Kevad
Sinililled sinule
kallistused minule
võta kaelast ära sall
kevadise päikse all
hoia mind .... ja hoian sind
tunne kuidas taob mu rind
laulab meile laululind
kas ka armastad sa mind?
hellalt seljal sinu käed
meeldid mulle, küll sa näed
ära ainult lahti lase
põse vastu panen põse
armas läige sinu silmis
kõik see tundub nagu filmis
paitavad meid kevad tuuled
ja siis kohtuvad me huuled
Minu Maailm
Luba luua maailm
Kus vähem sina taevas
Segan halli värvust
Koidu sängi varjus
Veidi vähem võltsi
Veidi rohkem elu
Kallan küünlaleeki
Maitset segan meega
See on minu maailm
Pole valget, musta
Päike ei tee tuska
Too mind ära sealt
Kui mind jätad taha
Nutma ma ei hakka
Taandun lihtsalt õhuks
Millest maailm mu algas
Lubad, sulle järgnen
Maailm vaid minus elab
Kustun kui, ka tema
Hajub suitsuvineks
Luba luua elu
Musternäidis unest
Kustunud kus kurjus
Mille nimeks ’reegel’
Ma ei taha loovust
Argipäeva kuju
Loogikat ei vaja
Minu maailm, mu elu .....
Emadepäeva hommik
Emadepäeva hommik on nii ilus,
kook on laual, vaasililledel oma võlu.
Toas on rahu. isa kikivarvul käib,
ema magab kaua, kuniks uneaeg saab täis.
Päikenegi veel magab, aga isa askeldab,
vaasi pandud lilli aina kohendab.
Ei äratada raatsi veel isa emakest,
las esimene päikesekiir paitab ema põsekest.
Emata ei ole elu
Sinu ema, vanaema, vanavanaema -
kõik nad olnud plikatirtsud kaunimad ja kenad,
luues soojust, hubastust ja tarkust meie koju,
kinkides nii meile elu läbi rõõmu, valu.
Kahjuks on ka erinevaid lapsevanemaid,
mõni neist on õige ema, teine pole, vaid
hülgab ära või siis kingib valu, pisaraid,
südames ta vihkab väikest, kelle emaks sai.
Ema hool ja armastus võib vahel lihtsalt tulla,
võõra lapse võtab tema oma hoole alla,
parandades väikse hinge, andes armastust,
õige ema südamesse avab lapsel ust.
- Tarmo Selter -
2024
Pea kevad suvele ulatab käe
Õige õitsemise kuu on mai,
aprillis natukene nalja sai.
Kevad alles hakkab ennast näitama,
kamaluga ilu ja rõõmu pilduma.
Põõsa all lumikelluke,
vaatab vastu päikesele.
Soojust jagab veel sinilille silm,
aina soojemaks muutub ilm.
Rõõmsaid päevi tuleb reast
vaata. emadepäev on nende seas!
Ei tule ka kaua oodata suve,
ta lusti täis ja rõõmuga tuleb.
Lemmik Nõid....
Hinge kriipivalt sinist taevast…
Näen….päikesekiiri seal sees…
Kui vabanenud oleme vaevast….
Andumaks kauni kevade ees…
Saame kokku kui sulnis on õhtu…
Juba varjud on laotunud maha…
Koos naudime kevadist õhku…
Räägime juttu ette ja taha….
Pika pilguga eemalt sind vaatan…
Kui kaunis olla sa ometi võid…
Tahad olen sinu jaoks saatan…
Sina mulle mu lemmik nõid....
Mure
Muremõtted, rasked hetked,
pinged ümbritsemas Sind
igal sammul, igal retkel,
järjest raskemaks läeb´ hing.
Kes Sind kuulab, kes Sind aitab,
naeratada ainult saad,
ei Sind muremõtted paita,
silmadega mõõdad maad.
Kurbuses ja hingevalus
pinged pole elu alus,
aastad tulevad ja läevad,
kaovad mured, kaovad vaevad.
Tea, end aidata saad ise
igal ajal oma retkel,
leides kõigel lahenduse
igal murelikul hetkel,
vaadates vaid enda sisse,
vastused Sa leiad sealt,
mitmeid lahenduse viise,
ise end saad aidata.
- Tarmo Selter -
2024
aprill, kolm tankat
kardan juba neid
öid valgeid mis une mult
võtavad hõõgub
vahel hommikuni kus
padi kukub voodilt tekk
*
hanede tiivalöök
pea kohal õhus
Emajõe luhal
tuletab meelde taeva all
tagasi üleni nüüd kevad
jõest voolavast
valgete pilvedeni ülal
*
nüüd kased hapras
õrnrohelises vines
päev sinitaeva
suures sügavas süles
pea tõstad sellest üles
*
maituli praksub
õhtut täidab lõkkesuits
et eha järve
värvib kodukaku huik
üksik kusagil kaugel
MAI
Kevade ilusaim kuu on mai,
siis süda rohkem rõõmul
ja päikesekulda täis.
Mai üllatustest tulvil,
kingib päevi õnnelikumaid.
Siis sirelite lõhn on uimastavalt hea,
iga õis sind armastab,
ses pettuma ei pea.
Kogu loodus on elujõudu täis,
jagub rohkelt meilegi, mai armas on ja hea.
Kevade kõrval
Taas võin soojal tundel ärgata
ja kevadet enda kõrval märgata,
kuulda kuldse päikesekiire koputust aknale,
panna kaunist linnulaulu tähele.
Ei see kevad nüüd käest lähe,
nõnda ennustavad taevatähed,
suvigi on poolel teel,
kannab soojust juurde veel ja veel.
ära loe seda palun
mida ma tegelikult teen
kui usaldan jahtuma
hakanud sõnad paberil laual
nüüd Sinu silmade alla
ehitan nende abil õõtsuva
silla üle igavesti päikesest
puutumata jääva kuristiku
uuesti minu ja sinu vahele
kui palju kordi seda teinud
juba olen pidanud kuulama
rinnust tulevat valusat ohet
Emake, mu päikesekullake
Emake, Sa ole hoitud
terve maa ja ilma peal.
Emake, mind oled toitnud,
kasvanud Su rinna peal.
Emake, Su südames leidnud ma varju,
kui elumured kasvanud üle pea.
Emake, kõik suured ja väiksed mured
Sa oma südamesse ära mahutand.
Emake, Su süda ikka kui päike särab
ei Sa välja näita oma muresid.
Emake, Su hinges soojus, aina juurde vohab,
jaganud oled hingesoojust alati.
Emake, Sul sinililli kingin,
neid korjasin ma kaunil metsateel.
Emake, Sul kaasa toon ka linnulaulu,
Sa kallimatest kallim oled minule
Sa täna päikesekullas särad, jagub kõigile.