Sõnale kevade leiti 444 luuletust
Kevad
Auto sõidab vurinaga-
VURR, vurr, vurr...
Rattad sõidavad surinaga-
SURR, surr, surr...
Kooli minek raske näib,
raske saada hindeid häid.
Käed taeva poole, hüüan SUVI!?
Kaotades kooli vastu huvi.
Kevadet me ootame,
õpikuid me koondame.
Õues käib lirts ja lärts,
kalendris paistab juba märts.
Autod sopas vurisevad-
VURRSH, vurrsh, vurrsh...
Rattad poris urisevad-
URRSH, urrsh, urrsh...
Minu päev kevades
Väsinud algul on kevad,
aina haigutad ja ikka on kevad.
Inimesed olid uimased, aga nüüd kuis mina,
rõõmsalt ärkan sära peale, mis silmi riivab.
Mida rohkem päikest seda rohkem tõusen,
lähen välja midagi tegema.
Kell see langeb kiirelt,
mõnus päev oli, aga veel mõnusam on ka homme.
Kevad
Üki-kaki kommi-nommi,
kevad hüppas üle pommi.
Kevadel kõik tsiklid välja,
poistega me joome kalja.
Kevadel saab palju sõita,
lotoga võib palju võita.
Kevadel kõik päevad kuumad,
puruks nühitakse luuad.
Tripid võivad alata,
kütet juurde kallata.
Uued teed kõik vallutame,
vanad teed taas allutame.
Uued vahad velgedele,
kergem raskus telgedele.
Suured trahvid saadakse,
hullud plaanid luuakse.
Lollik mõtted tulevad,
vanad autod põlevad.
Kevad mõtted segi ajab
kofeiini rohkem vajad.
Rohkem kiirust, rohkem teid,
kevad taas tervitabki teid.
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
Kuis kiirustame…
Kuis kiirustame.
Lumi juba läinud,
öödläbi pahvab linde üle maja.
Aprilli lõpp, see purdeületaja
ei väärata ja juba ongi läinud
ta lokkavasse maisse.
Liblehaaval
mu sisse kasvab kõrge juunirohi
ja õitseb.
Nõnda päevatera haaval
teen tasa nägemata kevadeid.
Aastaajad
Kevadel lumi sulama hakkab;
veed vulisema hakkavad.
Päev kenasti naeramata kukub;
lumemees kusagil varjus tukub.
Puudele tulevad lehed;
õues ringi jooksevad mehed.
Nüüd kõigil on rõõmus meel;
et kevad kestab veel.
Suvel veed soojaks saavad;
nüüd kõik kiiresti randa kibelevad.
Kiirustavad , et saada vette;
kus käimas on trill ja trall.
Suvel päike naeratab;
Tuul aga meid jahutab.
Sügisel lehed muutuvad;
värviliseks ja kirevaks.
Nüüd ootame me talve;
et näha oleks ta palge.
sügisest tööd on palju;
nii , et pungil meid vööd.
Kevadel
Kõlises kelluke
karujõmm ärkas
karujõmm ärkas
ja korraga märkas,
et lehed on puul ja rohetab rada
ja karujõmm tahtis luuletada.
Luuletas seni kuni vihik sai täis
ja nendega kenasti rahule jäi
siis luges ta värsse, et kõmises maas
ja salmide vahel ta mõmises ka.
Neid lugusi kuulis oksa peal pääsu
ja et oli kevad polnud tal pääsu
ta peast noodipaberi tõi
ja rõõmsad viisid sedamaid lõi
Kevadetunne
Kevadel on päike ilus,
meie aia ära silus.
Kevad annab kuldse läike,
taevas särab kuldne päike.
Kevad, kevad juba käes
ning linnud juba laulavad suures väes.
Kõik on nii ilus ka,
see on, kui muinasjutumaa.
Rohelised aasad nüüd kõik
ning lume ajast on lõpp.
Nüüd on ainult päike, päike.
Olen alles jube väike.
Et sul oleks..
"Et sul alati oleks keegi, kellega võid jagada oma rõõme ja muresid".
"Et sul ikka õnnestuks saada just seda, mida juba kaua igatsenud oled.
Et sul oleks palju helgeid unelmaid, mis valgustaksid pimedamaidki päevi."
"Et leiaksid rõõmu, avades oma lemmikraamatu, kuulatades lehtede krabinat ning sõnade vastukaja sinus eneses."
"Et oskaksid näha kevadet- imet, mis alati üllatab rohkem, kui sa oskasid loota."
"Et mõistaksid laste kingitud rõõmu närtsinud võilillekimbust,
pisut lutsitud kommist, maast leitud käbis .....
Kevad
Poisid ronivad mäes,
tütardel lilled on käes.
Kevad on meis,
me kevadet täis.
Emad hommikust õhtusse
lapsi otsivad taga,
Keegi kuskil põllul vast magab
kevadsaadusi mahub neil kõhtudeisse.
Isad, nad isegi õues,
mutrivõtmed ja trell neil põues.
Terve kevade nad aina "kilks-kõlks"
ja hiljem asuvad ootama suve
Nüüd juba mitmes öö on soe,
tuul kõnnib kikivarvul,
võilille rõõmsaid tutte,
poeb maast lugematul arvul.
kevadel
KÕLISES KELLUKE,KARUJÕMM ÄRKAS. KARUJÕMM ÄRKAS JA KORRAGA MÄRKAS,ET LEHED ON PUUL JA ROHETAB RADA JA KARUJÕMM LUULETADA. TA LUULETAS SENI,KUI VIHIK SAI TÄIS,JA ENDAGA KENASTI RAHULE JÄI.SIIS LUGES TA VARSSE ET KÕMISES MAAS , JA SALMIDE VAHEL TA MÕMISES KA. NEID LUGUSID KUULSID OKSA PEAL PÄÄSU JA ET OLI KEVAD , SIIS POLNUD TALL PÄÄSU, TA PESAST NOODI PABERI TÕI RÕÕMSAD VIISID SEDAMAID LÕI.
— sannu475446..ainult head
kevade värskus teeb imesid
naeratus justkui teibitud näkku kinni
läinud need õhtud, nii tuimad ja niredad
Vaata mind, ja sa näed, rõõm
see peegeldub minu silmis!
Kõigel mis hea, oma ellu lasen tulla
kui ka miski on halb
naeratan, ja lasen minna
las minna kõik, mis on karm
nii mõnusalt hea, mõteldes
mis kõik veel olla-tulla võib
lihtsalt edasi sõtkudes
aitäh..sina, kes
sa ta mu ellu tõid
Unistame koos
Tahad ma näitan sulle
kust vikerkaar saab alguse
kus öö ja päev põgusalt suudeldes
vahetavad oma valguse
Tahad kuulda kuis tuul
laulab pilvevoodis vihmapiisa unele
kuidas marutuuled embuses vaibuvad
andudes üksteisele
Tahad ehk katsuda tärganud heina
kui kaste on langenud
või tahad tunda sõrmede all järvepinda
mis pakase hingeõhust on hangunud
Tahad nuusutada kevade lõhna
kaunil aasal ristikheinte süles
peita end korraks maapõue rüppe
et siis taas linnuna lennata üles
Gailys