Kildudeks purunenud südamed, kild killu haaval terveks said. Südamed jälle kui kristallist vaas, mida õrnalt hoida vaid saad.
ah millal see oli mu silmi puhtaks suudlesid sai sinitaevaks hing süda oli lind ja lill Sinuga üks päikese kild
Südametunnistus... Mu süda on kildudeks,mis tunnistusest te räägite...
Saada suvi ära peoga, korja kilde südame! Suvekilde, las nad jäävad, hinge kogu sügise!
Südamest kild on rebitud Lahkumisvalu mind tabanud Minu südamekild rändas kaugele Oh,milline valu,mu kullake!
Mõte ununeb Mõte taaselavneb Mõte kildudeks puruneb
Vaas on laual kildudeks, neid põrandal on maas, Ma ei korja ära kildusid, las jäävad maha nad. Kildudes on su pisarad, armuvalu kuum, Kildudes me mälestus, õnnetunne suur.
Ma eksisin kui arvasin et kõik läbi meie vahel on taas suul side mida keegi muurustata ei saa meie vahel on õnne kild sees mis meid õnnelikuks teeb ja ja seob .
Katkistes teksades katkine tüdruk kilde täis teel tallumas radu paljajalu Külmunud sõrmedest veel külmem on süda